Obsah (5)
§ 227§ 15§ 50§ 14§ 474-24-1528 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2024, Pärnu, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-24-1528 (2230,24,035047) Kohtunik Liisa Re
§ 227
lg 1 järgi Kaebuse esitaja Jevgeni Tepljakov (isikukood 37606164220; elukoht: XXX; töökoht: XXX; tel: XXX, e-post: XXX) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmann; e-post: mari.tetsmann@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes
§ 227lg 1; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: 1.
Jätta rahuldamata Jevgeni Tepljakovi kaebus ning jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni 19.04.2024 otsus, millega määrati Jevgeni Tepljakovile karistuseks
§ 227
lg 1 alusel rahatrahv 4 trahviühiku ulatuses, s.o 16 eurot, väärteoasjas 2230,24,035047 muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 (SEB Pank), a/a-le EE932200221023778606 (Swedbank), a/a-le EE777700771003813400 (LHV Pank) või a/a-le EE701700017001577198 (Luminor Bank). Kohustuslik on märkida viitenumber 10220245028976. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. 2. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja Lääne prefektuurile. 1
(9)4-24-1528 Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Väärteo kirjeldus Jevgeni Tepljakov juhtis 17.02.2024 kella 08:52 ajal asulasisesel teel, Pärnu linnas Riia mnt Saare tänava ja Nõmme tänava vahel liikumissuunaga kesklinna poole mootorsõidukit Ford Transit Custom registreerimismärgiga X kiirusega 57+-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 3 km/h. Mõõtmisel kasutati kehtiva taatlustunnistusega ja nõuetele vastavat kiiruskaamerat PS-X . Oma teoga rikkus menetlusalune isik
§ 15
lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmann 19.04.2024 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2230,24,035047 karistati Jevgeni Tepljakovi
§ 227lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 euroga.
Jevgeni Tepljakov esitas maakohtule 03.05.2024 kaebuse koos lisadega (tl 4-27). Kaebuse esitaja vaidlustab tema suhtes koostatud üldmenetluse otsust kogu ulatuses. Jevgeni Tepljakov avaldab kokkuvõtvalt, et sai teate kiiruse ületamisest, vaidlustas seda, sai sellele negatiivse vastuse ning leiab, et otsuse tegija ei ole arvestanud mitme tähtsa asjaoluga. Kaebuses toob Jevgeni Tepljakov välja, et jääb enda põhjenduste juurde, mis ta esitas ka PPAle: „Palun trahviteade tühistada ja uuendada menetlus üldmenetluse korras (vajadusel) või jätta väärteomenetlus uuendamata. Seda järgmistel põhjustel: ei ole auto omanik ja ei oma täpset teadet selle auto kiirusmõõdiku tööst, sõitsin täpselt 48-50km/t; ainuke sissetulek praegusel ajal on tasemeõppe toetus ja iga väljaminek on oluline; esimene liiklussuund oli eespool üle ujutatud ja et vältida ohtliku olukorda (pritsida teisi, ennast, vo löökauk vee all, vältida järsku pidurdamist jne) otsustasin ümber reastuda teise ritta ja et seda teha sujuvalt seal liuguvate autode vahele lisasin kiirust 2-3km/t; näidik näitas 50km/t; märgin samuti, et puudus märk mis hoiatab kiirusemõõtmisest. Ei tunne, et midagi rikkusin. Palun trahviteade tühistada. Vajadusel nõus kohtumenetlusega, sellisel juhul on olemas tunnistaja.