Obsah (17)

§ 256§ 255§ 209§ 68§ 73§ 183§ 64§ 74§ 75§ 121§ 65§ 184§ 832§ 394§ 120§ 3891§ 214

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2024.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-3393 (21221000026) Kohtunik Eha Popova Kohtuist

§ 256

lg 1 järgi; Oliver Lääts süüdistuses

§ 255

lg 1 ja § 183 lg 1 järgi; Marko Orav süüdistuses

§ 255

lg 1 järgi ja Andre Ojakäär süüdistuses

§ 255

lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistav Raigo Aas Valeri Ramjalg Isikukood 37201190347, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidusega, töökoht: xxx, xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. KrMS § 217 alusel oli kahtlustatavana kinni peetud 26.04.2023, 28.04.2023 kohaldatud tõkendina vahistamist Kaitsja Eve Fink (lepinguline kaitsja) Süüdistatav Oliver Lääts Isikukood 38212190227, xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidusega, töökoht xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. KrMS § 217 alusel oli kahtlustatavana kinni peetud 26.04.

1. 28.04.2023 kohaldatud tõkendina vahistamist. Kaitsja Priit Palmiste (lepinguline kaitsja) Süüdistatav Marko Orav Isikukood 38105256010; elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus xx klassi, töökoht xxx, xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kaitsja Süüdistatav Kaitsja KrMS § 217 alusel oli kahtlustatavana kinni peetud 26.04.
2. 28.04.2023 kohaldatud tõkendina vahistamist, 28.08.2023 kohaldati Marko Orava suhtes elukohast lahkumise keeldu, mis tühistati 07.06.2024.a. Elise Altroff (lepinguline kaitsja) Andre Ojakäär Isikukood 38806150288, xxx; Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidusega, töökoht xxx, xxx; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.05.2024.a otsusega 1-24474

§ 209

lg 2 p 3, 4; § 213 lg 2 p 1, 3, 4; § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi liitkaristusega 3 aastat ja 6 kuud pikkuse vangistust,

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva; ärakandmisele kuulus 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti

§ 73sätete alusel tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga. Kr

MS § 217 alusel oli kahtlustatavana kinni peetud 26.04.2023. 28.04.2023 kohaldatud tõkendina vahistamist, tõkend vahistamine tühistatud Harju Maakohtu 07.06.2024 määrusega. Vladimir Sadekov (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 5 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Valeri Ramjalg

§ 256

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse algust arvata alates Valeri Ramjala kahtlustatavana kinnipidamisest 26.04.2023. a. Valeri Ramjala suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistusaja täitumisel. Tunnistada süüdi Oliver Lääts

§ 255lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada süüdi Oliver Lääts

§ 183

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 määrata, et koheselt ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Oliver Lääts ei pane 5 (viie) aasta jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata Oliver Läätsele kriminaalhooldaja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on Oliver Lääts kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 21 ja 4 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 ja 4 alusel kohustada Oliver Läätse käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada ega omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest otsima endale töökoha või registreerima end töötuna Töötukassas.

§ 75

lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka ning karistuse algust arvata alates kahtlustatavana kinnipidamisest 26.04.

1. a. Oliver Läätse suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja täitumisel. Katseaega arvata alates 02.07.
2. a. Tunnistada süüdi Marko Orav

§ 255lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Juhindudes

§ 73

lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistuses kuulub koheselt ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust. 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Marko Orav ei pane 4 (nelja) aasta ja 2 (kahe) kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.04.2023 kuni 26.08.2024, s.o 4 (neli) kuud ning lugeda koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks. Kohaldada M. Orava suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaega arvata alates 02.07.2024. a. Tunnistada süüdi Andre Ojakäär

§ 255

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. Tunnistada süüdi Andre Ojakäär

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 lugeda mõistetud raskeima karistusega kaetuks Harju Maakohtu 22.05.2024.a mõisteti kergem karistus - 3 aastat ja 6 kuud vangistust – ning liitkaristuseks mõista 4 ( neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest maha 22.05.2024.a otsusega kriminaalasjas 1-24474 ärakantud karistus, s.o 2 päeva, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 11 (ükstesist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Andre Ojakäär ei pane 4 (nelja) aasta ja 1 (ühe) kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistusasja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.04.2023.a. kuni 07.06.2024.a., s.o 1 aasta 1 kuu ja 12 päeva ning lugeda koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks. Kohaldada Andre Ojakääru suhtes keeldu. kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise Katseaega arvata alates 02.07.2024.a. Konfiskeerimisele kuuluv vara. Valeri Ramjala nõusolekul ning

§ 256

lg 2 p 2 ja 832 lg 1 alusel konfiskeerida 100 000 eurot, mis on kantud prokuratuuri deposiitkontole 30.04.2024. a. Valeri Ramjala nõusolekul ning

§ 256

lg 2 p 2 ja 832 lg 1 alusel konfiskeerida Valeri Ramjala juurest kinnipidamisel ja läbiotsimisel ära võetud sularaha, sh sularaha (valuuta), mis on valuutavahetuspunktis vahetatud eurodeks, kokku summas 2776,59 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi deposiidikontole Swedbank a/a EE932200221023778606. Valeri Ramjala nõusolekul ning

§ 256

lg 2 p 2 ja 832 lg 1 alusel konfiskeerida Valeri Ramjala elukoha läbiotsimisel ära võetud kuldset värvi metallist korpusega käekell, millel musta värvi rihm, kella sihverplaadil kirjed „Breitling“, „1884“ ja „Chronometre navitimer koos musta värvi karbiga „Breitling 1884“, sees nahataolisest materjalist ümar karp, millel kirje „Brietling 1884“ , paberist manuaalide kogumik ja plastikust ring nööriga. Kolmanda isiku M. I. nõusolekul konfiskeerida

§ 256

lg 2 p 2 ja 832 lg 2 p 1 alusel halli ja musta värvi karp, sees materjal ehete hoidmiseks, kuldset värvi metallist kett ja kuldset värvi metallist ripats. Keti kogupikkus on 56cm. Keti kinnitusel on logo ja kirje „585“. Oliver Läätse nõusolekul ning

§ 255

lg 2 p 2 ja 832 lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.06.2023.a määrusega 1-23-3101 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud kahtlustatavale Oliver Läätsele kuuluv sularaha summas 6290 eurot, mida hoiustatakse Rahandusministeeriumi tagatiskontol. Oliver Läätse nõusolekul ning

§ 255

lg 2 p 2 ja 832 lg 1 alusel konfiskeerida 10 000 eurot, mis on kantud prokuratuuri deposiitkontole 30.05.2024.a. Mõista Oliver Läätselt välja

§ 184

lg 5 p 2,

§ 832lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse 30 000 eurot.

Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda kohtuotsuse kuulutamisest 6 kuu jooksul, s.o hiljemalt 02.01.2025 Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447 või Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585). Makse tegemisel märkida viitenumber

1. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.06.2023.a määrusega 1-23-3101 vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohaldatud kohtulik hüpoteek summas 85 520 eurot Oliver Läätsele kuuluvale kinnistule aadressil xxx (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx) jätta kehtima. Summa (30 000 eurot) tasumise järgselt saab O. Lääts kinnistusosakonnalt taotleda hüpoteegi tühistamist (tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021.a lahendi 1-18-5732 punktist 100). Tsiviilhagi. Välja mõista Andre Ojakäärult M. P. (ik xxxxxxxxxx) kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 375 eurot, mis tuleb kanda M. P. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (Paysera LT, UAB), selgituseks märkida „Kriminaalasi nr 1-24-3393 mittevaralise kahju nõue“. Ülejäänud pool (375 eurot) on varasemalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.02.2024.a otsusega 1-24-406 välja mõistetud M. J.lt. Asitõendid. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Valeri Ramjalale 26.04.2023 läbiotsimisel ära võetud: - ümbrik (koodiga nr 816697379734 ja kuupäevaga 14.04.15) koos käsikirjalise kirjaga; - Motonet Estonia OÜ väljastatud, Motonet Tallinn 11.05.2022 kassakviitung, toodetele kogusummas 79,80 EUR. - WM Morrison Supermarkets Ltd, Morrisons Aldershot 23.04.2022 kassatšekk toodetele kogusummas 19,24 GBP. - ITF World Tennis Tour Juniors 13.09.2021 maksekviitung summas 65 USD. - Royal Tennis Club de Mohammedia 13.06.2022 maksekviitung summas 65 EUR, E. I. nimele. - WorldTennis Tour J2 Florence, Firenze, Italy 12.04.2022 maksekviitung summas 63 EUR, E. I. nimele - OÜ Tseetan 14.06.2021 tellimusleping esemele „Käevõru (teemantid)“, töö ettemaksuga summas 4 000 EUR, E. I. nimele. - A. K. F.G.A. 16.07.2021 sertifikaat käevõrule „Tennis bracelet“. Sertifikaadile on kantud ingliskeelne kirjeldus käevõru materjalist, kaalust ning sellel olevatest vääriskividest. Samuti on sertifikaadil ingliskeelne kirje „Insurance Value 14 000 €“. - kuldset värvi metallist lülikett, kinnituse sisemise osa küljel on kirje „585“ ja logo. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel M. I.le alljärgnevad esemed: - läbipaistvast plastikust pakend, sees oranž materjal ning sellel kirje „valcambi suisse“, teisel küljel oranžil materjalil kirjed „ASSAY CERTIFICATE“ „Fineness: Au 999,9“, Weight 5g“ ja „Certified assayer: CHI Essayeur fondeur“. Keset pakendit, kahe kihi vahel kuldset värvi metall kirjega „5g“ „fine gold“ „999,9“, ring ümber „chi“, „essayeur fondeur“ ja „AA334101“. - - - Pöördel on metallil kirje „valcambi suisse“. musta värvi papist karp „Goldsmith“, sees 1 sõrmus, 2 kõrvarõngast, ehete hoidmise materjal, 3 taassuletavat kotti paberitükkidega. Nii kõrvarõngastel kui ka sõrmusel on 2 suuremat ja 1 väiksem punakat värvi kivi, lisaks rida väiksemaid läbipaistvaid kive. Sõrmusel ja kõrvarõngastel välimises küljes kirje „585“. musta värvi papist karp „Goldsmith“, sees kaelakee, ripats, ehete hoidmise materjal. Ripatsil on kaks suuremat ja üks väiksem punast tooni kivi ja rida väiksemaid läbipaistvaid kive. Ripatsi tagaküljel kirje „585“. Kaelakee kinnitil kirje „585“. punast värvi papist karp „Goldsmith“, sees ehete hoiustamiseks materjal ja sõrmus. Sõrmus on kuldsest metallist, eeskülje keskel roosat värvi kivi, ümberringi mustriliselt mitu rida läbipaistvaid kive. Sõrmuse tagaküljel kirje „585“. tumesinist värvi karp, sees tumesinine nööriga kinni tõmmatav riidest kott. Koti sees ripats. Ripats on kuldset värvi metallist. Kujutab looma, ümbritsetud erinevatest mustritest. Looma silmade asemel 2 punast kivi. Nii ripatsil kui ka ripatsi hoidikul kirje „585“; valget värvi karp millel kirje „Sokolov jewelry“, sees 4 kõrvarõngast, 3 sõrmust, ehete hoiustamiseks materjal, 3 hinnasildi osa. 1 sõrmus ja 2 kõrvarõngast on oranžikamast metallist, 2 sõrmust ja 2 kõrvarõngast kollasemast metallist: sõrmus mustriga tumedamad ja heledamad kivid nii kuldse kui ka mustade kinnitustega. Sõrmuse sees kirjed „585“; 2 sarnase kivide mustriga kõrvarõngast oranžikamast metallist; sõrmus kuldset värvi metallist. Sõrmuse tagaküljel logo ja kirje „585“; sõrmus kuldset värvi metallist. 3 rida läbipaistvaid kive. Sõrmuse siseküljel kirje „585“; 2 kõrvarõngast kuldset värvi metallist. Eesküljel 3 rida läbipaistvaid kive. Tagaküljel logo ja kirje „585 D037“ ; punast värvi pikem karp, milles ehete hoidmise materjal, hõbedast värvi metallist sõrmus, sõrmuse esiküljel kolm läbipaistvat kivi, siseküljel kirjed „HEL“ ja „750“. kuldset värvi metallist korpusega käekell, millel musta värvi rihm. Kella sihverplaadil kirjed „Chopard“. ripats - keskel on suur roosat värvi kivi, selle ümber irregulaarselt 9 väiksemat kivi. musta värvi papist dokumendikaas. Peal on kirje „Chopard“. Sees kahepoolne dokument. Dokumendi ülaosas kirje „Chopard“. must nahataolisest materjalist karp. Karbi kaanel kirje „Chopard“. Karbis sees nahataolisest materjalis must karp ja väikestes mõõtmetes raamat ja beeži värvi ehte hoidmise materjal. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel E. I.le hõbedast värvi metallist käevõru, mille peal rida läbipaistvaid kive; käevõru kinnitusel märge „585“. 26.04.2023 Andre Ojakääru elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud ühel lehel foto, mille peal kaks fotot, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Andre Ojakäärule. Andre Ojakääru võltsingu tunnustega käekell kirjega sihverplaadil „HUBLOT GENEVE“ hävitada A. Ojakääru nõusolekul pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Muude asitõendite ja salvestiste osas võetakse seisukoht põhiasjas, s.o 1-23-6022 raames. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Valeri Ramjalalt riigituludesse sundraha 2050 eurot ja ekspertiisikulud 594 eurot (s.o eksperthinnangu 23-06/03 koostamise eest 108 eurot ja eksperthinnangu 12-1/12.07.2023.a koostamise eest 486 eurot), valuutavahetuse teenustasu summas 3 eurot (Tavid AS 02.08.2023 arve-saateleht nr 78634) ja sularaha sissemakse teenustasu summas 18,88 eurot (Swedbank AS 03.08.2023). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud kogusummas 2665,88 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel
2. kuul 222,16 eurot kuus ja
3. kuul 222,12 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
4. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Oliver Läätselt riigituludesse sundraha 2050 eurot ja sularaha sissemakse teenustasu summas 31,45 eurot (Swedbank AS 28.07.2023). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud kogusummas 2081,45 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel
5. kuul 173,45 eurot kuus ja
6. kuul 173,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
7. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Marko Oravalt riigituludesse sundraha 2050 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sundraha kogusummas 2050 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel
8. kuul 170,83 eurot kuus ja
9. kuul 170,87 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
10. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Andre Ojakäärult riigituludesse sundraha summas 820 eurot ja ekspertiisikulud 48 eurot (s.o eksperthinnangu 23-06/04 koostamise eest) ja kaitsjatasu summas 175,68 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud kogusummas 1043,68 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel
11. kuul 86,97 eurot kuus ja
12. kuul 87,01 eurot . Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
13. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetute postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetutel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
14. peatüki
15. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistus Valeri Ramjalga süüdistatakse

