Obsah (10)

§ 444§ 407§ 468§ 173§ 163§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-2210 Tsiviilasi A. S. hagi A. B.

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. A. S. esitas Harju Maakohtule 08.02.2024 hagi A. B. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt A. S. (edaspidi hageja) ja A. B. (edaspidi kostja) on sõlminud kokkuleppe, mille alusel hageja laenas kostjale 4710,00 eurot (edaspidi laenusumma). Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja maksab hagejale tagasi laenusummat igakuuliste osamaksetega. Kostja pidi laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 12 kuu möödumisel. Kostja ei ole hageja arvelduskontole kokkulepitud osamakseid teostanud. Hageja on palunud kostjal mitu korda kohtueelselt võlgnevus tagastada, kuivõrd kostja on endal lasuvaid lepingulisi kohustusi rikkunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 5620,00 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 4710,00 eurot ja inressist 910,00 eurot ja viivisest põhinõudelt (5620,00 eurot) alates 08.02.2024 kuni kohustuse (5620,00 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
2. Harju Maakohus võttis 26.03.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 20 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. 2
3. Kohus on 26.03.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale 26.03.024 KÄPO’s kätte toimetanud. Seega hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 16.04.
4. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
5. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 4710,00 eurot ja intressinõue summas 910,00 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hageja on palunud välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määralt võlgnevuselt summas 5620,00 eurot, seega ka intressidelt. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja kostjalt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras üksnes põhivõlalt summas 4710,00 eurot ja jätab rahuldamata viivisenõude intressidelt summas 910,00 eurot. 6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 8.

§ 163

g1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades nõude rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel 90 % ulatuses kostja ja 10% hageja kanda.

9. Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 630 eurot ja õigusabikulu 960 eurot. 10.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 630 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhjendatud menetluskuluga. 11. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ei ole ülemäära suur. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 480 euro ulatuses. 12. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1110 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 999,00 eurot (90% 1110 eurost). Hageja taotluse ja

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus 3 kohtuotsuse resolutsiooni, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, ei määrata kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ja ei mõisteta hagejalt välja. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4