“ Samuti soovib kaebuse esitaja, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja toob lisaks välja, et PPA ei ole arvestanud tema majandusliku olukorraga, kuigi mainis seda, PPA ei ole arvestanud tema puhta liiklusalase karistusregistriga (ja oleks võinud teha nt suulist hoiatust), samuti auto kiirusnäidikutel on olemas ettenähtud nn vea %, nii nagu PPA kiirusemõõtjal +/- 4km/t, mis tähendab seda, et on täiesti võimalik, et tema kiirus oli 49-50 km/t, sõiduvahendina oli kaebuse esitajal 10 aastat vana veok, mille kiirusenäidik ei võimalda eristada nii väikest arvu, näiteks välismaa kohtupraktikas hoiatusmärgi kiirusemõõtmisest mittekasutamine loetakse politsei jämedaks rikkumiseks ning see asjaolu võib põhjustada ohtlikku olukorra, nt juht võib ootamatusest (välgust) ehmuda ja reageerida välgule ebaadekvaatselt. Hoiatusmärgi ei olnud. Kaebuse esitaja lisas ka ühe isiku tunnistuse, kes liikus autoga tema taga. Kokkuvõttes leiab kaebuse esitaja, et ta ei tunne, et ta oleks 2
(9)4-24-1528 liikluseeskirju rikkunud, s.t väga võimalik, et liikus 50 km/tunnis, seega trahvi maksmine tundub eriti mõttetu. Kaebuse esitaja taotleb asja menetleda kirjalikus menetluses, teha uus otsus, millega PPA otsus väärteoasjas nr 2230,24,035047 tühistada, ja kui see ei ole võimalik, siis kohustada seda teha PPA-l, vabastada teda riigilõivu maksmisest, kuna ta õpib, saab tasemeõppetoetust, tal on olemas ülalpeetav, muud menetluseks vajalikke dokumente välja nõuda PPA-lt, samuti välja nõuda PPA-lt dokumendid kiirusemõõtja kohta, nt selle kalibreerimise ja kontrollimise viis ja aeg ning jätta menetluskulud vastutaja kanda. 06.05.2024 kohtumäärusega jättis Pärnu Maakohus Jevgeni Tepljakovi kaebuse käiguta ja andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (tl 28-29). Muuhulgas selgitas määruses kohus, et kuigi Jevgeni Tepljakov on esitanud kaebusele lisaks ka füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, pangakonto väljavõtte ning soovinud, et kohus vabastaks teda riigilõivu maksmisest, kuna ta õpib, saab tasemeõppetoetust ja tal on ülalpeetav, siis süüteomenetluses, sh väärteomenetluses, mh kaebuse esitamisel ei pea isik riigilõivu tasuma, mistõttu jättis kohus Jevgeni Tepljakovi riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. Samuti tõi kohus määruses välja, et kuivõrd kaebuse esitaja on kaebuse lisana esitanud R. N tunnistuse, siis juhul, kui kaebaja soovib kasutada R. N kui tunnistaja ütlusi, peab käesolevat asja kirjaliku menetluse asemel arutama kohtuistungil, kus muuhulgas kuulatakse tunnistajana ülekuulamise käigus üle ka R. N (ja teised isikud, kui neid taotletakse). Jevgeni Tepljakov esitas kaebuse täienduse 13.05.2024, s.t parandas kaebuses esinenud puudused (tl 30). Kaebuse täienduse kohaselt tõi kaebuse esitaja välja, et kui kohus leiab, et kohtuistung antud juhul vajalik, siis palub ta ütluste andmiseks kutsuda tema tunnistaja Raivo Nazarovi, uurida politsei kiirusemõõtja kalibreerimise sertifikaadi ja muid dokumente, mis kinnitavad kiirusemõõtja toimimist PPA avaldatud piirides, kiirusemõõtmisest teavituse märgi puudumise põhjust ning selle puudumise seaduslikkus, mõju otsustele ja kujunev oht liikluses osalejatele (täpsustades: kes hakkab nt vastutama, kui keegi välgust ehmatab ja põhjustab avariid), terve liiklusrea üleujutuse põhjust ehk miks antud teelõigul ei toimi vihmavee äravoolusüsteem ning muud kohtu äranägemisel vajalikku informatsiooni. Lisaks palub kaebuse esitaja uurida seda, miks kohtuväline menetleja antud juhul ei saanud piirduda hoiatusega, lähtudes kaebuse esitaja puhtast registrist ja majanduslikust olukorrast. Kohtuvälise menetleja esindaja ei olnud oma kohtule esitatud seisukohas (tl 38-40) nõus kaebusega, selles väljatoodud seisukohtadega ega otsuse muutmisega. Kohtuväline menetleja märgib, et kuivõrd Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul B-kategooria juhtimisõigus