Obsah (5)

§ 637§ 444§ 5§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-103588 Ts

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue

1. ESTO AS ja kostja sõlmisid 27.04.2022 tähtajatu krediidilepingu nr 57061065875 krediidilimiidiga 4 000 eurot. Kostja kasutas krediiti kokku 2 300 euro ulatuses. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 21.09.2022 oli kostjal tähtajaks tagastamata krediidilimiit summas 2 260,75 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 39,9% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma igakuiselt
2. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 49 euro ulatuses, millest põhiosa katteks on arvestatud 39,25 eurot ja intressi katteks 9,75 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 21.09.2022 oli kostjal tasumata intress summas 359,84 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 2 260,75 eurolt 22.09.2022-27.03.2023 perioodi eest määraga 39,9% aastas kokku summas 462,14 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2 260,75 eurot, intressivõlgnevuse 359,84 eurot, viivisvõlgnevuse 462,14 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot. Kostja seisukohad
3. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 30.04.
4. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
5. Tulenevalt

§ 444

lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

1. Kohus tuvastab, et ESTO AS ja kostja sõlmisid 27.04.2022 krediidilepingu nr 57061065875, mille alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti krediidilimiidiga 4 000 eurot intressimääraga 39,9% aastas. Krediidikulukuse määr oli 50,63% aastas. Kostja kohustus tasuma igakuiselt
2. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (leping dtl 42-43).
3. Nõude loovutamise teatistest (dtl 68-69) nähtuvalt on ESTO AS loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 29.11.
5. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud krediidilepingu nr 57061065875 alusel kostjale laenu andmist. Hagiavaldusele on lisana 2 lisatud exceli tabel krediidi väljamaksete ja tagasimaksete arvestuse kohta (dtl 47-49). Nimetatud dokumendi näol on tegemist hageja enda või esialgse võlausaldaja koostatud dokumendiga ning kohtu hinnangul ei ole see kohaseks tõendiks kostjale laenu andmise tõendamisel. 11.03.2024 määrusega palus kohus hagejal muuhulgas esitada tõendid kostjale laenu andmise kohta ja selgitas, et kohaseks tõendiks on näiteks maksekorraldus laenusumma väljamaksmise kohta ning andis hagejale tähtaja täienduste esitamiseks kuni 01.04.
7. Hageja kohtumäärusele vastanud ei ole. 8.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele laenusumma kostja kasutusse andmist tõendanud, siis jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud
2. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. 2 11.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, ei saanud kostjal ka menetluskulusid tekkida. Sellega seoses märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3