2-23-135186/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-135186 Tsiviilasi Svea Finance AS-i (registrikood 11200943, asukoht Hallivanamehe 4 11317 TALLINN) hagi S. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) vastu võla nõudes 2024,74 eurot Hagihind RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista S. V.lt Svea Finance AS-i kasuks põhivõlgnevus 1193,45 eurot ning viivised 41,20 eurot.
3. Välja mõista S. V.lt Svea Finance AS-i kasuks viivis võlgnevuselt (1193,45 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 18.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
4. Jätta rahuldamata Svea Finance AS-i hagi S. V. vastu põhivõlgnevuse 298,08 euro, intressi 89,32 euro, haldustasu 11,60 euro, viivise 44,18 euro ja sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks.
5. Jätta Svea Finance AS-i menetluskulud 71% ulatuses S. V. kanda ja 29% ulatuses Svea Finance AS-i kanda.
6. Määrata kindlaks Svea Finance AS-i menetluskulud summas 675,24 eurot. S. V.l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7. Välja mõista S. V.lt Svea Finance AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 479,42 eurot.
8. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja 1 riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest, Pensioniregistrist ning kostja esitatud andmete alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtet krediidiandja küsinud ega hinnanud ei ole. Kohus leiab, et krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust – eelnevat saab hinnata eelkõige kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Kohus on arvestanud kostja poolt tehtud tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
9. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 2