aastast 1995, on asjakohatu väide, et tema juhina ei ole suuteline lugema sõiduki spidomeetri näitu. Lisaks on Jevgeni Tepljakovi poolt kasutatav sõiduk Ford Transit Custom registreerimismärgiga X läbinud 10.01.2024 ülevaatuse, seega oli tegemist tehniliselt korras sõidukiga ning Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtub muuhulgas, et sõiduki X kasutajaks on märgitud Jevgeni Tepljakov, seega ei ole tegemist temale tundmatu ja kuidagi liiklusolukorras ootamatult keeruliselt käsitletava sõidukiga. Kohtuväline menetleja leiab, et kui Jevgeni Tepljakov ei tundnud ennast kindlalt mootorsõidukit juhtides, oleks ta võinud temale ebamugavas liiklussituatsioonis kiirust vähendada, mitte sõidukiirust tõsta. Menetlusalune isik põhjendas kiiruse tõstmist veega, mis oli tema sõidurajal ja mille vältimiseks ta reastus ümber, tõstes sõidukiirust, kuid menetleja hinnangul ei olnud tegemist hädaseisundiga, vaid pigem oli juhi selline käitumine vastuolus
§ 50
lg 3 p-dega 1, 2 sätestatuga, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ning vähendama kiirust, kui tingimused seda nõuavad. Seega on menetlusaluse isiku kaebuses väljatoodud 3
(9)4-24-1528 seisukohad kohtuvälise menetleja arvates ennastõigustavad ning isik ei ole siiani saanud aru enda vastutusest osaledes liikluses mootorsõidukijuhina. Kaebusele on lisatud Jevgeni Tepljankovi konto väljavõte, kuid kohtuvälise menetleja sõnul ei esitanud nimetatud väljavõtet isik enne otsuse tegemist, seega ei saanud menetleja sellega arvestada. Karistusena määratud 16 eurot võib olla isikule ületamatult keeruline tasuda, kuid pigem tundub menetlejale, et menetlusalune isik leiab, et kui tema majanduslik olukord on keeruline, võib ta karistamatult rikkumisi toime panna. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 34-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õigusrikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Seega ei peagi karistus olema kandjale mugav, vaid eesmärgipärane, suunates teda tulevikus rikkumisi mitte toime panema. Seega ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul käesolevas asjas põhjendatud isiku karistuse tühistamine, kuna menetlusalune isik ei ole siiani mõistnud enda süüd ning karistusotsuse tühistamine annaks talle signaali, et temal on majanduslikult keerulise olukorra tõttu erisus karistamatult rikkumisi toime panna, s.t selline suhtumine on ohtlik ning ei lähe kokku õiguskorra huvidega. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu asjaolule, et isik, kes ei soovi liiklusrikkumiste eest määratud karistust ja sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele, peab ise käituma viisil, mis ei tooks karistust kaasa, s.t järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Karistusregistri andmetel on Jevgeni Tepljakovil kehtiv kriminaalkaristus, mis näitab kohtuvälise menetleja meelest, et varasem karistus ei ole teda suunanud õiguskuulekusele, ning ta jätkab süütegude toimepanemist. Liiklusalaste süütegude kaitsvaks õigushüveks on kõikidele liikluses osalejatele tagatud turvaline liikluskord, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel kohtuväline menetleja karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud ning samuti ei ole kaebuses välja toodud mingisuguseid asjaolusid, millest lähtuvalt esineksid teos karistust kergendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja tõi lisaks välja, et kuivõrd mootorsõiduki näol on tegemist kõrgema ohu allikaga liikluses, siis on seadusandja liiklusohutuse tagamiseks kehtestanud nõuded.
