Obsah (5)

§ 86§ 7§ 65§ 64§ 66

Väärteoasi 4-24-545 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2024, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Tõl

§ 86lg 2 järgi.

Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Andrei Sovan ja tema esindaja Andreas Lunden Kohtuväline menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Meeli Alviste. LÕPPOSA Jätta Andrei Sovan kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 29.01.2024 otsuse peale väärteoasjas nr. 410124000149 tema karistamises

§ 86lg 2 alusel rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord isikule ja Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 17.06.

1. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) vaneminspektor M. Melsas koostas 03.01.2024 väärteoprotokolli VP 005314 Andrei Sovanile, millega on sedastatud, et 03.01.24 kell 10:15 Andrei Sovan kasutas taksoveol kasutataval mootorsõidukil taksoveoteenuste hinnakirju, mis ei vasta Tallinna taksoveonõuete määruse nõuetele. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Andrei Sovan Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015 määruse nr 20 „Tallinna Taksoveonõuded § 3 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 86lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. 06.02.
2. a otsusega väärteoasjas nr. 410124000149 karistati Andrei Sovani

§ 86

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse Andrei Sovani kaitsja Andreas Lunden, kes taotleb otsuse tühistamist täies ulatuses ning väärteomenetluse lõpetamist, alternatiivselt taotleb vähendada määratud rahatrahvi ja piirduda suulise hoiatusega. Kaebuse esitaja palub uurida kohtulikul arutamisel kaebuses ja toimikus nimetatud küsimused ning dokumentaalsed tõendid.
2. Kaebuse kohaselt väärteofakti sisuline ehk materiaalne külg ei vasta õigusnormidele, viidates, et Tallina Linnavolikogu määruse § 3 lg-tes 1-4 on antud loetelu, mida teenuseosutaja võib pakkuda, määrus annab juhised ja valiku, kuid mitte kohustuse ning antud paragrahvis on sätestatud minimaalne kogum, mis peab olema täidetud. Kaebuse kohaselt loetleb viidatud määruses toodud loetelu, et teenuseosutaja võib kehtestada sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu ja ajatasu. Kaebaja sõnul on vedajale valida, kas ja kuidas ta kehtestab oma hinnakirja ning osutada teenust oma äranägemise järgi. Kaebaja sõnul määrus ei kohusta teha erinevaid tariife ja aegu, määrus annab juhised ja valiku. Lisaks on toonud kaebaja ülevaate vormistuslikest nõuetest hinnakirjale selgitades, et kohtuväline menetleja luges rikkumiseks lisarida hinnakirjas. Kaebuse kohaselt on Tallinna linnas eraldi veoteenuste reeglid, mis kehtivad Tallinna linna piires kuid taksojuht töötab ka väljaspool Tallinna linna piire seega kohustab seadus taksojuhti teavitama kliendile kui suur on tasu sõidu eest, see peab olema loetav ja selge. Seega täiendas kaebaja alguselt peale oma hinnakirja täiendava reaga, kust oli võimalik potentsealsel kliendil kohesel teada saada, millise hinnaga ta võib kohale jõuda.
3. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja eiratud fakti, et Tallinna linna ametnikud on kaebajale eelnevalt tegevusloa väljastamisel kontrollinud kõik käesolevas menetluses rikkumisena esitatud hinnalehed, hinnasildid, taksomeetri jne ning puudused ei ole tuvastanud, seega oli väljastatud kaebajale tegevusluba (kaebaja esitas selle ka vastulauses).
4. Seonduvalt kaebuse esitaja poolt süü omaksvõtuga kohtuvälises menetluses on kaebuses selgitatud, et kaebuse esitajat ähvardati ametniku pool, et kui kaebaja hakkab vaidlema, tuleb suurem trahv ja suured kohtukuulud.
5. Samuti leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust, menetlus on läbiviidud pealiskaudselt. Väärteoprotokollis väärteokirjeldus ja otsuses toodud põhistused ei ole omavahel kooskõlas. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja otsuses kajastatud asjaolud, mida ei ole väärteoprotokollis kajastatud. Väärteoprotokolli sisu on lünklik ning kajastab ebatäpse süüdistuse, mille tagajärjel puudus võimalus menetlusalusel isikul esitada 2 vastulause kõikide asjaolude kohta. Lisaks etteheidetele väärteoprotokolli teokirjeldusele ei ole kaebaja sõnul võimalik sedastada, et kohtuväline menetleja oleks püüdnud välja selgitada menetlusalust isiku õigustavaid asjaolusid, ka ei ole kohtuväline menetleja kontrollinud kaebuse esitaja väidete paikapidavust ning kõrvaldanud vastuolusid. Samuti on kaebuse kohaselt määratud karistus ebaproportsionaalne. Kokkuvõtlikult on kaebuses asutud seisukohale, et Andrei Sovan ei ole toime pannud temale inkrimineeritavat väärtegu.
6. Kohtuväline menetleja esitas seisukoha, mille kohaselt tuleb kaebus täies ulatuses rahuldamata jätta. A. Sovani toimepandud tegu Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015 määruse nr 20 ,, Tallinna Taksoveonõuded“ § 3 lg 5 järgi on tõendatud väärteotoimikus kogutud tõenditega. Otsus väärteoasjas on õiguspärane ning määratud rahatrahv on proportsionaalne toime pandud süüteoga. A. Sovani tegu oli koosseisupärane ja õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tegemist on väärteoga, siis menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ei saa. Samuti ei saa väärteoasjas VTMS § 30 sätestatud alusel otstarbekuse kaalutluses lõpetada, kuna taksoveoteenuse puhul on tegemist ühissõidukiga