§ 256

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb järgnevas: Valeri Ramjalg, olles omandanud 1990.aastatest alates Eesti Vabariigis kuritegelikes ringkondades autoriteetse positsiooni ning olles 2000.aastatel ühiselt toime pannud kuritegusid koos T. H., Marko Orava ja Oliver Läätsega, otsustas kinnipidamisasutuses viibimise ajal ajavahemikul 27.10.2009 kuni 21.08.2012 luua eraldiseisva kuritegeliku ühenduse, mida ta ise juhtima hakkaks. Teiste kuritegelike ühenduste juhtide heakskiidul ja nõusoleku saades, moodustaski Valeri Ramjalg pärast kinnipidamisasutusest vabanemist 21.08.2012 täpselt tuvastamata ajal, ent hiljemalt alates 2013.aasta I poolaastast eraldiseisva omanimelise (hüüdnime järg) „Jokkeri“ kuritegeliku ühenduse, mida ta asus ise juhtima. Valeri Ramjalg lõi vähemalt kolmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega „Jokkeri“ kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ette nähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele – täpsemalt varavastaste kuritegude, majandusalaste kuritegude ja kuritegeliku ühenduse reeglistiku järgimist kindlustatavate vägivallakuritegude toimepanemisele, mis olid suunatud kuritegeliku ühenduse püsivuse ning Valeri Ramjala, kui ühenduse juhi autoriteedi säilitamiseks. Valeri Ramjala poolt loodud ja juhitud kuritegeliku ühendusse kuulusid lisaks Valeri Ramjalale vähemalt alates