§ 14
lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta Jevgeni Tepljakovi kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses 19.04.2024 väärteoasjas nr 2230240354047 tehtud otsus muutmata ning menetlusalusele isikule seoses kaebusega tekkinud võimalikud kulud jätta menetlusaluse isiku kanda. Kohtuväline menetleja taotleb lisada väärteotoimikule tõendina karistusregistri väljavõtte (väärteotoimik lk 21) millelt nähtuvad Jevgeni Tepljakovi karistusandmed, Ida Prefektuuri teabebüroo eriasjade uurija poolt edastatud kiiruskaamera PS-X taatlusdokumendid ja suurendusega pilt (väärteotoimik lk 22-26) ning Transpordiameti liiklusregistri väljatrükk sõiduki andmetest (väärteotoimik lk 27) ja Jevgeni Tepljakovi juhtimisõiguse andmetest (väärteotoimik lk 28). 4
(9)4-24-1528 Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja selle lisad, kaebuse täienduse, kohtuvälise menetleja seisukoha, kohtule esitatud väärteoasja toimiku ning poolte esitatud tõendid, on seisukohal, et Jevgeni Tepljakovi kaebus rahuldamisele ei kuulu. 1. Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis Asjas puudub vaidlus selle üle, et Jevgeni Tepljakov juhtis 17.02.2024 kella 08:52 ajal asulasisesel teel, Pärnu linnas Riia mnt Saare tänava ja Nõmme tänava vahel liikumissuunaga kesklinna poole mootorsõidukit Ford Transit Custom registreerimismärgiga X . Väärteo toimepanemine, s.o kiiruse ületamine mõõteviga arvestades mitte vähem kui 3 km/h ehk 57 +/- 4 km/h mootorsõidukiga Ford Transit Custom registreerimismärgiga X Jevgeni Tepljakovi poolt, kes on nimetatud sõidukis sissekirjutatud kasutajana ja kes omab AM-, Bja C-kategooria juhtimisõigust, on tõendatud väärteoprotokolliga (PPA toimik tl 7-8), trahviteatega nr 223024035047/2 koos e-kirja väljatrüki ja trahviteate vaidlustamise dokumendiga Jevgeni Tepljakovi poolt (PPA toimik tl 18-27), kiiruskaamera piltidega, millelt nähtub väärteo toimepanemise vahend ehk Ford Transit Custom registreerimismärgiga X (PPA toimik tl 30, 32), kiiruskaamera PoliScan FM1 nr X taatlusdokumetidega koos suurendusega pildist (PPA toimik tl 37- 44), Transpordiameti liiklusregistri väljatrükiga sõiduki andmetest (PPA toimik tl 45) ning Transpordiameti liiklusregistri väljatrükiga juhi andmetest (PPA toimik tl 46). Jevgeni Tepljakov on menetluse algusest peale tegu omaks mitte võtnud, õigustades ennast asjakohatute ja eluliselt mitteusutavate seisukohtadega. Jevgeni Tepljakov seab kahtluse alla kiirusemõõtja ja kiirusemõõtmise seaduslikkuse ja normikohasuse. Seejuures on kohtuväline esitanud mõõtevahendi taadelduks tunnistamise otsuse 12.12.2023, mis põhineb jälgitud mõõtetulemusi sisaldav Landesamt für Mess- und Eichwesen BerlinBrandenburg (Saksamaa) mõõtevahendi PoliScan FM1 nr X taatlustunnistusel nr X ning mis tõendab, et laser-kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 nr X tunnistati taadelduks kuni 30.11.2024 (k.a), s.t seade, mis käesoleval juhul fikseeris menetlusaluse isiku Jevgeni Tepljakov sõidukiiruse 57+/-4 km/h, ning see oli tunnistatud taadelduks, s.t kõik mõõtevahendi nõudeid, reegleid, protseduure oli täidetud. Kokkuvõtteks leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga ka kohus, et laser-kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 nr X oli tehniliselt korras, oli nõuetekohane ja omas kehtivat taatlust. Samuti märgib kohus, et mõõteseade arvestabki +/- 4 km/h selle veana, mida erinevate sõidukite kiirusnäidikud ehk spidomeetrid võivad näidata erinevalt, mitte ei ole see kiirusmõõteseadme või -süsteemi enda viga. Topelt +/- 4 km/h maha arvestades juhtuks olukord, kus isikuid n-ö võivad sõita pea 10 km/h rohkem, kui seadusega on lubatud, ning see ei ole kindlasti liikluskultuuri eesmärgi ja turvalisusega kooskõlas. Jevgeni Tepljakovi argument, et sõiduvahendiks on 10 aastat vana veok, mille kiiruse näidik ei võimalda eristada nii väikest arvu, ei ole mitte mingil juhul objektiivselt arvestav. Iga liikluses olev sõiduk peab olema tehniliselt korras ning isik, kes omab juhtimisõigust, sh pole tähtis, kas ta on auto omanik või mitte, peab liikluses osalemisel oskama lugeda kiirusmõõdikut, seda järgida ja teadma muid liikluses osalemiseks vajalikke asjaolusid. Liikluses osaleb veel vanemaid, s.o üle 10 aasta vanuseid sõidukeid, kuid neid 5
