Obsah (4)

§ 2172§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-18775 Tsi

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 järgi kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Tulenevalt

§ 2172

lg 2 kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hagejal on õigus nõuda elatise suuruse muutmist tuginedes mh õigusliku olukorra muutumisele. 6. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot. 7.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab 2 rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023.a 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et kostja hageja juures ei viibi. 9.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja ei ole kohustatud elatist tasuma mitmele sama pere lapsele. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 14.12.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 11.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 102

lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

1. Kostja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised: eluase telefon ja internet toit riided, jalanõud kulud seoses kooliga tervishoid trennid ja huviringid meelelahutus kokku eur/kuus 60 11,5 150 70 50 15 114 30 500,5
2. Hageja nimetatud vajaduste ulatusele vastuväiteid esitanud ei ole, kuid on välja toonud, et tal ei ole võimalik anda ülalpidamist enamas ulatuses kui 49 eurot kuus seoses töövõimetusega. 14.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või 3 olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kohus tuvastab, et pärast eelmise kohtulahendi tegemist on hageja muutunud töövõimetuks: Töötukassa 11.03.2020 otsusega on tuvastatud hagejal puuduv töövõime perioodiks 09.04.2020 - 08.04.2022 (tõend dtl 20), puuduv töövõime on tuvastatud ka järgnevalt perioodiks 09.04.2022 - 08.04.2025 (tõend dtl 97). Hageja väitel on tema sissetulek 470-480 eurot kuus. Nähtuvalt Töötukassa vastusest kohtu päringule (dtl 304) on hagejale määratud töövõimetoetus, Sotsiaalkindlustusameti vastusest (dtl 307) nähtuvalt muid toetusi ega pensione hagejale ei maksta. Töötukassa vastuses on kajastatud hagejale igakuiselt välja makstud töövõimetoetuse summad alates hagi esitamisest, sj märgitud ei ole täitemenetluses arestitud osa ning vastavalt toetuse kogusummat. Osaliselt on vastav sissetulek aga kostja nõude täitmiseks arestitud (teatised dtl 24-25, dtl 172). Vastavalt TVTS (töövõimetoetuse seadus) § 13 lg 2 p 2 töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on puuduva töövõimega isikul – 100 protsenti päevamäärast, § 14 lg 1-2 kohaselt päevamäär on 11,25 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta
3. märtsil kehtinud päevamäära, § 14 lg 3 järgi Töötukassa avaldab kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel. Nähtuvalt esitatust on hagejale makstud kuni 31.03.2023 töövõimetoetust päevamääraga 16,33 eurot (dtl 172), alates 01.04.2024 päevamääraga 18,60 eurot (dtl 233), alates 01.04.2024 on töövõimetoetuse päevamäär 20,57 eurot
4. Kohus tuvastab, et hageja keskmine sissetulek 2023.a. oli 548,732 eurot kuus ning 2024.a. on 612,453 eurot kuus.
5. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (2-16-100215, p 20).

1. Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised: toit ravimid transport eluase riided hügieen erinevate laenude tagastamine internet mobiilne internet eur/kuus 482,7 88 25 121,4 50 20 203,68 35 19,99 1 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoimetoetus/toovoimetoetuse-suurus (506,23+457,24+506,23+558+576,6+558+576,6+576,6+558+576,6+558+576,6) : 12 3 (576,6+539,4+576,6+617,1+637,67+617,1+637,67+637,67+617,1+637,67+617,1+637,67) : 12 2 4 kokku 1045,77
2. Kohus leiab, et hageja igakuise vajaduse ulatust seoses toiduga ei ole võimalik tuletada ühest toidupoe tšekist (dtl 318). Kulutusi on võimalik teha mistahes ulatuses. Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli minimaalse toidukorvi maksumus 2023.a. ühe liikmega leibkonnale 148,2 eurot kuus
3. Kuivõrd hageja on töövõimetu, on veenev, et hagejal on keskmisest suuremad vajadused seoses kulutustega ravimitele, kuid nimetatud vajaduste täpset ulatust hinnata võimaldavaid andmeid hageja kohtu ette toonud ei ole, vaatamata sellele, et kohus sellisele vajadusele 12.03.2024 eelistungil tähelepanu juhtis. Kohtule on esitatud apteegitšekk 2023.a. märtsist summas 67,97 eurot (dtl 173) ja 2024.a. aprillist summas 88,62 eurot (dtl 317), mõlemal tšekil kajastub, et ostetud on samu ravimeid 2 karpi korraga. Tõendeid retseptiravimite tarvitamise sageduse kohta kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et tõendamata on, et ravimeid kuluks enam kui karp kuus. Võttes arvesse, et täiendavalt lisandub kulu tavapärastele käsimüügiravimitele, on hageja vajadus seoses tervishoiuga hinnanguliselt 50 eurot kuus. Tõendamaks eluasemega seonduvaid kulusid on hageja esitanud ühe KÜ arve summas 242,89 eurot (dtl 316), so 2024.a. veebruari eest. Kulud jagunevad esitatu kohaselt kahe inimese vahel. Kohus nõustub kostja märkusega, et üldteadaolevalt on veebruar aasta külmemaid kuid, mistõttu ei tõenda nimetatud tõend kulu vastavat ulatust aasta lõikes keskmiselt. Arve kogusummast ca veerand on küttekulu, võttes arvesse, et küttekulu suvel ei ole, on aasta keskmine kulu hinnanguliselt ca 210 eurot kuus, millest hageja osa on 105 eurot. Kohus leiab, et minimaalselt vajalike hügieenitarvete ja riiete-jalanõude soetamiseks ei kulu vastavalt üle 5 ja 10 euro kuus. Erinevalt kasvueas lapsest puudub täiskasvanud inimesel vajadus pidavalt riiete ja jalanõude soetamiseks, enamik vajalikust on juba olemas ning samu üleriideid ja jalanõusid on võimalik kanda mitu aastat. Võrdlusena Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli 2023.a. ühe liikmega leibkonnale 30 päeva mittetoidukulutuste maksumus garderoobikulude osas 7,12 eurot.5 Internetikulu osas on kohtule esitatud arved (dtl 70, 230), millest nähtuvalt on hageja elukohas koduse interneti maksumus 35 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist ei ole minimaalse võimaliku kulutusega kodusele internetile, nähtuvalt arvelt on teenuse maht 500 mbit/s, esitatud teenusepakkuja kodulehe väljavõtte kohaselt maksaks väikseima kiirusega internet 15 eurot kuus (dtl 86). Kuna koduse teenuse kasutajaid on kaks, on hagejale langev osa 7,5 eurot. Mobiiltelefoni osas on hageja esitanud arved 19,99 eurot (dtl 71) ja 22,99 eurot (dtl 219), arvetelt nähtuvalt on tegemist suure andmemahuga paketiga (136,95 GB). Kohus leiab, et minimaalne vajadus, et kasutada mobiiltelefoni helistamiseks ei ületa 10 eurot kuus. Hageja poolt välja toodud muud kohustused seoses erinevate laenude teenindamisega (Xxxx laenukaart al dtl 44, internetiseadme järelmaks al dtl 52, autoliising al dtl 56, järelmaksuga kaup Hansapost OÜ-st al dtl 65) hageja minimaalsete esmavajaduste täitmisega ei seondu. Kohus märgib, et hageja positsioon on vastuoluline osas, milles ta väidab, et tema sissetulekust tema esmavajaduste rahuldamiseks ei piisa, samas on hageja välja toonud ja esitanud tõendi, et ta on menetluse kestel täitnud kõik kohustused seoses autoliisinguga (dtl 320). Jääb arusaamatuks, miks hageja on eelistanud nimetatud kohustuse täitmist lapsele ülalpidamise andmise kohustusele. Kohus asub seisukohale, et hageja igakuised minimaalsed vajadused on järgmised: toit ravimid transport eluase eur/kuus 148,2 50 25 105 4 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslikelatusmiinimum 5 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkonna-eelarve__aastakulutused/LE27/table/tableViewLayout2 5 riided hügieen internet mobiiliside kokku 10 5 7,5 10 360,7
4. Kohus asub seisukohale, et hageja sissetulekust ei piisa kostjale ülalpidamise andmiseks

§ 101sätestatud ulatuses.

Täielik töövõimetus on kohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks, miks sissetulekut ei ole võimalik suurendada. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hagejale kuuluks mingit vara, mida oleks ülalpidamise andmiseks võimalik müüa.

1. Kohus leiab, et kostja minimaalsed vajadused seoses kooliga ei ületa 20 eurot kuus, so kulu tavaliste koolitarvete ostmiseks nagu vihikud, kirjutusvahendid jms. Seoses huviharidusega on kostja välja toonud, et käib ujumistrennis, huvikoolis ja suvel lastelaagris. Kohus leiab, et minimaalsena on hinnatav vajadus ühes trennis või huviringis käimiseks. Ujumistrenn maksab esitatud tõendi kohaselt 75 eurot kuus (dtl 150). Kostja minimaalsed vajadused kokku on seega 431,50 eurot kuus, millest lapsetoetuse arvel on kaetud 80 eurot ning ülejääv osa on 351,5 eurot, millest kostjale langev osa on 175,75 eurot.
2. Kohus asub seisukohale, et hageja sissetulek 2023.a. keskmiselt 548,73 eurot kuus ning 2024.a. keskmiselt 612,45 eurot kuus, on piisav, et rahuldada hageja minimaalsed vajadused 360,7 euro ulatuses kuus ning anda kostjale ülalpidamist ka kostja minimaalsete vajaduste ulatuses, so 175,75 eurot kuus.
3. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning vähendab kostja kasuks välja mõistetud elatist 175,75 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 on varasemat otsust võimalik muuta mitte varasemast, kui uue hagi esitamise ajast.
4. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
5. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Hagejat esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud advokaat, esindaja on määratud hüvitamiskohustuseta. Kohus vabastab hageja riigil tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel, kuivõrd hageja on täielikult töövõimetu ega ole majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline kulusid mõistliku aja jooksul hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6