1. aasta I poolaastast ka T. H., E. H., Oliver Lääts, Marko Orav (II poolaastast), M. J., D. C., M. L. (kuni 2021 septembrikuuni) ja vähemalt alates 2019 kevadest kuulub kuritegelikku ühendusse Andre Ojakäär ning vähemalt alates 2020 veebruarist K. J. Nimetatud kuritegeliku ühenduses struktuur ja liikmed on osaliselt aastate jooksul muutunud, kuid kuritegeliku ühenduse juhiks on kõigi aastate jooksul olnud Valeri Ramjalg. Lisaks kaasati kuritegeliku ühenduse tegevuse soodustamiseks erinevate kuritegude toimepanemiseks kuritegelikku ühendusse mittekuuluvaid isikuid. Läbi üksikkuritegude toimepanemise, osade kuritegude puhul ka kuritegeliku ühenduse liikmete omavahel koos tegutsemise kindlustasid kuritegeliku ühenduse liikmed oma lojaalsuse ning lõid kuritegeliku ühenduse sisesel kirjutamata reeglistikul põhineva omavahelise tugeva emotsionaalse sideme, millega kindlustasid kuritegeliku ühenduse eesmärgi täitmist. „Jokkeri“ kuritegelik ühendus tegutses nii Eesti Vabariigis ning oma liikmete kaudu piiriüleselt ka Soome Vabariigis. Kuritegeliku ühenduse liikmed panid toime kuritegeliku ühenduse eesmärgil eriliigilisi kuritegusid, eelkõige majandusalaseid ja varavastaseid kuritegusid, hankides seeläbi kuritegelikku tulu, millest osa edastati kuritegeliku ühenduse juhile ning millega toetati kinnipeetud kuritegeliku ühenduse liikmeid ja nende perekondi, et isikud oleksid lojaalsed kuritegeliku ühendusele. Valeri Ramjala poolt juhitud „Jokkeri“ kuritegelikus ühenduse toimimine põhines ühenduse liikmete poolt omaks võetud kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglitel, mis põhinesid vangla subkultuurist tärganud nn ponjatie´del (nn „arusaamad“), milliseid reegleid järgisid ka teised Eesti Vabariigis tol ajahetkel tegutsenud kuritegelikude ühendused (nt nn Assar Pauluse kuritegelik ühendus, nn Haron Dikajevi kuritegelik ühendus ehk nn tšetšeenide kuritegelik ühendus, nn Kemerovo kuritegelik ühendus, nn aserite kuritegelik ühendus, nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus, nn Okunevi kuritegelik ühendus jt), mis võimaldasid vajadusel nn „ Valeri Ramjala“ kuritegelikul ühendusel ja selle liikmetel lahendada tõusetunud probleeme teiste kuritegeliku ühenduste ja nende liikmetega samade põhimõtete ja reeglite najal, mis omakorda tagas ühtlasi kuritegeliku ühenduse püsivuse, ent lisaks sellele tagasid kehtestatud reeglid ka omavahelised suhted, korra ja seeläbi kuritegeliku ühenduse kestmise. Valeri Ramjala kuritegeliku ühenduses väljakujunenud toimimisviisid katkesid suures osas 26.04.2023, mil valdav osa kuritegeliku ühenduse liikmeid peeti kinni ning hilisemalt vahistati. Kuritegeliku ühenduse üldpõhimõtted Valeri Ramjalg on tuntud juba 2000.aastatest kuritegelikes ringkondades hüüdnimega „Jokker“, mida kasutasid Valeri Ramjalast rääkides nii nn „Jokkeri“ kuritegeliku ühenduse liikmed kui ka kuritegelikku ühendusse mittekuuluvad liikmed. Lisaks kasutasid erinevad isikud, sh kuritegeliku ühenduse liikmed, omavahelises suhtlemises Valeri Ramjala kohta muuhulgas hüüdnimesid „J“ (jott - tuleneb tema hüüdnime esimesest tähest) „Valerka“ „Boss“, „Pealik“ kuid näiteks ka hüüdnime „Gaas“, „Merka“. Kuritegeliku ühenduse liikmete peamisteks kokkusaamispaikadeks olid läbi aastate Radisson Blu Olümpia Hotelli lobby baar (Liivalaia 33, Tallinn), bensiinijaam Cirkle K Petroleumi (endise nimega Nafta tänava Statoil, Petrooleumi 4, Tallinn), Olympic Casino (Fr. R. Kreutzwaldi 23, Tallinn) ja viimastel aastatel Argentiina restoran (Lootsi 8, Tallinn), lisaks kohtusid kuritegeliku ühenduse liikmed ka muudes kohtades. Kuritegeliku ühenduse juhi ning liikmete vahelised kokkusaamistel arutati erinevaid kuritegelikku ühendust puudutavaid probleeme. Samuti toimusid restoranis Argentiina „Jokkeri“ kuritegeliku ühenduse kohtumised teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega ning Eesti kuritegeliku maailmaga seotud isikutega. Nendel kohtumistel arutati erinevaid probleeme, sõlmiti kokkuleppeid ning võeti vastu otsuseid lahendamist vajavates küsimustes. Samuti kohtusid ühenduse liikmed omavahel spordisaalides, kus tegeleti ühenduse algusaastatel poksitreeningutega ning hilisemas ajaperioodil jõusaalitreeningutega. Üheks selliseks jõusaaliks kujunes viimastel aastatel Harjumaal Haabneemes Sõpruse tee 15 asuv spordiklubi Myfitness Viimsi. Kui „Jokkeri“ kuritegeliku ühenduse liikmetel tekkisid probleemid teiste kuritegelike ühendus liikmetega, siis oli neil õigus viidata Valeri Ramjalale („Jokker“) kui oma kõrgemalseisvale juhile, misjärel lahendasid omavahel vaidlusaluseid küsimusi juba Valeri Ramjalg ja keegi kõrgematest juhtidest mõnes teises kuritegelikus ühenduses. Valeri Ramjala („Jokker“) nimi oli tuntud nii Eesti Vabariigis kui ka Soome Vabariigis erinevate kurjategijate ja kuritegeliku maailmaga seotud isikute seas. Antud nime kasutasid Valeri Ramjala kuritegeliku ühenduse liikmed nii Eestis kui ka Soomes, viidates erinevatel kokkusaamisel ja üles kerkinud probleemide lahendamisel „Jokkeri“ kuritegeliku ühendusele. „Jokkeri“ kuritegeliku ühenduse liikmed, kes olid isiklikult Valeri Ramjalaga tuttavad, võisid viimase poole pöörduda isiklikult. Valeri Ramjalg osales ka selliste probleemide lahendamisel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud „Jokkeri“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda kuritegelik ühendus oli nõus abistama. Valeri Ramjalg hoidus avalikkuse tähelepanu eest, kartes vastasel juhul politsei kõrgendatud huvi tema suhtes ning ühtlasi politseile vahele jäämist. Valeri Ramjalg kasutas kuritegeliku ühenduse juhtimisel põhimõtet, et kohtumistele saatis ta võimaluse korral enda poolt antud juhistega T. H. ja/või K. J., kellega koos käisid kohtumistel veel teisedki kuritegeliku ühenduse liikmed, kes esindasid oma kohalolekuga „Jokkeri“ kuritegelikku ühendust ning lahendasid kohapeal jutuks tulnud probleeme. Juhul kui teised kuritegeliku ühenduse liikmed probleeme ei saanud lahendatud, osales kohtumistel ja probleemide lahendamisel ka Valeri Ramjalg isiklikult. Kuritegeliku ühenduse üheks eesmärgiks oli ka pakkuda nn „katust“, st kui mingil isikul tekkis probleeme kriminaalse taustaga isikutega, siis teatud rahasumma eest lahendati probleem kuritegeliku ühenduse poolt ära ning isik sai edaspidi nn „Jokkeri“ kuritegeliku ühenduse kaitse võimalike probleemide ja konfliktide lahendamiseks. Samuti kaitses nn „katus“ ka kuritegeliku ühenduse liikmeid endid. Kuritegeliku ühenduse nn „liikmemaks“ Kuritegelikus ühenduses kehtis kirjutamata reegel, et kuritegeliku ühenduse liikmete poolt toime pandud üksikkuritegudest saadud tulust 10% või eelnevalt kokkulepitud muu protsent tulust liikus kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala kätte. Lisaks korjati kuritegeliku ühenduse siseselt nn „liikmemaksu“. Kuritegeliku ühenduse juht, Valeri Ramjalg, otsustas siis vastavalt vajadusele selliste rahade edaspidise kasutamise. Nn „liikmemaksu“ korjamisega tegeles lisaks Valeri Ramjalale ka M. L. kuni 2013.a sügiseni, mil ta kinni peeti ja vahistati ning hilisemalt võttis tema ülesande endale Oliver Lääts. Kogutud raha kasutati kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamiseks, toetades kuritegeliku ühenduse liikmeid ja nende perekondi isikute vangistuses viibimise ajal. Tegevuse konspireerimiseks ja raha tegeliku päritolu varjamiseks anti raha kinni peetud isiku perekonnaliikmele, kes siis omakorda kandis raha vangistuses viibiva isiku vangla arveldusarvele. Lisaks vajadusel aidati kinnipeetud kuritegeliku ühenduse liiget temale kaitsja valimise ning leidmisega. Samuti tagas kuritegeliku ühenduse juhile raha tasumine ehk sisuliselt liikmemaksu tasumine kuritegeliku ühenduse kaitse, kindlustades sellega, et vajadusel seisab kuritegeliku ühenduse juht kuritegeliku ühenduse liikmete eest ning lahendab nendel tekkinud probleeme. Kuritegeliku ühenduse liikmete toetamine Kuritegeliku ühenduse liikmete poolt raha tasumine kuritegeliku ühenduse juhile tagas neile ühenduse poolse toetuse ja kaitse suhtlemisel nii teiste kurjategijatega kui ka nende rahalise toetamise kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamise järel, sealhulgas nende perekonnaliikmete rahalise toetamise. Kuritegeliku ühenduse liiget E. H. toetati tema kinnipidamise ajal ajavahemikul 16.06.2020 kuni 17.05.2022 teiste kuritegeliku ühenduse liikmete Andre Ojakääru ja Oliver Läätse poolt. Tegevuse konspireerimiseks ja raha tegeliku päritolu varjamiseks kanti raha kinni peetud E. H. elukaaslasele S. B.le, kes siis omakorda kandis raha vangistuses viibiva E. H. vangla arveldusarvele. E. H. kinnipidamise ajal kandis S. B. E. H. kinnipidamisasutuses avatud kontole raha kogusummas 5940 eurot. Samuti toetas ajavahemikul 29.10.2015 kuni 20.06.2016 kuritegeliku ühenduse liige M. J. rahaliselt kinnipidamisasutuses olevat M. L.t kokku 845 euroga ning 19.07.2016 toetas T. H. M. L.t 150 euroga. Samuti tasuti kuritegeliku ühenduse poolt M. L. õigusabikulud. Kuritegeliku ühenduse liikmed ning kuritegeliku ühenduse juht külastasid omapoolse moraalse toetuse avaldamise eesmärgil kinnipidamisasutusse sattunud kuritegeliku ühenduse liikmeid. Kuritegeliku ühenduse liikme E. H. kinnipidamisasutuses viibimise ajal ajavahemikus 16.06.2020 kuni 17.05.2022 külastas teda kuritegeliku ühenduse juht Valeri Ramjalg koos T. H.ga. Kuritegeliku ühenduse liikme Oliver Läätse kinnipidamisasutuses viibimise ajal ajavahemikus 27.03.2014 kuni 27.03.2018 külastasid teda M. J., Valeri Ramjalg ning T. H. Samuti külastas T. H. ka kuritegeliku ühenduse liiget M. L. tema kinnipidamisasutuses viibimise ajal ajavahemikus 27.11.2013 - 26.04.
2. Kuritegeliku ühenduse liikme kinnipidamisel ning kinnipidamisasutusse sattumisel toetas kuritegelik ühendus teda omalt poolt kaitsja valimise ning leidmisega. Samuti jätkasid kuritegeliku ühenduse liikmed kinnipidamisasutuses olles aktiivset suhtlust kuritegeliku ühenduse juhi ja ühenduse liikmetega. Näiteks, kuritegeliku ühenduse liige Oliver Lääts suhtles kinnipidamisasutuses olles aktiivselt kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjalaga ning ühenduse liikmete T. H., E. H. ja M. J.ga. M. L. suhtles kinnipidamisasutuses olles Valeri Ramjala, T. H., E. H., D. C.ga. Eelkirjeldatud teguviisid ning nii materiaalsed toetused kui ka moraalne tugi kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala ning ühenduse liikmete poolt tagasid Valeri Ramjala kuritegeliku ühenduse kinnipidamisasutustes viibivate liikmete jätkuva lojaalsuse ja seeläbi kuritegeliku ühenduse püsivuse ning ühtlasi tagas kinnipeetutele, süüdimõistetutele vabanemise järel võimaluse vabaduses olles taas astuda Valeri Ramjala juhitud kuritegeliku ühenduse aktiivseks liikmeks. Kusjuures kinnipidamisasutuses viibimise ajal Valeri Ramjala kuritegeliku ühenduse liikmed ei olnud ühendusest välja arvatud vaid kuulusid jätkuvalt kuritegelikku ühendusse ning kinnipidamisasutuses viibides täitsid nö „infovahendaja“ rolli ja tegelesid vanglast teiste kuritegelike ühenduste liikmete kohta kogutud informatsiooni edastamisega kuritegeliku ühenduse juhile Valeri Ramjalale ja/või ühenduse liikmetele. Selline kuritegeliku ühenduse juhi ja liikmete poolt kuritegeliku ühenduse liikme E. H. ja Oliver Läätse toetamine kinnipidamiseasutuses viibimise ajal kindlustas pärast kinnipidamisasutusest vabanemist nende tõrgeteta tagasituleku kuritegeliku ühenduse aktiivsesse koosseisu, kus nad jätkasid oma ülesannete täitmist kuritegeliku ühenduse poolt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. „Jokkeri“ kuritegelikus ühenduses hoolitseti ka kuritegeliku ühenduse liikmete eest, kes olid kinni peetud välisriigis. Näiteks organiseeris K. J. aprillis 2022 Soome Vabariigis kinni peetud kuritegeliku ühenduse liikmele T. H.le paki, kuid K. J.st sõltumata asjaoludel pakk T. H.ni ei jõudnud. Samuti organiseeris K. J. T. H.le Soome Vabariigis kaitsja. Konspiratsioon Valeri Ramjala poolt juhitud „Jokkeri“ kuritegelikus ühenduses kasutati vastavalt nn kirjutamata reeglitele kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamiseks erinevaid konspiratsioonivõtteid, vähendamaks seeläbi võimalust oma ebaseadusliku tegevuse avastamiseks politsei poolt. Kuritegeliku ühenduse juhtimine Valeri Ramjala poolt toimus oma ühenduse liikmetega ja ka teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega osaliselt konspireeritud suhtluse kaudu, st nad vältisid telefonikõnedes kuritegelike teemade arutamist ning arutasid neid teemasid vaid isiklikel kohtumistel, seejuures jättes osadel juhtudel võimaliku pealtkuulamise vältimiseks väljalülitatud mobiiltelefonid endast eemale. Kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelises suhtluses kasutasid nad erinevaid suhtlusvõrgustikke, nagu näiteks Skype, Viber, Messenger, WhatsApp, Signal, Telegram, mille eesmärk oli omavahelise suhtluse politsei eest varjamine ja politsei poolt suhtluse jälgimise raskendamine. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid teadlikud õiguskaitseorganite töömeetoditest ja taktikast ning püüdsid iga hinna eest oma tegevust konspireerida ning käituda niimoodi, et ei sattuks politsei huviorbiiti. Samuti kasutasid kuritegeliku ühenduse liikmed omavahelistes telefonivestlustes üksteise poole pöördudes ja/või rääkides teisest kuritegeliku ühenduse liikmest sõna „sõber“ ja „sõpruskond“, jättes sellega mulje, et tegemist on lihtsalt sõbraga ning nendevahelise sõprusega. Samuti oli kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala poolt antud kuritegeliku ühenduse liikmetele käitumisjuhised, mille täitmist kontrollis Valeri Ramjalg isiklikult. Käitumisjuhised seisnesid selles, et kuritegeliku ühenduse liikmed pidid nö „vabal ajal“ käituma avalikus kohas seadusekuulekalt ning mitte tõmbama endale politsei tähelepanu. Kui keegi kuritegeliku ühenduse liikmetest antud juhist rikkus, teenis ta sellega ära kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala pahameele. Kuritegeliku ühenduse juhil ja osadel liikmetel olid nendega seotud aadressidel paigaldatud politsei suhtes tehtava vastuluure eesmärgil videokaamerad, et omada täielikku ülevaadet oma valdusest ning kindlustada oma vara puutumatust mitte ainult kuriteo ohvriks langemise vältimiseks, vaid kontrollide ühtlasi ka õiguskaitseorganite tegevust ning raskendades sellega õiguskaitseorganite poolt võimalike toimingute teostamist nende endi suhtes. Samuti teavitasid kuritegeliku ühenduse liikmed üksteist, kaasa arvatud kuritegeliku ühenduse juhti, ühenduse liikmete poolt politseile vahelejäämisest ning politsei poolt välja saadetud pealtkuulamise teatiste kättesaamistest, nimetades õiguskaitseorganeid kuritegelikus ühenduses omavahel „vastasmeeskonnaks“ ja/või „vastaspoole meeskonnaks“. Sellised teguviisid võimaldasid „Jokkeri“ kuritegeliku ühenduse liikmetel oma tegevusega tegeleda varjatumalt ning kuritegeliku ühenduse liikme politseile vahelejäämise puhul kiiresti reageerida ja oma vastutegevusega kaitsta teisi ühenduse liikmeid politseile vahele jäämise eest. Valeri Ramjala kuritegeliku ühenduse liikmed kasutasid konspireerimise meetodeid, mis nende tegevust politsei eest varjaks ning õiguskaitseorganitele vahelejäämise võimalus madalal hoiaks. Telefonivestluses, sõiduautoga sõites ja/või avalikus kohtades omavahelistel kohtumistel kuritegeliku ühenduse juhi ja/või ühenduse liikmete omavahelistes vestlustes nad eitasid kuritegeliku ühenduse olemasolu ning seost kuritegeliku maailmaga, arvestades samal ajal sellega, et nende vestlust võidakse õiguskaitseorganite poolt pealt kuulata. Samuti kasutasid nii kuritegeliku ühenduse liikmed kui ka kuritegeliku ühenduse juht vesteldes teistest kuritegeliku ühenduse liikmetest erinevaid hüüdnimesid, konspireerides sellega isiku tegelikku nime. Reeglite rikkumise tagajärjed ja karistamine „Jokkeri“ kuritegelikus ühenduses kehtis ühendusesisene füüsilise karistamise kord, mille korral kuritegeliku ühenduse juht karistas kuritegeliku ühenduse liikmeid füüsilise vägivalla kasutamisega. Samuti kasutasid „Jokkeri“ kuritegeliku ühenduse liikmed omavaheliste suuremate arusaamatuste lahendamisel vajadusel füüsilist vägivalda ning vastavalt kuritegelikus ühenduses kehtinud kirjutamata reeglitele ei pöördunud kuritegeliku ühenduse kannatada saanud liikmed oma õiguste kaitsmiseks politsei poole. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal pärast M. L. vanglast vabanemist 26.04.2019, kuid enne 22.07.2020, kasutas kuritegeliku ühenduse juht Valeri Ramjalg Tallinnas Kadrioru tennisplatside juures kuritegeliku ühenduse liikme M. L. suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda küünarnukiga, eesmärgiga teda karistada kuritegelike põhimõtete rikkumise eest. M. L. näitas kinnipidamise ajal ja järgselt lugupidamatust ja tänamatust kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala ja ühenduse liikmete osas, muuhulgas solvas samal ajal karistust kandnud Oliver Läätse. Karistusaktsioon leidis aset pärast M. L. vanglast vabanemist ning toimus teiste kuritegeliku ühenduse liikmete juuresolekul ning heakskiidul. Samasugust füüsilise vägivalla tarvitamise käitumismustrit kasutas ka kuritegeliku ühenduse liige E. H. 20.04.2020 kella 13:27 ajal toimunud kohtumisel Tallinnas Ravi 7/Uus- Tatari 8 maja hoovi sissesõidu juures, kus vestluse käigus E. H. lõi ühel korral rusikaga M. L.t näo piirkonda, pärast mida nad embasid teineteist ning jätkasid vestlust. Samal päeval, 20.04.2020 karistasid aga kuritegeliku ühenduse liikmed koos kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjalaga füüsiliselt ka kuritegeliku ühenduse liiget E. H. ennast, väänates tema käed selja taha ning lüües teda eeluurimisel täpselt tuvastamata kordi näo piirkonda, mille tagajärjel hakkas E. H.l suust verd jooksma. Sellise kuritegeliku ühenduse juhi ning ühenduse liikmete poolt täide viidud karistuse teenis E. H. ühenduse juhi nõuete ja korralduste eiramise eest ning kuritegeliku ühenduse poolt pandud ülesannete mittepiisava täitmise eest. Eelnevalt samal päeval, 20.04.2020 päevasel ajal kell 14.14 toimus Kristiine Keskuses Tallinnas Endla 45 kohtumine E. H. ning Valeri Ramjala, Oliver Läätse ning T. H. vahel. Kristiine Keskuses olevas avalikus koridoris istus E. H. pingi peale ning temaga vestles Valeri Ramjalg, üritades tekkinud probleemi E. H.ga vestluse kaudu ära lahendada. Oliver Lääts ja T. H. seisid kõrval, avaldades sellega Valeri Ramjalale toetust ning andes oma kohalolekuga E. H.le mõista, et selline avalik noomimine kuritegeliku ühenduse juhi poolt omab ka kuritegeliku ühenduse liikmete heakskiitu. Kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglite vastu eksinud liikmed talusid taolisi füüsilisi karistamisi vastu vaidlemata ning ei M. L. ega ka E. H. ole kirjeldatud kehaliste väärkohtlemiste osas politseisse avaldusi esitanud, vaid aktsepteerisid nende suhtes toime pandud füüsilist vägivalda, kui kuritegeliku ühenduses kehtivate kirjutamata reeglite rikkumisel saabuvat tagajärge. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 03.09.2021 karistas Valeri Ramjalg füüsiliselt kuritegeliku ühenduse liiget Andre Ojakääru selle eest, et viimane oli üleolevalt käitunud tema kui ühenduse juhi suhtes. Kuritegeliku ühenduses kehtisid füüsilise karistamise reeglid mitte ainult ühenduse liikmetel omavahel, vaid füüsiliselt karistati ka kuritegeliku ühendusse mittekuuluvaid isikuid, kes olid kaasatud kuritegude toimepanemisele ühendusele kasu saamise eesmärgil, kuid kes kokkulepitud ülesandeid korrektselt ei täitnud. Andre Ojakäär ja M. J. kasutasid 14.01.2020 Tallinnas Majaka tänaval asuvas korteris M. P. (P.) suhtes füüsilist vägivalda karistusaktsioonina. M. P., kes oli seotud Andre Ojakääru ja kuritegelikku ühendusse mittekuuluva T. T.ga ühiste kuritegude toimepanemisega ja kelle ülesandeks oli leida kuriteo toimepanemiseks vajalikke tankiste, ei saanud oma ülesandega hakkama, mistõttu otsustasid kuritegeliku ühenduse liikmed Andre Ojakäär ja M. J. teda karistada. Andre Ojakäär lõi parema käe rusikaga näo piirkonda M. P. selliselt, et viimane kukkus tooli pealt põrandale maha, tekitades sellega M. P.le füüsilist valu. Seejärel peksid M. J. ja Andre Ojakäär pikali olevat M. P. valimatult nii käte kui jalgadega vähemalt 20-l korral nii keha kui ka näo piirkonda, tekitades sellega M. P.le füüsilist valu, parema silma paistetuse ning hematoomi ja pea vasakul poolel kukla piirkonda muhu. Samuti 2020 aasta sügisel karistusaktsiooni käigus karistas M. J. kuritegelikus ühenduses oma rollist tulevalt, Andre Ojakääru juuresolekul ning ühise kokkuleppe tulemusena, Tallinnas Põhja pst 33 Circle K bensiinijaama juures K. P.t (K. P.). K. P. pidi aitama meelitama Eesti Vabariiki tankisti, kellel tekkisid erimeelsused Andre Ojakääruga, kuid ta ei saanud oma ülesandega hakkama. M. J. lõi rusikaga vähemalt kolmel korral paremale poole roiete alla K. P.t, tekitades sellega talle füüsilist valu. Kusjuures M. J.l endal K. P.ga konflikt puudus vaid ta tegutses Andre Ojakääru palvel ning juhiste järgi. 2022 aastal veebruarikuus karistusaktsiooni käigus karistas M. J., kuritegelikus ühenduses oma rollist tulevalt, Andre Ojakääru juuresolekul ning ühise kokkuleppe tulemusena xxx korteris T. T.d (T.), seoses sellega, et Andre Ojakäär ei olnud T. T. tööga rahul, süüdistades viimast temal endal tekkinud võlgades. M. J. lõi rusikaga kahel korral paremasse roiete piirkonda T. T.d, tekitades sellega talle füüsilist valu ning rindkere valu, mis kestis 1-2 kuud. Kusjuures M. J.l endal konflikt T. T.ga puudus vaid ta tegutses Andre Ojakääru palvel ning juhiste järgi. Läbi sääraste karistusaktsioonide, mida Valeri Ramjalg kasutas kuritegeliku ühenduse liikmete peal, säilitas Valeri Ramjalg oma autoriteedi kuritegeliku ühenduse juhina ning tekitas kuritegeliku ühenduse liikmete vahel hirmu füüsilise karistuse ees, kindlustades sellega ühenduse tegevuse varjamise õiguskaitseorganite eest ning lõi liikmete vahelise usalduslikke sidemeid, kindlustades seeläbi kuritegeliku ühenduse püsivuse ning lojaalsuse. Kuritegeliku ühenduse liikmed teadvustasid endale, et „Jokkeri“ kuritegelikus ühenduses kehtis selline sisemine füüsilise karistamise reegel ning seda ka praktiseeriti. Seega piisas teinekord kas liikme enda, juhi või siis kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamiseks kuritegeliku ühenduse liikme või kuritegeliku ühendusse mitte kuuluva isiku füüsilise vägivallaga ähvardamisest või nende vara rikkumisest. Lisaks kasutas Valeri Ramjalg karistamismeetodina ka kuritegeliku ühenduse struktuuris kõrgemal positsioonil oleva liikme ümber paigutamist madalamale positsioonile. Niimoodi võttis Valeri Ramjalg T. H.lt kuritegeliku ühenduse juhi „parema käe“ positsiooni 2022 I poolaastal ja paigutas ümber T. H. kuritegelikus ühenduses kõrgemalt positsioonilt madamale. Samuti omasid kuritegeliku ühenduse liikmed mõju ja võimekust mõjutada inimesi mitte pöörduma politsei poole enda õiguste kaitsmiseks, kui kuritegeliku ühenduse liige oli oma käitumisega mingil moel teiste isikute õigusi rikkunud. Samuti mõjutati isikuid (tunnistajaid, kannatanuid) kuritegeliku ühenduse liikmete ning kuritegeliku ühenduse juhi vastu politseis ütlusi mitte andma. Kuritegeliku ühenduse struktuur Valeri Ramjala poolt juhitud kuritegelikus ühenduses ei olnud selgepiiriliselt välja joonistav hierarhiline struktuur, vaid see omas Eesti kuritegelikus maailmas tänapäevale kohandatud kuritegeliku ühenduse struktuuri. Kuritegeliku ühenduse keskpunktis oli ühenduse juht - Valeri Ramjalg, kellele allus kuritegeliku ühenduse liikmetest koosnev nn „sisering“. Siseringist välja poole jäävad mitte nii lähedased, kuid samas siiski kuritegelikus ühenduses oma rolli ning ülesandeid täitvad nn „välise ringi“ kuritegeliku ühenduse liikmed. Lisaks kaasas Valeri Ramjalg kuritegelikus ühenduses enda nn „paremaks käeks“ kuritegeliku ühenduse liikme T. H.t, kes omas kuritegelikus ühenduses kõrgemat positsiooni võrreldes teiste liikmetega ning kelle üheks ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli uute liikmete värbamine. Aja möödudes võttis Valeri Ramjala korraldusel nn „parema käe“ rolli koos antud funktsiooni täitmise ja ülesannetega üle kuritegeliku ühenduse liige Oliver Lääts. Kuritegeliku ühenduse juhina moodustas Valeri Ramjalg lähedalseisvatest kuritegeliku ühenduse liikmetest tiheda võrgustiku nö „siseringi“ isikutes, kindlustades sellega kuritegeliku ühenduse stabiilsuse ning kaitstuse erinevate nö välisfaktorite eest, tekitades kuritegeliku ühenduse liikmete vahel ühtekuuluvus- ning lojaalsustunde. Nn „siseringi“ kuuluvad kuritegeliku ühenduse liikmed omasid kuritegeliku ühenduse struktuuris omavahel võrdset positsiooni ja allusid otse Valeri Ramjalale ning täitsid kuritegeliku ühenduse juhi poolt neile pandud rolli ning ülesandeid. Samuti kuulusid kuritegeliku ühendusse ka nn „teise ringi“/“välimise ringi“ kuritegeliku ühenduse liikmed, kes ei olnud Valeri Ramjalale lähedalseisvad isikud, kuid võisid isiklikult pöörduda kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala poole ning täitsid neile pandud rolli ja ülesandeid kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamiseks. Selline struktuurimudel tagas Valeri Ramjalale ühelt poolt läbi nn „sisemise ringi“ hästi kompaktse ning kinnise kuritegeliku ühenduse liikmetest koosneva võrgustiku, kuid teistelt poolt läbi nn „välimise ringi“ hoidis kuritegeliku ühendust rohkem avatuna ning paindlikumana, andes võimaluse uutele liikmetele kuritegeliku ühendusega liitumiseks ning võimaldas kuritegelikul ühendusel kohaneda vastavalt vajadusele välisfaktorite mõjudega. Samuti kasutas Valeri Ramjalg kuritegelikus ühenduses nö „teenuse sisse ostmist“, st kasutas ühendusse mitte kuuluvaid isikuid erinevate eriliigiliste kuritegude toimepanemiseks või kuritegeliku ühenduse liikmega üheskoos eriliigiliste kuritegude sooritamiseks. Valeri Ramjala roll kuritegeliku ühenduse looja, juhi ja värbajana Valeri Ramjalg (hüüdnimega Jokker, J, Valerka, vähemalt tuntud ka Gaas, Pealik, Merka), kes on varem 20.10.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-14022 koos T. H. ja Marko Oravaga süüdi mõistetud