(9)4-24-1528 juhtivatel isikutel ei ole olnud probleemi kiiruspiirangust kinnihoidmisega. Samuti nähtub Transpordiameti liiklusregistrist, et antud sõiduk ei olnud Jevgeni Tepljakovile võõras, kuivõrd on ta registris selle sõiduki kasutajaks märgitud. Samuti märgib kohus, et kiirusemõõtmine on tavaline liiklusohutuse kontrollimise meede. Sellised meetmed ei pea olema isikutele mugavad, s.t kiiruseületamisel tuleb arvestada, et mõõdik „sähvatab“, ning kui sellest peaks niimoodi ehmuma, et põhjustatakse avarii, tuleb kontrollida juhi (mh juhi iseloomuomaduste) sobivust liikluses. Vihmavee äravoolu süsteemi osas on võimalik Jevgeni Tepljakovil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning edastada neile oma ettepanekuid ja tähelepanekuid. Vabariigi Valitsuse 05.07.2019 määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 1 lg 2 sätestab: „Laserkiirusmõõtur on kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on valguskiirusega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine mõõtevahendist mõõteobjektini ja tagasi, kusjuures mõõteobjekti kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel.“ Sama määruse § 9 seab nõuded mõõtmistegevusele, sh § 9 lg 5 järgi on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1. Selle kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus 20–100 km/h puhul +/- 3 km/h. Eeltoodud määruse § 9 lg 6 sätestab: „Varjatud liiklusjärelevalve käigus tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral ei kohaldata lõike 4 nõuet, vaid kiirusmõõturi lugem teatatakse koos andmetega sõiduki margi, värvuse ja sõiduki registreerimisnumbri kohta eemal asuvale politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ning alustab väärteomenetlust.“ Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kiirusmõõtmine toimus korrektselt ja nõuetekohaselt. Politseiametnikud mõõtsid kiirust laserkiirusmõõturiga, mis oli taadelduks tunnistatud, arvestasid maha mõõtevea, peatati kiirust ületanud sõiduk ning alustati väärteomenetlus. Selles osas ka menetlusalune isik ei ole etteheidet teinud. Seejuures on kohtuvälise menetleja poolt Jevgeni Tepljakovi poolt toime pandud väärtegu õigesti
§ 15
lg 1 p 2 rikkumise kaudu
§ 227lg 1 järgi kvalifitseeritud.
Tuvastatav on, et Jevgeni Tepljakov pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd Jevgeni Tepljakov pidi pidama võimalikuks, et kiiruse mittejälgimisel ja seetõttu kiiruse ületamisel ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, s.t ületab sõidukiirust (sh teise ritta reastumisel) lubatust suurel määral, ning vähemalt möönas seda. Sealhulgas, arvestades ilmastikuolusid, pidi Jevgeni Tepljakov olema eriti hoolas sõidukiiruse valimisel. Samuti peaks isik vältima sõitmist sõidukiga, mille kiirusmõõdikut ta lugeda ei oska.
§ 14
lg 2 järgi peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
§ 50
lg 1 järgi peab juht järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust ehk käesoleval juhul oli tegemist asulasisese teega ning
§ 15
lg 1 p 2 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.
§ 50
lg 3 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Sama sätte p 1 järgi peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi 6
(9)4-24-1528 ette aimama. Sama sätte p 2 ütleb, et juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb, ning sama sätte p 4 kohustab juhti vähendama kiiruse selliseks, mis võimaldaks vältida teist liiklejat kahjustavat vee, pori, kruusa või muu sellise ülespaiskamist ning vältida või vähendada liikleja ja teega piirneva elamuala tolmutamist.
