Obsah (6)

§ 468§ 407§ 317§ 173§ 174§ 444

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-113423 Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ h

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta kõik menetluskulud kostja J. J. kanda.
2. Määrata Eesti Inkasso OÜ menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 367 eurot, millest 175 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 192 eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
3. Mõista kostjalt J. J.´ilt hageja Eesti Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud summas 367 eurot.
4. Mõista välja kostjalt J. J.´ilt Eesti Inkasso OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (367 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on Oreon OÜ ja kostja vahel sõlmitud 06.09.2022 laenuleping nr 20220904005, mille alusel sai kostja 500 eurot laenu ja kostja pidi laenu maksegraafiku alusel tasuma hiljemalt 01.09.2023. Kostja ei täitnud oma kohustust korrektselt ehk ei tasunud arveid. Oreon OÜ öeldi 22.12.2022 kostjaga laenuleping üles ning sellest teavitati kostjat. 22.12.2022 Oreon OÜ loovutas laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale (Eesti Inkasso OÜ-le). Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist Oreon OÜ poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Samuti ei ole lepingujärgne krediidi kulukuse määr (22.150%) vastuolus seaduses sätestatuga. Kostjale on edastatud tarbijakrediidi teabeleht, mille punktis 3 on lahti kirjutatud krediidikulukuse määr 48,86 % aastas. Samuti on krediidikulukuse määr kajastatud laenulepingu maksegraafikus. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidikulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30 %. VÕS § 406² lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30 % = 48,90 %. Kostjale antud järelmaksulepingu krediidi kulukuse määr oli 48,86 % aastas, mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 2 Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on väljaandes Ametlikud Teadaanded kätte toimetatud 01.05.2024, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Täiendavalt selgitab kohus, et

§ 317

lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 367 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 192 eurot ilma käibemaksuta ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele täielikult, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning korduvalt esitatud tõendeid kohtunõudele. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 192 eurot. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Kohus mõistab hageja menetluskulud välja käibemaksuta, kuna äriregistri andmetel on hageja käibemaksukohustuslane ja hageja pole kinnitanud, et tal pole võimalik käibemaksu maha arvestada. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu, milleks on 367 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

1. detsembri
2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3