Obsah (13)

§ 637§ 62§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-128612 Tsiviilasi MB Partners O

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.08.2023 esitatud ning 21.08.2023 ja 24.08.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt teostas MB Partners OÜ (hageja) Hermis KV OÜ-le (kostjale) järgmised tööd vastavalt 20.11.2022 arvele MB221105: Teostusdokumentatsioon (s.o: 1) elektritööd/kaardistamine 18.07; 28.08, ühik-tund, müügihind 21.- eurot, kogus 19 tundi, summa 399 eurot; 2) projekteerimine/teostusjoonis, ühiktund, müügihind 25.- eurot, kogus 5,5 tundi, summa 137,50 eurot; 3) deklaratsioon, kmpt, müügihind 180.- kogus 1, summas 180 eurot); Elektritööd üld alad/ kiibis PJK (s.o: 4) elektritööd 15.07, 18.07, 02.09, ühis-tund, müügihind 21 eurot, kogus 14 tundi, summas 294 eurot; 5) programmkell astronoomiline, ühik-tükk, müügihind 82 eurot, kogus 1 tükk summas 8 eurot; 6) kaitselüliti CHNT C6/1P, ühik-tükki, müügihind 2,74 eurot, kogus 1 tükk, summas 2,74 eurot; 7) montaažitarvikud, komplekt, müügihind 279,95 eurot, kogus 1 komplekt, summas 279,95 eurot); Elektripaigaldise audit ja mõõdistused (s.o: 8) elektripaigaldiste audit ja dokumentatsioon, ühik komplekt, müügihind 200 eurot; 9) mõõdistused ja dokumentatsioon, ühik komplekt, müügihind 492,20 eurot, kogus 1, summas 492,20 eurot). Kokku 2067,39 eurot, millele lisandub käibemaks 30% summas 413,48 eurot, kõik kokku 2480,87 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud pahatahtlikult arve tasumata. Perioodil 01.12.2023- 21.08.2023 moodustab viivis summas 1637,37 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2480,87 eurot ning viivise summas 1637,37 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja ei ole hagejalt arve p 1-7 kajastatud töid/materjale tellinud, hageja ei ole neid töid teostanud/materjale tarninud ning arve on esitatud ilma õigusliku aluseta. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt töö tellimist ega 2 hageja poolt töö teostamist ja selle nõuetekohasust. Seega on hageja poolt tõendamata elementaarsed nõude maksmapanemise eeldused. Mis puudutab elektripaigaldise auditit (Arve p 8-9 kajastatud tööd), siis tellis kostja vastava töö hagejalt, kuid hageja jättis too teostamata. Kostja on seisukohal, et kuna (

1. i)hageja ei andnud kostjale tööd (auditi dokumentatsiooni) üle, seda ka mitte kostja poolt määratud täiendavaks tähtajaks, s.o 25.11.2022 kl 12:00 ega ka peale seda, (
2. ii)kostja ei kontakteerunud peale 24.11.2022 enam hagejaga lepingu täitmise küsimuses ning (iii) kostja tellis tööd kolmandalt isikult, tuleb poolte vaheline töövõtuleping lugeda konkludentselt lõppenuks. Analoogses olukorras töövõtulepingu konkludentselt lõppemist on jaatanud ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-21-141835. Järelikult, kuna hageja ja kostja vahel elektripaigaldise nõuetekohasuse auditi teostamiseks sõlmitud töövõtuleping lõppes ilma hageja poolt tööd teostamata, siis ei ole hagejal õigust töö eest tasu nõuda (isegi kui ta on nüüdseks selle töö teostanud). Hageja ei ole elektriauditit kunagi kostjale esitanud ning kostja nägi neid hageja poolt koostatud elektriauditi dokumente esmakordselt hagi lisana. Seega, isegi kui hageja on nüüdseks vastava töö teinud (s.o ca 12 kuud peale tellimuse esitamist ja ca 9 kuud peale seda, kui poolte vahel katkes igasugune kontakt /lõppes leping), ei anna see alust tasu nõudeks. Kuna hagejal puudub kostja vastu põhinõue, siis puudub hagejal ka õigus nõuda kostjalt viivist. Kuigi hagiavaldusest ei selgu millises määras hageja kostjalt viivist nõuab, siis hageja poolt nõutavast summast järeldub, et hageja nõuab viivist 0,25% võlgnetavast summast päevas. Seejuures ei ole hageja selgitanud, mis annab talle õiguse nõuda viivist seaduses sätestatud määrast kõrgemas määras. Antud juhul ei ole pooled leppinud kokku kõrgemas viivise määras ning üksnes asjaolu, et hageja on märkinud Arvele viivise määraks 0,25%, ei anna hagejal õigust sellises määras viivist nõuda. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 18.01.2024 eelistungil. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid 3 tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale esitanud 20.11.2022 arve MB221105 kokku summas 2480,87 eurot teostusdokumentatsiooni, elektritööde, elektripaigaldiste auditi ja mõõdistuste eest. Kostja on jätnud hagiavalduse kohaselt esitatud arve tasumata. Kohus selgitab, et töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistes töödes on pooled kokku leppinud, kas töö on teostatud ja vastab lepingule ning kas hageja tasunõue on muutunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Töö vastuvõtmine kujutab endast tellijapoolset otsest või kaudset tahteavaldust, millega tellija avaldab, et töövõtulepingu kohaselt tegemisele kuulunud töö on tehtud.
2. Kohus loeb tõendatuks, et hageja on kostjale esitanud 20.11.2022 arve MB221105 summas 2480,87 eurot (dtl 69). Esitatud arve kohaselt on hageja teostanud kostjale järgnevaid töid: teostusdokumentatsioon (s.h elektritööd/ kaardistamine; projekteerimine/ teostusjoonis, deklaratsioon), elektritööd üld alad/kiibis PJK (s.h elektritööd, programmkell astronoomiline, kaitselüliti CHNT C6/1P; montaažitarvikud) ning elektripaigaldise audit ja mõõdistused (s.h elektripaigaldise audit ja dokumentatsioon, mõõdistused ja dokumentatsioon). Üksnes arve esitamine ei tõenda aga hageja nõude olemasolu. Kohus on nimetatut hagejale ka 18.01.2024 eelistungil selgitanud ning välja toonud, et hagejal tuleb lepingu asjaolusid täiendavalt selgitada ning tõendada (dtl 233-237). Käesoleval juhul ei ole hageja seda aga teinud, mh puuduvad tõendid, millal ja millistel tingimustel väidetav töövõtuleping sõlmiti ja millal arvel märgitud tööd/materjalid kostjale üle anti. Hageja poolt esitatud e-kirjavahetus võimaliku lepingu sõlmimise asjaolusid ega konkreetsete tööde teostamist ei tõenda (dtl 244-246). Kirjavahetusest nähtub üksnes asjaolu, et kostja esindaja X on palunud täita ja digiallkirjastada tarbija elektripaigaldise ülevaatuse akti. Nimetatud dokumendi täitmise või allkirjastamise eest ei ole hageja tasunõuet esitanud, mh ei kajastu antud teenus ka vaidlusalusel arvel MB
3. Samuti jääb selgusetuks, kas ja millal üldse arvel märgitud tööd teostati. Hageja on küll esitanud koos hagiavaldusega dokumendid „Elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon nr 2203“ (dtl 70) ning „Elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit“ (dtl 71-72), kuid nimetatud dokumendid on allkirjastamata ning puuduvad tõendid, et hageja oleks need enne hagiavalduse esitamist kostjale üldse edastanud. Kuigi hageja on lisanud oma hagi täpsustuses ka veebilingi, mille kaudu pidi kostja väidetavalt olema teadlik hageja teostatud tööst, sh auditist (dtl 242, p 9), siis ühtegi tõendit antud lingi saatmise kohta 4 kostjale ei ole hageja esitatud. Samuti märgib kohus, et veebilink ei saa iseenesest olla tõendiks, kuna info veebilehtedel võib muutuda ning käesoleval juhul ei ole antud link ka avatav. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta on sellest lingist kostjat teavitanud ega ka tõendanud, et sellelt lehelt oli elektripaigaldise kasutuselevõtu audit kostjale kättesaadav. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks vaidlusalusel arvel olevaid töid punktides 1-7 tellinud ega hageja teostanud. Iseenesest ei ole kostja vaidlustanud, et on tellinud arvel p 8-9 kajastatud tööd, s.o elektripaigaldise kasutuselevõtu auditi, kuid kostja on kohtu hinnangul õigustatult keeldunud nimetatud osas arvet tasumast. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks tähtaegselt töid teostanud ning kostjale üleandnud. Kui seisuga 21.11.2022 (s.o arve esitamise kuupäev) oleks audit kostjale juba edastatud, siis ei oleks kostjal olnud vajadust seda uuesti 24.11.2022 küsida ega määrata selle esitamiseks lõplikku tähtaega (dtl 226). Kuna hageja õigeaegselt töid ei teostanud, siis on kostjal tulnud töö tellida kolmandalt isikult (dtl 163186). Seega võib järeldada, et pooltevaheline leping on elektripaigaldise kasutuselevõtu auditi tellimise osas konkludentselt lõppenud. Kuna hagejal puudub kostja vastu põhinõue, siis puudub hagejal ka õigus nõuda kostjalt viivist.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
5. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 10.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku 2970 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta): 1) 28.09.2023 kohtuasja läbitöötamine, õiguslik analüüs, kliendi poolt edastatud kirjavahetuse dokumentatsiooniga/tutvumine, kirjavahetus kliendiga vaidluse asjaolude täpsustamiseks. Kostja vastuse koostamine. 4 h 20 min; 2) 28.09.2023 vastuse täiendamine ja koos selgitava kaaskirjaga kliendile edastamine 1h; 5 3) 29.09.2023 seisukoha täiendamine/täpsustamine kliendi tagasiside alusel, lisade komplekteerimine, lõplik redigeerimine 1h; 4) 16.01.2024 kiri kliendile eelseisva istungi osas 10 min; 5) 18.01.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine 50 min; 6) 18.01.2024 osalemine kostja esindajana istungil, sh sõiduaeg kohtusse ja tagasi 30 min. Kliendile istungi kohta kokkuvõtva e-kirja koostamine 1 h 10 min. 7) 26.02.2024 hagi täpsustuse osas seisukoha koostamine 2 h 20 min; 8) 27.02.2024 seisukoha koostamine ja menetluslik tasaarvestus 2 h 33 min; 9) 29.02.2024 kirjavahetus kliendiga, vastuse täiendamine ja lisade komplekteerimine 40 min; 10) 05.04.2024 hageja 18.03.2024 seisukohaga tutvumine ja kohtunõudele vastuse koostamine (tunnistaja ülekuulamine) 30 min; 11) 07.05.2024 lõpliku seisukoha koostamine (sh hageja viimasele dokumendi väidetele vastu vaidlemine) 1 h 57 min; 12) 07.05.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 20 min; 13) 21.05.2024 hageja 07.05.2024 seisukohaga tutvumine. Kostja täiendava seisukoha koostamine.Menetluskulude nimekirja koostamine.1h 25 min. Toimingud seoses hagile vastuse esitamisega peab kohus põhjendatuks 6 h 20 minuti ulatuses. Kohus arvestab, et esmased toimingud võivad menetluses olla ajakulukamad, kuna vajalik on analüüsida hagiavaldust ja selle lisasid ning kujundada õiguslik positsioon. Toimingud seoses istungiga peab kohus põhjendatuks kokku 1 h 30 minutit arvestades istungi kestvuse ja istungiks ettevalmistamise ja kliendiga suhtlemise vajalikkusega. Kohus ei pea põhjendatuks ajakuluks kohtusse sõitmise aega- nimetatu ei ole vastaspoolele ettenähtva kulu ning võiks kuuluda esindaja tunnihinna sisse. Teenuste ajakulu perioodil 26.02.2024 kuni 21.05.2024 peab kohus põhjendatuks kokku 8 h ja 40 minuti ulatuses arvestades nimetatud perioodil esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 16 tundi ja 30 minutit. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindaja tunnitasu suurus 180 eurot. Seega on kostja esindajakulu põhjendatud kokku 2970 eurot, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele. 11.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2970 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 6