§ 47
lg 2 sätestab sõiduraja ja -tee vahetamise osas: „Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi juht tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita.“ Väide, et menetlusalune isik reastus teise ritta teiste autode vahele sujuvalt, mitte ühestki sõidukist isik möödasõitu ei sooritanud ja kõik liikusid ühtlase kiirusega, ei ole eluliselt usutav. Seda sellepärast, et kui kõik oleksid sõitnud ühtlase kiirusega, oleks laserkiirusmõõtja pilti teinud kiiruseületamisel esimesest autost, kes „ühtlase kiirusega“ teise sõiduraja nn kolonnis esimesena sõitis, mitte menetlusaluse isiku autost, kes „ühtlase kiirusega ja piirkiirusega“ teiste autode vahel sõitis. Kui teised menetlusaluse isiku ees liikunud sõidukid trahvi ei saanud, mh ei võetud ka sõidukiirust vähemaks (s.t kui kolonnis esimesena liikunud sõidukist oleks kiirusmõõdik teinud välgusähvatusega pilti, oleksid teised tema järel sõitnud sõidukid pidurdanud ja hoo maha võtnud), siis kuidas vaid menetlusalune isik, kes sujuvalt teiste autode vahelt „ühtlase kiirusega sõitmisel“ kiiruseületamise eest trahvi sai. See loogika jääb kohtule arusaamatuks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tegemist ei olnud hädaseisundiga ning kui Jevgeni Tepljakov ei tundnud ennast kindlalt mootorsõidukit juhtides, oleks ta võinud temale ebamugavas liiklussituatsioonis kiirust vähendada, mitte sõidukiirust tõsta. Nimelt põhjendab menetlusalune isik kiiruse tõstmist veega, mis oli tema sõidurajal, ning mille vältimiseks ta reastus ümber, tõstes sõidukiirust 2-3 km/h. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov sellises olukorras, kus üks sõidutee on üle ujutatud, oleks pidanud hea tava ja liiklusnõudeid järgides lülitama ümberreastumiseks sisse suunatule ning vaikselt pidurdama, kuni ta oleks saanud ümber reastada. Järsk pidurdamine ei oleks sealjuures ka vajalik olnud ning sõidukiiruse ületamisel sujuvalt pidurdamise asemel sellises olukorras oleks võinud tekkida veel (liiklus)ohtlikum olukord, sh vesiliug, avarii, tervisekahjustused jne. Ka ümber reastudes tuleb arvestada üldiste liiklusseaduse ja muude õigusaktidega, kus on sätestatud liikluses kehtivad nõuded ja reeglid, mh
§ 50
lg 5 p 2 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest, mis käesoleval teelõigul ja asukohas oli lubatud sõidukiiruseks kuni 50 km/h. Iga liikluses osaleja peab liiklema oma võimete piirides. KarS § 29 järgi on hädaseisundi eelduseks see, s.t tegu ei ole õigusvastane siis, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem ning huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Kohus leiab, et isegi kui jaatada, et Jevgeni Tepljakov kõrvaldas vahetult eesseisvat ohtu (tema sõnul teiste inimeste veega pritsimine jms), siis kiiruse ületamine ei olnud antud teo asjaolusid arvesse võttes kindlasti mitte vajalik vahend. Kokkuvõttes oleksid kahjustatavad huvid võinud lõppeda eriti rängalt, kui tegu oleks päädinud ohtlike tagajärgedega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, samuti väärteomenetlust välistavad asjaolud. Kohus ei tuvasta ka VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. 2. Karistus Jevgeni Tepljakov vaidlustab kohtuvälise menetleja poolt talle mõistetud karistust, milleks on rahatrahv 4 trahviühikut ehk 16 eurot, leides, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud tema 7
(9)4-24-1528 majandusliku olukorraga, s.t et tal on ülalpeetav ja saab vaid tasemeõppetoetust.
§ 227lg 1 karistusraamideks on rahatrahv kuni 30 trahviühikut.