§ 394

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises; 19.09.2008 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-06-16193 süüdi mõistetud

§ 120

, § 257, § 263 p 1,4, § 323 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises (osades neist koos T. H. ja Oliver Läätsega), lõi ja juhtis täpselt tuvastamata ajast pärast 21.08.2012 vangalast vabanemist, kuid hiljemalt 2013 a. I poolaastast, vähemalt kolmest inimesest koosnevat püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendust, mille üheks tegevusvaldkonnaks on nii Eesti Vabariigis kui ka Soome Vabariigis varavastaste ning majandusalaste kuritegude toimepanemine. Valeri Ramjala poolt kuritegeliku ühenduse juhtimine seisnes alljärgnevas. Valeri Ramjalg, omades kuritegelikus ühenduses suurt mõjuvõimu, lahendas kuritegeliku ühenduse liikmetega seotud probleeme, sh kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelisi probleeme. Valeri Ramjalg otsustas kuritegelikus ühenduses või selle tegutsemisega seoses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamise üle, sh selle üle, kas kuritegeliku ühendusega liituda sooviv isik võetakse kuritegeliku ühenduse liikmeks või mitte ning juhul, kui isik oli eelnevalt mõne teise kuritegeliku ühenduse liige, siis vajadusel pidas Valeri Ramjalg isiku ülemineku osas läbirääkimisi teiste kuritegelike ühenduste juhtidega. Lisaks oli kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise roll ka ühenduse juhi „paremal käel“ T. H.l. Näiteks otsustasid Valeri Ramjalg koos T. H.ga uute liikmete Andre Ojakääru ja K. J.i liitumise kuritegeliku ühendusega. Seega täitsid nii Valeri Ramjalg kui ka T. H. kuritegelikus ühenduses lisaks ka värbaja rolli ning hoolitsesid selle eest, et kuritegeliku ühenduse koosseis ei väheneks, värvates juurde uusi liikmeid ning tagades sellega kuritegeliku ühenduse püsivuse. Samuti osales Valeri Ramjalg koos T. H.ga pärast kuritegelikus maailmas tuntud Nikolai Tarankovi tapmist 01.10.2016 algusega kell 13:00 Tallinnas, Kopli 69 a asuvas endises restoranis „Kalinka“ tänaseks päevaks juba süüdimõistetud kuritegeliku ühenduste juhtide ja liikmete kokkusaamisel (G. O., vennad O. ja S. M.d, S. T., A. M.), kus arutati Eesti Vabariigis kuritegeliku maailma edasist saatust ja juhtimist ning mh kuritegeliku ühenduste omavahelisi probleemide lahendamise viisi tulevikus. Valeri Ramjalg juhtis „Jokkeri“ kuritegelikku ühendust ning tema juhtimisstiil oli iseloomult vägivaldne ning autoritaarne. Läbi säärase juhtimisstiili kindlustas ta oma positsiooni kuritegeliku ühenduse sees ja ka laiemalt kuritegelikus maailmas. Selline juhtimisstiil andis Valeri Ramjalale püsiva autoriteedi kuritegeliku ühenduse liikmete hulgas. Kuritegeliku ühenduse liikmed kartsid teda ning teadvustasid, et kui nad kusagil käituvad valesti, rikuvad kuritegelikus ühenduses kirjutamata reegleid või teenivad mingil muul moel kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala pahameele, ootab neid ees füüsiline karistus. Samuti on Valeri Ramjalg osalenud K. J.i vahendusel kuritegeliku ühenduse uue liikme P. H. värbamisel, P. H. on mõistetud süüdi Assar Pauluse kuritegelikku ühendusse kuulumises 2017 aastal. P. H. ei langetanud otsust „Jokkeri“ kuritegeliku ühendusega liitumise kohta ning uue liikme värbamine jäi seega katsestaadiumisse. Kuritegeliku ühenduse juht, Valeri Ramjalg koos T. H.ga tegelesid uute liikmete otsimisega ning värbamisega. Selliselt värbas Valeri Ramjalg koos T. H.ga eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid vähemalt 2020 veebruaris kuritegelikku ühendusse uue liikme K. J.i, kellel oli tekkinud probleem nn Assar Pauluse kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi mõistetud A. P.ga. Samuti arutas Valeri Ramjalg K. J.ga uue liikme P. H. värbamisprotsessi, kuid P. H. värbamine kuritegelikku ühendusse jäi nendest sõltumata asjaolude tõttu katsestaadiumisse. Valeri Ramjalg osales Andre Ojakääru ja K. J.i kuritegelikku ühendusse värbamise otsustamisel. „Jokkeri“ kuritegelikus ühenduses panid üldjuhul eriliigilisi üksikkuritegusid toime kuritegeliku ühenduse liikmed ning kuritegeliku ühendusse mittekuuluvad isikud, misläbi teenis kuritegelik ühendus kriminaalset tulu. Omades kõrgeimat positsiooni kuritegelikus ühenduses ning suurt mõjuvõimu, lahendas Valeri Ramjalg kuritegelikus ühenduses või kuritegeliku ühenduse liikmetega seotud probleeme, tagades sellega kuritegeliku ühenduse sujuva toimimise ja eesmärkide täitmise katkematuse. Samuti järgis Valeri Ramjalg kirjutamata reeglite täitmist kuritegeliku ühenduse liikmete poolt ning vajadusel karistas neid füüsiliselt, tagades sellega oma autoriteedi püsimise. Niimoodi karistas Valeri Ramjalg füüsilise vägivallaga kuritegeliku ühenduse liikmeid E. H., Andre Ojakääru ja M. L. Seega Valeri Ramjalg lõi varalise kasu saamise eesmärgil, juhtis ning värbas liikmeid enam kui kolmest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat ning esimese astme kuritegude toimepanemisele, millega Valeri Ramjalg pani toime

§ 256lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuritegeliku ühenduse liikme T. H. roll T. H. (hüüdnimega „T“), kes on varem 20.10.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-14022 koos Valeri Ramjala ja Marko Oravaga süüdi mõistetud

§ 394

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuulus nn „Jokkeri“ kuritegelikku ühendusse vähemalt alates

