Obsah (11)

§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 4062§ 4034§ 4035§ 403§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-103289 Tsiviilasi Aktiva Fin

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus 3 tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 989,80 eurot, intressi 255,19 eurot, lepingutasu 75 eurot, kiirmakse teenustasu 15 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 323,06 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise, alates 18.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni, väljamõistmist 15,8% põhivõlalt aastas.
2. Hagiavaldusest nähtub, et B OÜ ja kostja sõlmisid 12.02.2020 laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale 1500 eurot laenu (dtl 31-34). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 8.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 43) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teostanud tagasimakseid summas 510,20 eurot (dtl 159). Hageja on arvestanud kõik tagasimaksed tasutuks põhivõla katteks. 13. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,61% = 61,83%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 19,99% aastas (dtl 31), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Krediidiandja ütles laenulepingu nr xxxx üles 23.04.2021 (dtl 53) ning loovutas nõude hagejale 26.04.2021 (dtl 54). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
3. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 4034

lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034

lg 13).

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 4 kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

1. Kohus selgitas 24.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse kontrolliks välja tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised, esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 190-192).
2. Hagiavaldusest, täiendavast seisukohast ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 1300 eurot, igakuised finantskohustused 800 eurot ja igakuised muud kohustused 200 eurot (dtl 154). Kostja töötas Farm K OÜ-s xxxx, ülalpeetavad puudusid. Kostja keskmine kuu sissetulek Eesti Väärtpaberite Keskregistri pensionikonto sissemaksete järgi oli 1377 eurot. Kostja laenutaotluses märgitud andmed kontrolliti üle. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidiandja arvestas kostja sissetulekuks 1377 eurot, igakuisteks finantskohustusteks 800 eurot ja muudeks minimaalseteks kohustuseks 221 eurot ning puhvriks 68 eurot, seega jäi kostjale vaba raha 288 eurot. Krediidiandja tegi päringud Krediidiregistrisse, Krediidiinfosse, Politsei Finantssanktsioonide registrisse, Ametlikesse Teadannetesse ja käimasolevate kohtumenetluste kohta. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Kuivõrd kostja teavitas enda sissetuleku suuruseks 1300 eurot ning igakuisteks finants- ja muudeks kohustuseks 1000 eurot, pidanuks ka see suunama krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kostja kohta täiendavat teavet koguma. Nii suures ulatuses igakuisest sissetulekust kohustuste omamine ning täiendavalt laenu võtmine oleks krediidiandja jaoks pidanud igal juhul olema alarmeeriv. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud ka pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida 5 võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine, teated Ametlikes Teadaannetes ega kohtumenetluste olemasolu ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 20. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

1. Kostjale on tehtud laenu väljamakse 1500 eurot (dtl 158). Kostja on teostanud tagasimakseid summas 510,20 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Sellisel juhul on maksegraafiku järgi tasutud põhivõla osamaksed nr 1-26 täies ulatuses ning 0,28 eurot
2. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 01.05.2022 (dtl 32).
3. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 23.04.2021 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. 6
4. Hageja ei ole lepingut kehtivalt ülesöelnud ega esitanud ka nõuet mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus vastavalt TsMS §-le 369, mis võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida, seega tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt.
5. Kohus mõistab

§ 108

lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa maksegraafiku

1. põhiosamaksest (23,28-0,28 = 23 eurot) ning (põhi)osamaksed nr 28-52 (summas 692,86 eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 715,86 eurot. Edasiulatuvas osas jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.
2. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates 1.osamaksest 12.03.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
3. osamakseni 06.04.2021 summas 255,19 eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääras 15,8% aastas. Kuna kohus tuvastas eespool, et laenuleping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada

§ 403

⁴ lg-st 7 tulenevalt

§-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.

1. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust nõuda ka lepingutasu summas 75 eurot, kiirmakse teenustasu 15 eurot ega sissenõudekulu 50 eurot. Selles osas jätab kohus hagi rahuldamata.
2. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 323,06 eurot. Hageja märgib, et arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 24.04.2021 kuni hagi esitamiseni 17.05.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 15,8% aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised põhinõudelt alates 18.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 15,8% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning laenulepingu ülesütlemine ei toimunud kehtivalt, lisaks ei ole hageja sissenõutavaks muutunud viivise osas ümberarvestust esitanud, mistõttu see nõue ei ole kohtu jaoks selge, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud välja mõista viivist perioodil 24.04.2021 kuni 17.05.2023 ning kohus jätab selles osas viivisenõude rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt ka hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised alates 18.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist laenulepingus nr xxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 15,8% aastas, vaid seadusest tulenevas määras. 7 28. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 715,86 eurot ja alates 18.05.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (715,86 eurolt)

§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud 29. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi vähem kui pooles, st vaid 43% ulatuses. 30. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8