§ 7mõistes ning tegemist on avaliku huviga.

1. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde, leides, et väärteomenetlus on täiesti alusetu, puudub koosseis. Karistatud on sisuliselt Tallinna linna poolt määruse alusel, seadus annab õiguse karistada taksoveoteenuse nõuete rikkumise eest, aga konkreetselt milliste nõuete, ei täpsustata. Väärteoprotokollist ei ole võimalik aru saada mis nõudeid kaebaja rikkus. Kaebaja sõnul on ta järginud 100% Tallinna linna poolt kehtestatud vormi ning täpsustas, et vaid lisas sinna tarbija jaoks hinna väljaspool linna ja seda selleks, et koheselt klient teaks, et kui ta sõidab väljaspool linna on hind selline, kaebaja sõnul on see kokkulepe.
2. Kohtuväline menetleja jäi samuti oma seisukoha juurde, lisades, et kui taksovedu soovitakse teostada muu kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kui selle, kes on taksoveoloa, teenindajakaardi või sõidukikaardi andnud, siis võib seda teha juhul, kui järgitakse teise kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kehtestatud nõudeid. Taksojuht kes ületab KOV piiri peab jälgima seal piirkonnas olevad nõuded, kui seal on kehtestatud hinnakirjavormid. Vorming on taksoveoteenuse hinnakirjavorm, mis peab olema selline, et lisaridu juurde teha ei tohi ning see peab vastama norminõuetele. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja 03.01.2024.a kell 10:15 aadressil Lastekodu 46, Tallinn kasutas taksoveol kasutataval mootorsõidukil (Toyota RAV4 reg nr. XXXXXX) taksoveoteenuste hinnakirja, kus oli eristatud sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu, ajatasu, mis omakorda oli eristatud ,,Tallinnas“ ja ,,Tallinnast väljas“. Seda kaebuse esitaja ka ei eita ning seda kinnitas ka kohtus üle kuulatud tunnistaja X. 3 Eelkirjeldatud asjaolu kinnitab ka väärteoasja materjalidele lisatud ja kohtuistungil uuritud fototabel ja videosalvestus.
6. Väärteoprotokolli kohaselt ei vastanud nimetatud hinnakiri Tallinna taksoveonõuete määruse nõuetele. Kaebuse esitaja sellega ei nõustu ning kaebuse kohaselt on keskne küsimus selles, kas hinnakirja võib täiendada, antud juhul ridadega ,,Tallinnas“ ja ,,Tallinnast väljas“.
7. Etteheidetava väärteo objektiivse koosseisu moodustab

§ 86

lg 1 alusel koostoimes Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015 määruse nr 20 § 3 lõigetega 4 ja 5 taksoveoteenuse osutamine sõidukiga, millel ei ole määruses ette nähtud nõuetele vastavat hinnakirja.