1. aasta I poolaastast, alludes kuritegelikus ühenduses vahetult Valeri Ramjalale. Kuritegeliku ühenduse algusaegadest oli T. H. Valeri Ramjalale „paremaks käeks“ ning omas säärast kuritegelikku autoriteeti, mis võimaldas tal koos Valeri Ramjalaga osaleda kuritegelike paralleelstruktuuride kohtumistel ning vajadusel asendada nendel kohtumistel kuritegeliku juhti Valeri Ramjalga. Nii osales T. H. koos Valeri Ramjalaga pärast kuritegelikus maailmas tuntud Nikolai Tarankovi tapmist 01.10.2016 algusega kell 13:00 Tallinnas, Kopli 69 a asuvas endises restoranis „Kalinka“ tänaseks päevaks juba süüdimõistetud kuritegeliku ühenduste juhtide ja liikmete kokkusaamisel (G. O., vennad O. ja S. M.d, S. T., A. M.), kus arutati Eesti Vabariigis kuritegeliku maailma edasist saatust ja juhtimist ning mh kuritegeliku ühenduste omavahelisi probleemide lahendamise viisi tulevikus. T. H. omas võrreldes teiste ühenduse liikmetega kuritegeliku ühenduse struktuuris kõrgemat positsiooni ning tema ülesandeks oli ka kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamine. Näiteks eeluurimisel täpselt tuvastatama ajal, kuid vähemalt 2019 kevadel värbas T. H. koos Valeri Ramjalaga kuritegelikku ühendusse Andre Ojakääru ja eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid vähemalt 2020 veebruaris K. J.i. Andre Ojakääru värbamise põhjuseks oli tema IT alased teadmised ja orienteeritus varavastaste ning majandusalaste kuritegude toimepanemisele ning K. J.i värbamine kuritegelikku ühendusse andis viimasele kaitset, kuna tal oli tekkinud probleem nn Assar Pauluse kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi mõistetud A. P.ga. Uute liikmete värbamisega laiendas kuritegelik ühendus oma tegevusvaldkonda ning pakkus ühenduse liikmetele kaitset teiste kuritegelikke ühenduste eest, säilitades sellega oma täispotentsiaali ja kindlustades oma positsiooni kuritegelikes ringkondades. Samuti omas T. H. õigust osaleda koos ühenduse juhiga Valeri Ramjalaga või üksinda Eesti kuritegelikus maailmas kõrgematel tasemetel toimunud kohtumistel. T. H. ülesandeks oli muuhulgas panustamine Valeri Ramjala kuritegeliku ühenduse nimelt Eesti kuritegelikus maailmas tuntud Nikolai Tarankovi tapmise järel viimasele hauakivi püstitamiseks vajaliku rahasumma kokkusaamisele, avaldades sellega Valeri Ramjala kuritegeliku ühenduse nimel austust ning tunnustust tapetud Nikolai Tarankovile. Lisaks Eesti Vabariigile tegutses T. H. suure osa ajast ka Soome Vabariigis, kus omas autoriteeti seal elavate kurjategijate seas ning kus tema poole pöörduti erinevate probleemide lahendamiseks. Näiteks, 22.01.2022 Valeri Ramjala kuritegeliku ühendusega seotud Soome Vabariigi äriühingu Way2Work OY kasutuses olevas hostelis aadressil Tikkurilantie 12, Vantaa, Soome Vabariik tööliste vahel toimunud kakluse üksikasjade ning teo toimepanija välja selgitamiseks pöörduti kuritegeliku ühenduse liikme K. J.i poole, kes omakorda saatis sündmuskohale T. H. T. H.l oli õigus osaleda Valeri Ramjala asemel kohtumistel teiste Eesti kuritegelikus maailmas autoriteeti omavate isikutega, kuna ta omas Eesti kuritegelikus maailmas väga suurt mõjuvõimu ja osales erinevate kuritegelike ühenduste liikmete vaheliste konfliktide lahendamisel. Tema ülesandeks „Jokkeri“ kuritegelikus ühenduses oli erinevate probleemide lahendamine nii Eesti Vabariigis kui ka Soome Vabariigis ning osalemine selleks toimunud kohtumistel nii Valeri Ramjalaga kui ka teiste ühenduse liikmetega ning kuritegelikku ühendusse mittekuuluvate isikutega. Samuti pani T. H. 22.04.2022 Soome Vabariigis Valeri Ramjala kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal kuritegeliku ühenduse liikmena kuritegeliku ühenduse huvides toime raske maksupettuse ja salakaubaveo, käideldes isikute grupis 245 760 grammi huuletubakat ning tekitades sellega Soome Vabariigile maksukahju kokku 101 744,64 euro ulatuses. Nimetatud kuritegude osas on Soome Vabariigis menetluses kriminaalasi nr 9010/R/1502/
2. Pärast T. H. kinnipidamist Soome Vabariigis tekkisid tal kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjalaga probleemid, kuna kinnipidamisasutusse sattumine päädis kuritegeliku ühenduse jaoks kahjuga ning tekkinud võlaga. Alates 2022 suvest hakkas T. H. autoriteet Valeri Ramjala kuritegelikus ühenduses kahanema ning tema nn „parema käe“ positsiooni kuritegelikus ühenduses võttis üle kuritegeliku ühenduse liige Oliver Lääts. T. H. aga jätkas kuritegeliku ühenduse liikme staatuses olemist kuritegeliku ühenduse struktuuris madalamal positsioonil. Kusjuures tema ühenduse juhi „parema käe“ positsiooni kuritegeliku ühenduse struktuuris võttis ära karistusmeetodina Valeri Ramjalg isiklikult ning paigutas ta ümber madalamale positsioonile. Kuritegeliku ühenduse liikme K. J.i roll K. J. (hüüdnimega „K“, vähemalt tuntud ka „P“) kuulus nn „Jokkeri“ kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2020 aasta veebruarikuust ning allus vahetult Valeri Ramjalale. K. J. liitus Valeri Ramjala kuritegeliku ühendusega pärast vanglast vabanemist, kus ta kandis karistust

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Läbi oma eelnevate kuritegude toimepanemise kogemuse oli K. J.i autoriteet tuntud mitte ainult Eesti Vabariigi kuritegelikus maailmas, vaid ka Soome Vabariigis tegutsevate kurjategijate seas. K. J.i ülesandeks oli esindada Valeri Ramjala kuritegelikku ühendust Soome Vabariigis ning lahendada seal tekkinud probleeme. Samuti omas K. J. ka Eesti Vabariigis tähtsat rolli, milleks oli tugevdada oma kohalolekuga Valeri Ramjala autoriteeti teiste kuritegeliku maailmaga seotud isikutega kokkusaamistel ning lahendada koos kuritegeliku ühenduse liikmete ja juhi Valeri Ramjalaga kuritegelikus maailmas tekkinud probleeme. Nii osales K. J. kuritegeliku ühenduse koosviibimistel ja kohtumistel teiste kurjategijatega ning Eesti kuritegelikus maailmas tuntud isikutega, andes oma kohalolekuga kindlustunnet ning suuremat mõju „Jokkeri“ kuritegelikule ühendusele. Samuti oli K. J.i ülesandeks organiseerida Soome Vabariigis kinni peetud kuritegeliku ühenduse liikmele T. H.le pakk, kuid pakk K. J.st sõltumata asjaoludel T. H.ni ei jõudnud. Kuritegeliku ühenduse liige K. J. omas ka ühendusse mitte kuuluvate isikute üle sellist mõju, et suutis mõjutada kannatanuid/tunnistajaid mitte pöörduma politsei poole nende suhtes kuritegeliku ühenduse liikmete poolt toime pandud kuritegude väljaselgitamiseks, hoidudes seeläbi politsei tähelepanu alla sattumast ning vältides sel moel toimepandud kuritegude eest mõistetavate võimalike karistuste osa suurenemise oma karistusregistri andmetes. Samuti oli K. J.i ülesandeks toetada nii moraalselt kuid ka materiaalselt selliseid Eesti Vabariigi kinnipidamisasutuses viibivaid kurjategijaid, kellest vabanedes võiksid saada Valeri Ramjala kuritegeliku ühenduse potentsiaalsed uued liikmed. Samuti oli K. J.i roll vabaduses olles suhelda kinnipidamisasutuses viibivate kinnipeetavatega/süüdimõistetutega ning hankis seeläbi informatsiooni vanglas toimuva kohta. Kuritegeliku ühenduse liikme Oliver Läätse roll Oliver Lääts (hüüdnimega „Olle“, „Oll", „Kelder“) kuulus nn „Jokkeri“ kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2013 aasta I poolaastast ning allus vahetult Valeri Ramjalale. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid enne 2022 juulikuud, täitis Oliver Lääts kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala nn „turvamehe“ rolli, kuid ajaga tema roll ja koht kuritegeliku ühenduse struktuuris muutus ning Oliver Lääts liikus kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala nn „paremaks käeks“ pärast seda kui ühenduse liige T. H. oli Soome Vabariigis toime pandud kuriteo eest kinni peetud. Oliver Lääts osales kuritegeliku ühenduse koosviibimistel ja kohtumistel teiste kurjategijatega ning Eesti kuritegelikus maailmas tuntud isikutega, andes oma kohalolekuga kindlustunnet ning suuremat mõju „Jokkeri“ kuritegelikule ühendusele. Samuti omas ta „Jokkeri“ kuritegelikus ühenduses ka sõnaõigust, tema soovide ning arvamusega arvestati. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal 27.03.2014 kuni 27.03.2018 toetati Oliver Läätse kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala ning teiste kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, oldi Oliver Läätsega pidevas suhtluses, külastati teda vanglas, avaldades sellega talle moraalset toetust ning kindlustades seetõttu ühtlasi tema jätkuva kuulumise Valeri Ramjala kuritegelikku ühendusse. Vabaduses olles täitis Oliver Lääts kinnipidamisasutustest informatsiooni hankimise ja edastamise rolli, suheldes kinnipidamisasutustes karistust kandvate süüdimõistetud isikutega. Samuti oli Oliver Läätse ülesandeks toetada kinnipidamisasutuses olevat kuritegeliku ühenduse liiget E. H. nii materiaalselt, toetades teda rahaliselt, kui ka moraalselt, olles E. H.ga ühenduses telefoni teel. Samuti oli Oliver Läätse ülesandeks varustada kuritegeliku ühenduse koosviibimistel ning tähtpäevade tähistamisel kuritegeliku ühenduse liikmeid narkootilise ainega kokaiin, mida ühenduse liikmed üheskoos koosviibimistel ning tähtpäevadel ära tarvitasid. Seega pani Oliver Lääts toime kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumisega, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegudele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat ning esimese astme kuritegude toimepanemisele, toime

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(Alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste kohaselt pole varalise kasu eesmärk koosseisutunnusena

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas nõutav) Kuritegeliku ühenduse liikme E. H. roll E. H. (hüüdnimega „E“, vähemalt tuntud ka „A“, „A“) kuulus nn „Jokkeri“ kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2013 aasta I poolaastast ning allus kuritegelikus ühenduses vahetult Valeri Ramjalale. E. H. ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli tegeleda kuritegeliku ühenduse huvides raha väljanõudmisega võlgnikelt ning hoida Valeri Ramjalga kursis, kuidas võlgnikelt väljanõutavate summadega asjad sujuvad. E. H. osales kuritegeliku ühenduse koosviibimistel ja kohtumistel teiste kurjategijatega ning Eesti kuritegelikus maailmas tuntud isikutega, andes oma kohalolekuga kindlustunnet ning suuremat mõju „Jokkeri“ kuritegelikule ühendusele. Lisaks pani E. H. kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal kuritegeliku ühenduse liikmena kuritegeliku ühenduse huvides ajavahemikul november 2018 kuni juuni 2020 toime karistusseadustiku 21. peatüki 4. jaos sätestatud

