KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11707 Tsiviilasi Osaühing Lamaran Grupp k

) §

1. Viidatud sätte lg 1 sätestab, et enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist.
2. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kohtutäitur koostas 12.12.2018 akti, millega kuulutas enampakkumise nurjunuks ja teatas vara allahindamisest (dtl 50-51). Sissenõudja teatas 12.12.2018 täiturile, et ta palub määrata võlgniku vara uueks alghinnaks 375 000 eurot (dtl 60-61). Täitur hindas 19.12.2018 aktiga võlgnikule kuulunud nõude alla 500 000 eurolt 375 000 eurole (dtl 58-59). Eeltoodust nähtub, et kuigi sissenõudja ei ole esitanud selgesõnalist nõuet korraldada uus enampakkumine, tuleneb sissenõudja 12.12.2018 kirjast soov jätkata võlgniku vara võõrandamisega. Seetõttu oli täituril õigus korraldada kordusenampakkumine

§ 100lg 1 alusel.

Avaldaja etteheide täiturile seoses kordusenampakkumise korraldamisega on alusetu. 9. Täitemenetluse lõpetamise alused sätestab

§ 48

.

§ 48

lg 1 p 6 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab menetluse sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele. Avaldaja, väites, et täitur pidi lõpetama täitemenetluse sissenõudja õigusvõime lõppemise tõttu, tugineb sisuselt

§ 48lg 1 p-le 6.

9.1. Kohtutäituri vaidlustatud 12.07.2021 otsusest nähtub, et täitur oli teinud päringu sissenõudja kohta BVI äriregistrile (Financial Service Commission) ja sissenõudja registripidajale, kuid otsuse tegemise ajaks ei ole vastused laekunud. Vaatamata täituri 08.06.2021 palvele (dtl 62) ei ole avaldaja enne viidatud otsuse tegemist esitanud täiturile tõendeid, kinnitamaks enda väidet, et sissenõudja on lõppenud. Seega puudus täituril alus lõpetada menetlus

§ 48lg 1 p 6 alusel.

9.2. Kui avaldaja väidab, et sissenõudja on lõppenud, peab selline teave pärinema teatud allikast. Sellist teavet kinnitavate dokumentide esitamine täiturile ei pruugi avaldaja jaoks ülemäära keeruline olla. Avaldaja ei ole täiturile ega kohtule esitanud dokumente sissenõudja lõppemise kohta. Olukorras, kus täitur ei ole vaatamata tehtud toimingutele tuvastanud sissenõudja lõppemist ja avaldaja ei ole esitanud ka tõendeid sissenõudja lõppemise kohta, puudub alus lõpetada täitemenetlus

§ 48lg 1 p 6 alusel.

Avaldaja etteheide täiturile seoses menetluse lõpetamata jätmisega on alusetu. 10.

§ 83

reguleerib tagatisraha määramist enampakkumisel.

§ 83

lg 1 esimene lause sätestab, et kohtutäitur võib enampakkumise korral määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast. 10.1. Kohtutäitur määras 375 000 eurose nõudele tagatisrahaks 6000 eurot ehk 1,6% alghinnast. Kohtutäitur selgitas 12.07.2021 otsuses, et tagatisraha suuruse määramisel on ta pidanud silmas asjaolu, et tagatisraha distsiplineeriks enampakkumisel osalejaid enampakkumise nurjamiseks pakkumiste tegemise vältimiseks. Määratud tagatisraha kaitseb täituri hinnangul ka võlgniku huve enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud pakkumiste eest. Kohus leiab, et täituri eesmärk tagatisraha suuruse kaalumisel on kooskõlas

§ 83

lg 1 eesmärgiga (vt nt Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-15, p 14). Täituri diskretsiooniõiguse kasutamisel tuleb arvestada, et määratud tagatisraha suurus jäi seadusega kehtestatud piirmäära. Kohtupraktika järgi on mõistlik määrata tagatisraha summa diskretsiooniõiguse teostamise n-ö alumise piiri lähedalt, st eelduslikult ca 1-2% müüdava eseme alghinnast (Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-15, p 15). Täituri poolt määratud tagatisraha jääb kohtupraktikas aktsepteeritud piirmäära. Viidatud summa jääb ka seadusega kehtestatud piirmäära. Arvestades nõude väärtust 375 000 eurot ei ole määratud tagatisraha 6000 eurot ülemäära kõrge. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täitur ei ole ületanud talle seadusega antud diskretsiooniõigust tagatisraha summa määramisel. Avaldaja etteheited täiturile tagatisraha kohta on alusetud. 3

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele ja täituri 12.07.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2015/
3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
4. Kohtutäitur ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu eeldab kohus, et täituril ei ole kulusid tekkinud. Kohtule esitatud materjalide järgi ei ole sissenõudajal kulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
5. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4