1. Ühistranspordiseaduse eelnõu (404SE) seletuskirja kohaselt sõitja identifitseerib sõiduki kui takso reeglina teatud tunnuste järgi. Nendeks on väliselt nähtavad plafoon ja hinnakiri teenuste hindadega ning sisse istudes taksomeeter. Kui need tunnused on olemas, siis reeglina ei kahelda, et tegemist on taksoga (eriti, kui tegemist on näiteks turistidega). Taksotunnuseid ei või paigaldada igale sõidukile, seda võib teha vaid siis, kui sõidukile on väljastatud sõidukikaart. Ammendavat loetelu taksotunnust matkivatest tunnustest ei ole võimalik anda – selliseks tunnuseks võib olla tunnus, mis arvestades olustikku tekitab isikus ettekujutuse, et konkreetse sõidukiga osutatakse taksoteenust, piisab ühest tunnusest. Puudub vaidlus, et kaebaja poolt juhtud sõiduki näol oli tegemist taksoga, sel oli kollane plafoon, ustel kirje „TAKSO“ ning armatuurlaual ning sõiduki tagumisel parempoolsel aknal valget värvi hinnakiri kahes keeles.
2. Tallinna taksoveonõuded on Tallinna Linnavolikogu poolt 15.10.2015 määrusega nr 20 vastu võetud. Tallinna Linnavolikogul on õigus Tallinna taksoveonõuetes sätestatut tühistada või täiendada. Tallinna taksoveonõuded on eranditult kõigile tasulise taksoveoteenuse osutajatele (v.a. IÜT vahendusel) kohustuslik järgimiseks, seega oli kaebajal kohutus määruses sätestatut igakülgselt järgida. Määruse § 1 p-de 2-4 alusel kehtestatakse määrusega taksoveoteenuste hinnakirjale esitatavad nõuded; taksoveoteenuste loetelu, millele vedaja võib hinna kehtestada; taksoveoteenuste hindade kõrgeimad lubatavad määrad. Sama määruse § 3 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib vedaja kehtestada sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu, ajatasu. Sama määruse § 3 lg 2 kohaselt võib vedaja kehtestada päevase (kella 6-23) ja öise (kella 23-6) sõidukilomeetritasu, kui taksomeeter lülitub ümber automaatselt ning määruse § 3 lg 5 kohaselt peab vedaja kehtestatud hinnad esitama taksoveoteenuste hinnakirjas käesoleva määruse lisas toodud vormil. § 4 lg 1 kohaselt on sõidualustustasu kõrgeim lubatud määr 5,50 eurot (p 1), sõidukilomeetritasu kõrgeim lubatud määr 1,10 eurot (p 2) ja ajatasu kõrgeim lubatud määr 24,20 eurot tunnis (p 3). Tallinna taksoveonõuded sätestavad kohustuse järgida hinnakirja vormi nõudeid ning kaebaja seisukoht, et tegemist ei ole kohustusliku sättega ei ole põhjendatud. 18.

§ 65

lg 3 kohaselt kui taksovedu soovitakse muu kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kui selle, kes on tegevusloa, teenindajakaardi või sõidukikaardi andnud, siis võib seda teha juhul, kui järgitakse teise kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kehtestatud nõudeid.

§-s 65 lg 5 reguleerib väljaspoole teeninduspiirkonda sõidutasu ja ettemaksu arvestamise ning need ka need sätted on kõigile teenust osutavatele taksojuhtidele täitmiseks kohustuslikud. 19.