§ 3891

lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo - kaasaaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisel maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati H OÜ (praeguseks kustutatud äriregistrist) käibemaksukohustust 181 512,80 euro ulatuses, so enam kui suurele kahjule vastava summa võrra. Vangistuses viibimise ajal 16.06.2020 kuni 17.05.2022 kuulus E. H. jätkuvalt Valeri Ramjala nimelise kuritegelikku ühendusse ning tema ülesandeks oli hoida kuritegeliku ühenduse liikmeid ja ka ühenduse juhti Valeri Ramjalga kursis vanglas toimuvaga ning jagada informatsiooni teiste kuritegelike ühenduste vangistuses viibivate liikmete kohta. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal toetati E. H. nii moraalselt kuid ka materiaalselt kuritegeliku ühenduse liikmete ning ühenduse juhi Valeri Ramjala poolt. Vabaduses olles jätkas E. H. Valeri Ramjala kuritegeliku ühenduses oma aktiivse rolli täitmist, osales kuritegeliku ühenduse koosviibimistel ning kohtumistel teiste kurjategijatega, andes seeläbi oma panuse kuritegeliku ühenduse mõju säilitamiseks. Samuti jätkas E. H. vabaduses olles aktiivset suhtlust kinnipidamisasutuses viibivate kinnipeetavatega/süüdimõistetutega ning hankis seeläbi informatsiooni vanglas toimuva kohta. Enda tegevuse varjamiseks kasutas E. H. kinnipidamisasutuses viibivate isikutega suhtlemiseks eraldi abonentnumbrit, mis tema arvates ei olnud õiguskaitseorganitele teada. Kuritegeliku ühenduse liikme M. J.i roll M. J. (hüüdnimega „M“) kuulus nn „Jokkeri“ kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2013 aasta I poolaastast. M. J. osales kuritegeliku ühenduse koosviibimistel ja kohtumistel teiste kurjategijatega ning Eesti kuritegelikus maailmas tuntud isikutega, andes oma kohalolekuga kindlustunnet ning suuremat mõju „Jokkeri“ kuritegelikule ühendusele. M. J.i ülesandeks oli läbi viia karistusaktsioone ning füüsiliselt karistada kuritegeliku ühenduse huvides ja eesmärgil kuritegelikku ühendusse mittekuuluvaid isikuid, kui viimased ei täitnud neile kuritegeliku ühenduse liikmete poolt antud ülesandeid või tegid seda ebarahuldavalt. Andre Ojakäär ja M. J. kasutasid 14.01.2020 Tallinnas Majaka tänaval asuvas korteris M. P. (P.) suhtes füüsilist vägivalda karistusaktsioonina. M. P., kes oli seotud Andre Ojakääru ja kuritegelikku ühendusse mittekuuluva T. T.ga ühiste kuritegude toimepanemisega ja kelle ülesandeks oli leida kuriteo toimepanemiseks vajalikke tankiste, ei saanud oma ülesandega hakkama, mistõttu otsustasid kuritegeliku ühenduse liikmed Andre Ojakäär ja M. J. teda karistada. Andre Ojakäär lõi parema käe rusikaga näo piirkonda M. P. selliselt, et viimane kukkus tooli pealt põrandale maha, tekitades sellega M. P.le füüsilist valu. Seejärel peksid M. J. ja Andre Ojakäär pikali olevat M. P. valimatult nii käte kui jalgadega vähemalt 20-l korral nii keha kui ka näo piirkonda, tekitades sellega M. P.le füüsilist valu, parema silma paistetuse ning hematoomi ja pea vasakul poolel kukla piirkonda muhu. Samuti 2020 aasta sügisel karistusaktsiooni käigus karistas M. J. kuritegelikus ühenduses oma rollist tulevalt, Andre Ojakääru juuresolekul ning ühise kokkuleppe tulemusena, Tallinnas Põhja pst 33 Circle K bensiinijaama juures K. P.t (K. P.). K. P. pidi aitama meelitama Eesti Vabariiki tankisti, kellel tekkisid erimeelsused Andre Ojakääruga, kuid ta ei saanud oma ülesandega hakkama. M. J. lõi rusikaga vähemalt kolmel korral paremale poole roiete alla K. P.t, tekitades sellega talle füüsilist valu. Kusjuures M. J.l endal K. P.ga konflikt puudus vaid ta tegutses Andre Ojakääru palvel ning juhiste järgi. 2022 aastal veebruarikuus karistusaktsiooni käigus karistas M. J., kuritegelikus ühenduses oma rollist tulevalt, Andre Ojakääru juuresolekul ning ühise kokkuleppe tulemusena Tallinnas xxx korteris T. T.d (T.), seoses sellega, et Andre Ojakäär ei olnud T. T. tööga rahul, süüdistades viimast temal endal tekkinud võlgades. M. J. lõi rusikaga kahel korral paremasse roiete piirkonda T. T.d, tekitades sellega talle füüsilist valu ning rindkere valu, mis kestis 1-2 kuud. Kusjuures M. J.l endal konflikt T. T.ga puudus vaid ta tegutses Andre Ojakääru palvel ning juhiste järgi. Lisaks toetas M. J. moraalselt kinnipidamisasutuses viibivat kuritegeliku ühenduse liiget Oliver Läätse külastades teda vangistuse viibimise ajal ja suheldes temaga telefonitsi, tagades seeläbi lojaalsuse, liikmelisuse ning kuritegeliku ühenduse püsivuse. Samuti toetas M. J. ajavahemikul 29.10.2015 kuni 20.06.2016 rahaliselt kinnipidamisasutuses olevat kuritegeliku ühenduse liige M. L.t kokku 845 euroga. Kuritegeliku ühenduse liikme Marko Orava roll Marko Orav (hüüdnimega „Orav“, „Orf“) kuulus nn „Jokkeri“ kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2013 aasta II poolaastast. Marko Orava ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli panna toime Soome Vabariigis majanusalaseid ning varavastaseid kuritegusid, teenides läbi kuritegude toimepanemise Valeri Ramjala kuritegeliku ühenduse jaoks kriminaalset tulu. Marko Orav osales ka aeg-ajalt kuritegeliku ühenduse koosviibimistel ja kohtumistel teiste kurjategijatega ning Eesti kuritegelikus maailmas tuntud isikutega, andes oma kohalolekuga kindlustunnet ning suuremat mõju „Jokkeri“ kuritegelikule ühendusele. Samuti pani Marko Orav kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal, kuritegeliku ühenduse liikmena ning kuritegeliku ühenduse huvides Soome Vabariigis toime kelmuse ja rahapesu. Marko Orav, äriühingu XXX OY vastutavana isikuna lõi isikute grupis äriühingule YYY OY vale ettekujutuse tehingu tegelikest asjaoludest, mille tagajärjel tekitas äriühingule YYY OY majanduskahju kokku summas 925 945 eurot, kasutades XXX OY-le antud summat muudel eesmärkidel, kui oli ette nähtud nende äriühingute vahel varasemalt sõlmitud kokkuleppes. Nimetatud kuritegude osas on Soome Vabariigis menetluses kriminaalasi nr 5680/R/10093/22.Samuti oli Marko Orava ülesanne alates 2021 aastast tasuda kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala ja tema leibkonna sõidukite rendi- ja ülalpidamiskulud ning reisikulud. Seega pani Marko Orav toime kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumisega, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegudele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat ning esimese astme kuritegude toimepanemisele, toime

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(Alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste kohaselt pole varalise kasu eesmärk koosseisutunnusena

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas nõutav) Kuritegeliku ühenduse liikme Andre Ojakääru roll Andre Ojakäär (hüüdnimega „Habe“ ) kuulus nn „Jokkeri“ kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2019 aasta kevadest, olles värvatud kuritegelikku ühendusse ühenduse juhi Valeri Ramjala ja T. H. poolt. Andre Ojakääru ülesandeks oli toime panna Eesti Vabariigis kuritegeliku ühenduse huvides ja kuritegelikule ühendusele kriminaalse tulu teenimise eesmärgil erinevaid varavastaseid, majandusalaseid ja vägivallakuritegusid ning teenida läbi nende kriminaalaset tulu, millest osa omakorda jõuaks kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala kätte. Andre Ojakäär pani alates 2019 kevdest kuni 25.06.2021 kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal kuritegeliku ühenduse liikmena ning kuritegeliku ühenduse huvides ja kuritegelikku ühendusse mitte kuuluva T. T.ga toime kelmused, mille käigus Andre Ojakäär isikute grupis koos T. T.ga teiste isikute nimel, ebaseaduslikult varalise kasu saamise eesmärgil, taotles pettuse teel eksitusse viidud krediidiasutustest laene kogusummas 388 500 eurot, millest erinevatele pangakontodele maksti krediidiasutusteste poolt välja 384 522,30 eurot. Lisaks ostis Andre Ojakäär isikute grupis koos T. T.ga samas ajavahemikus teiste isikute nimel, ebaseaduslikult varalise kasu saamise eesmärgil, eksitusse viidud e-kauplustest järelmaksuga kaupu 19 765,98 euro väärtuses. Nimetatud kuritegude osas on Andre Ojakäär süüdi mõistetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.05.2024.a otsusega 1-24-474 süüdi mõistetud. Samuti Andre Ojakäär koos M. J.ga karistas karistussanktsioonina kuritegeliku ühenduse huvides 14.01.2020 Tallinnas Majaka tänaval asuvas korteris M. P. (P.). Andre Ojakäär lõi parema käe rusikaga näo piirkonda M. P. selliselt, et viimane kukkus tooli pealt põrandale maha, tekitades sellega M. P.le füüsilist valu. Seejärel peksid M. J. ja Andre Ojakäär pikali olevat M. P. valimatult nii käte kui jalgadega vähemalt 20-l korral nii keha kui ka näo piirkonda, tekitades sellega M. P.le füüsilist valu, parema silma paistetuse ning hematoomi ja pea vasakul poolel kukla piirkonda muhu. Lisaks oli Andre Ojakääru ülesandeks toetada materiaalselt kinnipidamisasutuses karistust kandvat kuritegeliku ühenduse liiget E. H., tehes konspireerimise eesmärgil rahalisi ülekandeid E. H. elukaaslasele S. B.le (B.). Seega pani Andre Ojakäär toime kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumisega, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegudele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat ning esimese astme kuritegude toimepanemisele, toime

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(Alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste kohaselt pole varalise kasu eesmärk koosseisutunnusena