Kohtuvälise menetleja poolt valitud karistusliiki peab maakohus igati põhjendatuks. Samuti nähtub, et konto väljavõtte edastas Jevgeni Tepljakov alles kaebuse esitamisel kohtule, s.t mitte siis, kui kohtuväline menetleja otsust koostas, mistõttu ei saanud kohtuväline menetleja talle mitteteadaoleva dokumendiga ka arvestada. Kohus leiab, et 4 trahviühikut ehk 16 eurot ei ole ebaproportsionaalne ega isikut kahjustav. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et isik, kes ei soovi liiklusrikkumiste eest määratud karistust ja sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele, peab ise käituma viisil, mis ei tooks karistust kaasa, s.t järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Karistus ei pea olema isikule mugav, vaid eesmärgipärane suunates isikut tulevikus rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et käesolevas ei ole menetlusalune isik Jevgeni Tepljakov siiani mõistnud enda süüd, tema poolt liiklusnõuete rikkumist ning (liiklus)reeglite järgimise kohustuslikkust ja vajadust. Karistusõiguslikud sanktsioonid ei saa lähtuda sellest, et isikutele, kellel on majanduslik keeruline olukord, ei saa määrata karistusi ja nad on n-ö karistamatud. Selline suhtumine ja lähenemine annaks osa isikutele n-ö loa karistamatult rikkumisi toime panna, mis on aga äärmiselt ohtlik ning see ei lähe kokku õiguskorra huvidega ega õigusriigi põhimõtetega. Kuigi karistusregistri väljavõtte kohaselt puudub Jevgeni Tepljakovil kehtiv liiklusalane karistus, omab ta siiski kehtivat kriminaalkaristust, mis näitab, et varasem karistus ei ole teda suunanud õiguskuulekusele ning ta jätkab süütegude toimepanemist. Liiklusalaste süütegude kaitsvaks õigushüveks on kõikidele liikluses osalejatele tagatud turvaline liikluskord ning üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Karistuse suuruse määramine on menetleja (antud juhul PPA Lääne prefektuuri eriasjade uurija Mari Tetsmanni) diskretsiooniotsus. Siiski peab kohus kontrollima, kas karistuse mõistmisel on arvestatud seadusest ja kohtupraktikast tulenevaid nõudeid. Kohus leiab, et on. Määratud rahatrahvi suurus on kohtu hinnangul mõistlik ning selline karistus mõjutab kohtu hinnangul suure tõenäosusega Jevgeni Tepljakovi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja sellega on tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Jevgeni Tepljakovile määratud karistus on väga alammäära lähedal, s.t KarS § 47 lg 1 järgi on kohaldatakse rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut ning Jevgeni Tepljakovile määrati karistuseks neli trahviühikut. Kui 4 trahviühikut on menetlusalusele isikule majanduslikult mittejõukohane tasuda, siis tuleb Jevgeni Tepljakovil eriti suure tähelepanelikkusega liikluses osaleda ja vältida rikkumisi. Kohtu hinnangul ei esine ühtki erandlikku asjaolu, miks Jevgeni Tepljakovi puhul 4 trahviühiku määramine Eesti Vabariigis lubatud piirkiiruse ületamise eest, s.t mõõteviga arvestades 3 kilomeetrit tunnis, ebaproportsionaalne karistusmäär oleks. Eesti Vabariigi õiguskorrast tuleb kodanikul lugu pidada. Tuleb arvestada, et seadusandja ei ole põhjuseta määranud lubatud sõidukiiruse piirid, s.t iga kilomeetri tunnis ületamine on määrava tähtsusega ega tohi jätta tähelepanuta. Üldpreventiivses mõttes ehk õiguskorra kaitsmise huvides tuleb märkida sedagi, et igal aastal ebaõige kiiruse valiku tõttu saadakse vigastusi või kaotatakse elusid, mis tähendab samuti ohvrite perekondadele raskusi, mida on toonud kaasa ootamatu sündmus (nende jaoks tahtmatu, mida ei saanud nemad ära hoida). Seda kõike veel lisaks neile osaks saanud moraalsetele üleelamistele. Kohtuotsus peab olema kooskõlas ka üldpreventiivsete huvidega, et iga õiguskuulekas Eesti Vabariigis liikleja peab tundma avalikkuses piisavat ohutust ja 8
(9)4-24-1528 kindlust, et Riigikogu poolt vastuvõetud õigusaktid ka reaalselt toimivad ja vajadusel võimuga pannakse toimima. Seega ohutaset tuleb hoida liikluses madalal ja karistus peab olema piisavalt range ning seda kindlasti olukorras, kus rämedalt liiklusnormi rikutakse. Jevgeni Tepljakovi süü suurust ilmestab maakohtu jaoks ka asjaolu, et tegelikult on Jevgeni Tepljakovil menetluse algusest peale olnud ka mõnetine ennastõigustav hoiak, vabandades piirkiiruse ületamist veekogusega tema sõidurahal ja majandusliku raskusega. Kahtlemata ei õigusta sellisel määral lubatud piirkiiruse ületamist ei ümberreastamise fakt ega ka Jevgeni Tepljakovi subjektiivne hinnang sellele, et tema enda arvates sõitis piirkiirusega, kuigi objektiivsed tõendid tõendavad vastupidist. Seega saab öelda, et Jevgeni Tepljakov oma rikkumise raskust ise täiel määral ei hooma. Seega tuleb eelnevatel kaalutlustel jätta Jevgeni Tepljakovi kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik 9
(9)