§ 64

lg 3 järgi kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta, peab taksoveol kasutatavale sõidukile olema paigaldatud muuhulgas ka 4 hinnakiri.

§ 66

lg 3 p-d 1-3 volitab valla- või linnavolikogu määrusega kehtestama: taksoveoteenuste hinnakirja vormi ning eristada neid vastavalt sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu või ajatasu määrale; sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu ja ajatasu kõrgeima lubatava määra taksoveol, arvestades et vedaja suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks vähemalt mõistlikku ärikasumit; loetelu teenustest, üksnes millele võib kehtestada hinnad, sealhulgas võib eristada teenuse osutamist päeval ja öösel või mõne muu ajalise kriteeriumi alusel. Seega on kehtestatud taksoveoteenuse hinnakirja vorm ning A. Sovan kui vedaja pidi esitama taksoveoteenuse hinnakirja määruse lisas toodud vormi kohaselt.

1. Tunnistaja X kohtus antud ütluste kohaselt kontrollis ta koos MUPO ametnikuga Märt Melsasega Tallinnas Bussijaama juures 03.01.2024.a. taksosid, nende dokumentatsiooni ja sõiduk Toyota reg. nr: XXXXXX seisis Bussijaama juures, Lastekodu 46 aadressil. Taksojuht istus autos ja dokumentatsiooni kontrollides avastasid nad, et takso armatuurlaual ja tagumisel paremal poolsel uksel hinnakirjad ei vastanud Tallinna linna taksoveonõuete määruse nõuetele. Seal oli lisareana kirjas, et Tallinnast väljas ja samuti inglise keeles oli kirjas, ouside city km tasu 2.50 ja lisaks oli ka ajatasu linnast väljas 36€. Tunnistaja sõnul see ei vastanud Tallinna nõuetele. Tunnistaja kirjeldas, et on näidanud sama väljas olnud kaarti MUPO-s ja kõik oli korras. Tunnistaja hinnangul ametnik selgitas taksojuhile nii tema õigused kui kohustused ning vormistas menetluse selliselt, et selgitas kõik rikkumisega seonduva taksojuhile lahti.
2. Kohus vaatles ka kohtule esitatud videosalvestit, sellelt on näha, et taksol olevale hinnakirjale on lisatud lisarida selliselt nagu tunnistaja kirjeldas – linnast väljas/outside the city 2.50 eur ning linnast välja ajatasu/outside the city time fee 36 eurot. Samast videosalvestisest on koostatud fototabel pildiseeriast, mis samuti esitati kohtule.
3. Kohtule on esitatud transpordiameti registrist väljavõtte A. Sovani teenindajakaardi väljastamise aja kohta. Väljatrükist on näha, et A. Sovanil on teenindajakaart väljastatud 09.12.2015, seega on tegemist pikaajalise staažiga taksojuhiga, kes peab teadma milliseid õigusakte rakendatakse tasulise taksoteenuse osutamiseks ja milline peab hinnakirja vorm olema.
4. A. Sovani taksoveol kasutatavale sõidukile paigaldatud hinnakirjad, mis asetsesid sõiduki seespool kõrvalistuja poolel esiarmatuuril ja sõiduki kõrvalistuja poolel tagumise ukse väljaspool klaasil, ei vastanud määruses ette nähtud nõuetele. A. Sovani taksole paigaldatud hinnakirjadele olid lisatud read:,, LINNAST VÄLJAS, OUTIDE THE CITY: 2.50“ ja .,,LINNAST VÄLJAS AJATASU, OUTSIDE THE CITY TIME FEE, 36.
5. Seega on A. Sovan täiendanud omavoliliselt Tallinna Taksoveonõuetes kehtestatud hinnakirja: ,,LINNAST VÄLJAS, OUTSIDE THE CITY ja ,,LINNAST VÄLJAS AJATASU, OUTSIDE THE CITY TIME FEE“, mis on vastuolus Tallinna taksoveonõuete Lisas 1 sätestatuga.
6. Eelkirjeldatust tulenevalt seisnes rikkumine 15.10.2015.a määruse nr 20 § 3 lg-s 5 sätestatud nõuetele mittevastava hinnakirja kasutamises. Rikkumine seisneb kehtestatud hinnakirja vormi mittekasutamises, kuna ei ole ette nähtud eristada teenust Tallinnas ja sellest väljaspool. Rikkumine on tõendatud tunnistaja X ütlustega, fotodega, MTR-i väljavõttega, Transpordiameti registri väljavõttega ja CD-l oleva videosalvestusega. Kaitsja tõlgendus, et määrus annab juhised ja valiku, kuid mitte kohustuse, ei ole asjakohane. Antud rikkumisega pani A. Sovan toime

