Aiandusühing leiab, et NL ja/või tema pärijad, kes on kostjad, pidid lammutama NL poolt väljaehitatud ebaseadusliku ehitise (kuuri) ning võtma endale või viima aiandusühingule kuuluvalt maalt ära endale kuuluvad asjad (praht), kuid ei pole seda teinud mõistliku aja jooksul (alates 31.07.2019). Sellega takistasid nad xxx küla, Yyyy yy ja Wwww ww maaüksustel teede laiendamist ning elektrivõrgu väljaehitamist. Hageja oli sunnitud ise seda tegema, milleks kulutaski 1862,40 eurot ja mida peab õigusvastaselt kahju tekitamiseks. 01.07.2020 – 31.12.2021 on hageja teinud palju vajalikke töid tänavate, teede, üldkasutatavate alade ja nimetatud piirkonna teenindamiseks, vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks, rajamiseks, korrashoiu, remondi, hoolduse, kasutamise ning heakorra tagamiseks, kokku summas 9555,68 eurot (238,80 eurot + 36 eurot + 417,60 eurot + 500 eurot + 15,30 eurot + 70 eurot + 384 eurot + 720 eurot + 84 eurot + 126 eurot + 430,80 + 189 eurot + 1320 eurot + 33,60 eurot + 3730,58 eurot + 1164 eurot + 96 eurot = 9555,68 eurot), mis annab rahaliseks osaluseks kinnistusraamatuse kantud reaalkoormatises 134,59 eurot ühe kinnistu kohta (9555,68 eurot : 71 kinnistu = 134,59 eurot), mis on igati mõistlik summa reaalkoormatise raames ja mille tasumist aiandusühing nõuabki. Kostjate võlg on seega kokku 1065,79 eurot (931,20 eurot + 134,59 eurot = 1065,79 eurot). Kostja vastuväited ASi ja KS vastus (dtl 92). Nõue 134,59 euro saamiseks Arusaamatu on, milliseid kulusid on hageja teinud selle nõude raames ja seos reaalkoormatisega, nõue on tõendamata. Nõue 931,20 euro saamiseks. Hagiavaldusesi nähtuvalt põhineb nõue väidetavalt hageja liikmete koosolekul vastuvõetud otsustel, mille kohaselt (väidetavalt) oli liikmetele pandud kohustus viia kinnistute piiriaiad vastavalt krundi piiridele ning lammutada aiandusühingu ühismaal asuvad oma ehitised. Lisatud fotomaterjalidest nähtav kuur ei asunud kostjate kinnistul ehk tegemist oli hageja enda maal asuva kuuri/prügiga. NL sõlmis kostjatele teadaolevalt 2019-ndal aastal, hagejaga kokkuleppe, millega 5
8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine selle täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda
lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 115 lg 1, 113 lg 1.2 lause järgi kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist seadusjärgses määras (kui ei ole lepingus kokkulepitud määra).
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 järgi peab lepingulise kohustuse rikkumise korral kahju tekkimine olema seoses rikkumisega ning rikkumise tagajärjena ettenähtav.
lg 2, 3 järgi on varaliseks kahjuks kulud, mis tekkisid kohustuse rikkumise tagajärjel.
lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. III Vaidlust ei olnud sellest, et kostjad on 27.03.2020 surnud NL (isikukood xxxxxxxxxxx) pärijad ja NL oli surmani aiandusühingu Sõstra (hageja) liige. Samuti ei olnud vaidlust sellest, et kostjad pärisid NLle kuulunud kinnistu, registriosa nr xxxxxxxx, ning on selle ühisomanikud. Seda tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 46, kinnistusraamatu väljavõte, hagi lisa 1). Kinnistut koormab hageja ehk Aiandusühingu Sõstra (registrikood 80198915) kasuks seatud järgmine koormatis: „Reaalkoormatis Aiandusühistu Sõstra omandis olevate (xxx küla Yyyy yy ja Wwww ww maaüksuste detailplaneeringuga moodustatud) tänavate, teede, üldkasutatavate alade ja nimetatud piirkonna teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise, rajamise, korrashoiu, remondi, hoolduse, kasutamise ja heakorra kulude kandmise tagamiseks. Kõik kulud kannavad reaalkoormatisega koormatud kinnistute omanikud võrdsetes osades. Kinnisasja igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud nõuete rahuldamiseks:“ (dtl 47, kinnistusraamatu väljavõte, hagi lisa 1). IV Hageja on tõendanud esitatud