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas nõutav) Kuritegeliku ühenduse liikme D. C. roll D. C. (hüüdnimega „D“) kuulus nn „Jokkeri“ kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2013 aasta I poolaastast. „Jokkeri“ kuritegelik ühendus koosnes eelkõige eestlastest ja eesti keelt rääkivatest liikmetest, värbas Valeri Ramjalg vähemalt alates 2013 I poolaastast kuritegeliku ühenduse koosseisu D. C., kelle vene keele oskus ning vene rahvusest päritolu aitas Valeri Ramjala kuritegelikul ühendusel lahendada probleeme Eesti Vabariigi kuritegelikku maailma kuuluvate vene keelt rääkivate isikutega ja kuritegelike ühendustega. D. C. ülesandeks „Jokkeri“ kuritegelikus ühenduses oli osaleda kohtumistel venekeelsete kurjategijatega ning teiste sellel ajal eksisteerinud ning toimivate venekeelsete kuritegelike ühenduste liikmetega. Sellistel kohtumistel esindas D. C. „Jokkeri“ kuritegelikku ühendust, kus ühelt poolt osalesid vestluses Valeri Ramajala kuritegeliku ühenduse liikmed ning teiselt poolt vene keelt kõnelevad kurjategijad ja/või venekeelsete kuritegeliku ühenduste liikmed ja nende esindajad. Samuti osales D. C. kuritegeliku ühenduse koosviibimistel ja kohtumistel teiste kurjategijatega ning Eesti kuritegelikus maailmas tuntud isikutega, andes oma kohalolekuga kindlustunnet ning suuremat mõju „Jokkeri“ kuritegelikule ühendusele. Kuritegeliku ühenduse liikme T. H. Soome Vabariigis toimepandud kuritegude eest Soomes kinnipidamise järel sai D. C. ühendust Ida-Virumaalt pärit kurjategijatega, kellele T. H. oli Valeri Ramjala kuritegeliku ühenduse liikme ja esindajana võlgu ning Valeri Ramjala juhendamisel ja teadmisel hakkas D. C. tegelema võlaprobleemi lahendamisega. Kuritegeliku ühenduse liikme M. L. roll M. L. (hüüdnimega „L“) kuulus nn „Jokkeri“ kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2013 aasta I poolaastast kuni 2021 septembrikuuni ning allus vahetult Valeri Ramjalale. M. L. ülesandeks oli korjata kuritegeliku ühenduse liikmetelt igakuiselt kuritegeliku ühenduse liikmemaksu, mille ta edastas kuritegeliku ühenduse juhile Valeri Ramjalale. Samuti oli tema ülesandeks korjata raha nn võlgniketelt, kes olid kuritegeliku ühenduselt raha laenanud ning seeläbi kuritegelikule ühendusele võlgu jäänud, edastades nende käest saadud raha kuritegeliku ühenduse juhile Valeri Ramjalale. M. L. osales kuritegeliku ühenduse koosviibimistel ja kohtumistel teiste kurjategijatega ning Eesti Vabariigi kuritegelikus maailmas tuntud isikutega, andes oma kohalolekuga kindlustunnet ning suuremat mõju Valeri Ramjala kuritegelikule ühendusele. M. L. pani 2013 septembrist kuni novembrini kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal kuritegeliku ühenduse liikmena ning kuritegeliku ühenduse huvides koos kuritegelikku ühendusse mittekuuluvate isikutega toime väljapressimise. M. L. nõudis isikute grupis varalise kasu saamise eesmärgil, vägivalla ning vara hävitamise ja rikkumise ähvardusel R. K.lt vara, mille nõudmiseks õiguslik alus puudus. Oma nõudmiste seadmistel rõhutas M. L., et nõutud summade tasumata jätmise korral peab kannatanu „hakkama enda seljatagust jälgima“, milline ähvardus hõlmas nii füüsilist vägivalda kui vara rikkumist või hävitamist ning mida M. L. põhistas korduvate viidetega oma seotusele võimsale Valeri Ramjala nimelisele („Jokkeri“) kuritegelikule ühendusele ja kuritegelikus maailmas autoriteeti omavate isikutega. Kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud väljapressimise eest mõisteti M. L. Tartu Maakohtu 16.01.2015.a otsusega nr 1-14-4128 süüdi

§ 121

ja

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Kinnipidamiseasutuses viibimise ajal 27.11.2013 kuni 26.04.2019 toetati M. L. kuritegeliku ühenduse juhi Valeri Ramjala ning teiste kuritegeliku ühenduse liikmete poolt ning samuti tasuti kuritegeliku ühenduse poolt M. L. õigusabikulud. Nii kuritegeliku ühenduse juht, kuid ka kuritegeliku ühenduse liikmed T. H., E. H. ja D. C. toetasid moraalselt kinnipidamisasutuses olevat M. L.t olles temaga ühenduses telefonitsi. Lisaks toetasid T. H. ja M. J. M. L.t ka materiaalselt kandes talle kinnipidamisetusse raha. Sellisel viisil kuritegeliku ühenduse liikme teotamine tema kinnipidamisasutuses viibimise ajal tagas kuritegeliku ühenduse lojaalsuse, liikmelisuse ning püsivuse. M. L. kuulus kuritegelikku ühendusse kuni 2021 septembrini, kuivõrd tal tekkisid vangistuse ajal lahkhelid ja konfliktid kuritegeliku ühenduse juhi ja liikmetega, mistõttu ta lahkus pärast vanglast vabanemist vabaduses olles „Jokkeri“ kuritegelikust ühendusest Samuti süüdistatakse Oliver Läätse

§ 183

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o ebaseaduslikult väikese koguses narkootilise aine edasiandmises. Oliver Lääts ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastatama ajal vähemalt alates 2020 kuni 16.12.2022 nii enda tarbeks kui ka edasiandmise eesmärgil, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja isikult väikeses koguses narkootilist ainet kokaiini. Oliver Lääts hoidis enda elukohas Tallinnas xxx asuvas korteris ning, vedas enda kasutuses oleva sõiduautoga Chevrolet Captiva (reg. nr XXXXXX) nii Harjumaal kui ka LääneHarju vallas ning andis korduvalt ebaseaduslikult edasi Tallinnas ning Lääne-Harju vallas eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele, sealhulgas: - Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 2020-2021 aastal Tallinnas xxx xx maja juures vähemalt kahel korral väikeses koguses, s.o. korraga vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini T. T.le; Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ning kohas vähemalt ühel korral väikeses koguses, s.o. korraga vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini Andre Ojakäärule; 19.06.2022 xxx vallas xxx külas xxx talus toimunud sünnipäevapeol väikeses koguses, s.o. korraga vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini Valeri Ramjalale ning eeluurimisel täpselt tuvastamata isikutele; 16.12.2022 ebaseaduslikult vedas enda kasutuses oleva sõiduautoga Chevrolet Captiva (reg. nr XXXXXX) Tallinnas Lootsi tn 8 Argentiina restoranini ning peitis restoranis asuva WC lae alla väikeses koguses, s.o. vähemalt 1 grammi, narkootilist ainet kokaiini sisaldava pakendi, kuni samal päeval restoranis toimuva sünnipäevapeol andis ebaseaduslikult edasi eeluurimisel täpselt tuvastamata isikutele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega pani Oliver Lääts toime

§ 183

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o väikeses koguses narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmise. Samuti süüdistatakse Andre Ojakäärt

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o korduvalt teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varasemalt kahel korral toime pannud vägivallakuriteod ja nende eest, uuesti lõi 14.01.2020 Tallinnas Majaka tänaval asuvas korteris lõi parema käe rusikaga näo piirkonda M. P. (P.). Andre Ojakäär lõi M. P. selliselt, et viimane kukkus tooli pealt põrandale maha, tekitades sellega M. P.le füüsilist valu. Seejärel peksis Andre Ojakäär koos M. J.ga pikali olevat M. P. valimatult nii käte kui jalgadega vähemalt 20-l korral nii keha kui ka näo piirkonda, tekitades sellega M. P.le füüsilist valu, parema silma paistetuse ning hematoomi ja pea vasakul poolel kukla piirkonda muhu. Seega pani Andre Ojakäär toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Valeri Ramjalg, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Valeri Ramjala karistamist

§ 256

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 aastat ja 7 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestatakse karistusaja alguseks Valeri Ramjala kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 26.04.2023. a. Oliver Läätse, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Oliver Läätse karistamist

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat ja 6 kuud ning

§ 183

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel moodustatakse liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõistetakse 5 aastat vangistust, millest

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel kuulub koheselt kandmisele 1 aasta, 2 kuud ja 15 päeva vangistust ning ülejäänud vangistus 3 aastat, 9 kuud ja 15 päeva jäetakse täitmisele pööramata, kui Oliver Lääts ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt

§ 75

lg 1 ning

§ 75

lg 2 p-des 21 ja 4 sätestatud kohustusi.

§ 68

lg 1 alusel loetakse koheselt ärakandmisele kuuluva karistusasja alguseks Oliver Läätse kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 26.04.2023. a. Marko Orav, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Marko Orava karistamist

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat, millest

§ 73

lg 1 ja 3 alusel kuulub koheselt kandmisele 4 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus 3 aastat ja 8 kuud jäetakse täitmisele pööramata, kui Marko Orav ei pane 4 aasta ja 2 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg s.o 26.04.2023 kuni 26.08.2024. Andre Ojakäär, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Andre Ojakääru karistamist

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 10 kuud ning

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel moodustatakse liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõistetakse 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.05.2024.a otsusega 1-24-474 mõistetud karistuse, s.o 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest maha 22.05.2024.a otsusega kriminaalasjas 1-24-474 ära kantud karistus, s.o 2 päeva, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva.

§ 65

lg 3 ja § 73 lg 1, 2, 3 alusel tuleb 3 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkusest karistusest koheselt ära kanda 1 aasta 1 kuu ja 12 päeva pikkune vangistust ning ülejäänud ärakandmata vangistus, s.o 2 aastat 10 kuud ja 16 päeva, jätta

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel tingimis täitmata, tingimusel, et Andre Ojakäär ei pane 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka Andre Ojakääru eelvangistuses viibitud aeg 26.04.2023.a. kuni 07.06.2024.a. ning lugeda koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatavad ja nende kaitsjad süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavatele on selgitatud kohustust tasuda ositi 12 kuu jooksul süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Kokkuleppes on märgitud asitõendite ja konfiskeerimisele kuuluva vara suhtes kohaldatavad meetmed, mis kajastuvad kohtuotsuse resolutiivosas. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et Valeri Ramjala, Oliver Läätse, Marko Orava ja Andre Ojakääru poolt kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Karistused vastavad tegude raskusele ning süüdlase isikule. Arvestades eeltoodut tuleb Valeri Ramjalg esitatud süüdistuses

§ 256

lg 1 järgi, Oliver Lääts esitatud süüdistuses

§ 255

lg 1 ja

§ 183

lg 1 järgi, Marko Orav esitatud süüdistuses

§ 255

lg 1 järgi ning Andre Ojakäär esitatud süüdistuses

§ 255

lg 1 ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada ja mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele. Süüdistatavatelt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. M. P. esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning tuleb süüdistatavalt Andre Ojakäärult vastavalt kokkuleppele välja mõista. Samuti kohus nõustub kokkuleppes ära toodud asitõendite ning konfiskeerimisele kuuluvate esemete suhtes vastuvõetavate meetmetega. Eha Popova Kohtunik