§ 86

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o taksojuhi poolt taksoveo nõuete rikkumise. A. Sovani poolt

§ 86

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo 5 toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud.

1. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
2. Kohus on seisukohal, et A. Sovan pani temale etteheidetava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. On tuvastamist leidnud, et ta on olnud pikka aega taksojuht ning ta pidi olema teadlik, et tal puudub õigus omaalgatuslikult muuta hinnakirja seda täiendades.
3. Väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Väärteomenetlus lõpetatakse, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Antud juhul A. Sovani poolt toime pandud teo asjaolud vastavad süüteokoosseisu kirjeldusele, on koosseisupärane ja puuduvad ka õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud, seega on tegemist väärteoga ja menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ei saa.
4. Riigikohtu praktika kohaselt võib väärteomenetluses menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks, antud määrus on kehtinud pikka aega ning on õigustatud ootus, et taksoteenust osutavad juhid määrusest tulenevaid nõudeid järgiksid. Taksoveoteenuse puhul on tegemist ühissõidukiga

§ 7mõistes ning kuidagi ei saa jaatada avaliku huvi puudumist.

Samuti ei ole isik mõistnud enda süüd leides, et ta võib koosada hinnakirja vastavalt oma soovile kui tegemist on teenuse osutamisega väljaspool Tallinna linna piire. Kohus selgitab, et nii need asjad siiski ei ole, taksoveoteenus ja sellele esitatavad hinnakirja nõuded on reguleeritud määrustega ning neid peab iga taksojuht järgima. Seega puuduvad kohtul ka põhjendatud argumendid väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. 29. Mis puutub kaebaja poolt välja toodud asjaolusse, et kaebaja käis sama hinnakirja näitamas MUPO-le teenindajakaardi taotlemisel, kus muuhulgas kontrolliti hinnakirja vastavust, selgitab kohus, et antud väide on paljasõnaline. Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud, et tõepoolest ametnikud kontrollivad visuaalselt sõidukit, kui taotletakse teenindaja kaarti või selle pikendamist, kuid hinnakirja kontrollimise kohustust MUPO-l selles menetluses ei ole ning seda visuaalset kontrolli ka kuidagi ei fikseerita. Seega pole võimalik tuvastada millise hinnakirja esitas A. Sovan ametnikele ning kas see oli vastavuses või mitte. Kui A. Sovan esitas sellesama hinnakirja, siis antud hetkel on kohus tuvastanud, et see ei vasta nõuetele ning olnuks põhjendatud teha sellekohane märkus. Kohtuvälise menetleja sõnul eelnimetatud visuaalse kontrolli eesmärgiks pigem tuvastada, kas sõiduk millega taksoteenust osutama asutakse on veokõlbulik (vt 16.04.2024 kohtuistungi protokoll, lk 5).

§ 66lg 1 kohaselt kehtestab teenuste hinnad taksoveol vedaja seega oli A.

Sovan isikuks, kes pidi veenduma selles, et hinnakiri vastaks nõuetele. 30. Karistamisel on kohtuväline menetleja lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

§ 86lg 2 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega A. Sovanile määratud karistus, rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 120 eurot on põhjendatud ning proportsionaalne. Määratud karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmäära, arvestatud on kõiki süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kuivõrd 6 kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. 31. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7