detailplaneeringu ja selle seletuskirjaga (23.04.2023, lisa 1, 2, dtl 127jj, 139), et 2016.a augustis koostati xxx küla, Yyyy yy ja Wwww ww maaüksuste detailplaneering, millega tuli lahendada maaüksuste jagamine elamumaa kruntideks, planeeringuala kruntide ehitusõiguse ulatus, hoonestustingimused, juurdepääsud ning tehnovarustus, lisaks muud küsimused nagu ebaseaduslike ehitiste lammutamine, määrati ka teed, nende laiused jms, samuti tehnovõrkude küsimused ja et osade kruntide, sh NL krunt/kinnistu pidi vähenema. Hageja on tõendanud esitatud maksekorraldusega, et kandis 03.08.2018 NL pangakontole 352,96 eurot selgitusega „AÜ Sõstra tagastus“ ehk et maksis NLle raha tagasi, lähtudes kruntide vähenenud pinnast osast ning maa ostuhinnast (24.03.23, lisa 3 dtl 140). Hageja on tõendanud notariaalselt tõestatud kinkelepinguga 31.07.19 (dtl 143, 24.03.23 lisa 4), et NL sai Harju maakonnas, xxx vallas, xxx külas, Xxxx xx asuva kinnistu, pindalaga 350 m², omanikuks detailplaneeringuga kehtestatud piirides. V Hageja põhikirja p 4.4 (järgi on koosolek otsusevõimeline, kui koosolekul osaleb või on esindatud üle poolte ühingu liikmetest; otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega (24.03.23 dokumendi lisa 8, dtl 159). Hageja on tõendanud kohtule esitatud aiandusühingu 16.02.2020 üldkoosoleku protokolliga (24.03.23 lisa 5-6, dtl 149-156), et koosolek on arutanud seda, et osad omanikud kõrvaldasid oma ehitised/piirdeaiad aiandusühingu Sõstra ühisterritooriumilt, kuid mõned, sealhulgas NL, on jätnud selle tegemata. Koosolek otsustas määrata erakruntide piirdeaedade üleviimiseks vastavalt katastri andmetele ning ehitiste lammutamiseks tähtaeg kuni suvehooaja 7
Põhikirja p 3.3.1 järgi peab liige täitma põhikirja nõudeid ja ühingu juhtorganite otsuseid. Eeltoodu alusel oli NLl põhikirja p 3.3.1 tulenev
lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgne kohustus täita 16.02.2020 vastuvõetud koosoleku otsust. Seega oli NLl kohustus talle kuuluvad ehitised lammutada ühingu territooriumilt selleks, et erakruntide piirdeaiad viia vastavusse katastri andmetega ja milleks oli tähtaeg kuni 01.06.2020 ning selle tegemata jätmisel ja siis, kui selle peab tegema ühing, et siis esitab ühing tasumiseks kulude arve. Sisuliselt on selline kohustus rahaliselt hinnatav. NL seda kohustust ei täitnud, milles puudus vaidlus. Selle tegi ära ühing, milles puudus samuti vaidlus. Kuna NL kohustust ei täitnud, siis on ta rikkunud põhikirja p 3.3.1 ja 16.02.2020 koosoleku p-st 4d tulenevat kohustust
Seda, et ühingul võib tekkida kohustuse rikkumise tõttu kahju, on ette nähtav
lg 3 järgi, kuivõrd 16.02.20 otsuse p s 4d on märgitud kulude tekkimise ja selle hüvitamise kohustuse võimalusele. Selle kohustuse rikkumine on rahaliselt hinnatav. Kuna NL jättis kohustuse ühistu ees 01.06.2020 täitmata, mistõttu tegi selle töö ehk täitis NL kohustuse hageja ise 2020.a juuni lõpus (koristatud alast foto, dtl 50), siis tekkis hagejal kulu kui varaline kahju 1862,40 €
Viimane on tõendatud hageja poolt esitatud prügiveo arvega nr 1109 450 € ning lammutustööde kohta esitatud arvega nr 2006190 28.06.20 1412,40 € (dtl 51, 52, hagi lisa 5, 6). Nii on NL poolt kohustuse rikkumine seoses hagejale tekkinud kahjuga
Asjaolu, et NL suri varem kui saabus 01.06.2020, ei tähenda, et seda kohustust, mille ta jättis täitmata, poleks tal eluajal olnud. Hageja on tuginenud oma väidetes ja faktilistes asjaoludes sellele, et NL jättis kohustuse ühingu ees (01.06.2020) täitmata, mistõttu tegi selle töö ehk täitis NL kohustuse hageja ise ära juunis lõpus ja tal tekkis seetõttu kulude näol kahju. Hageja õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv. Kohus on seda arutanud ärakuulamisel 08.03.2023 (dtl 117 selgitus). Kohus asub järeldusele, et käesoleval juhul on NL rikkunud ühingu ees nn lepingulist kohustust, mistõttu tekkis, sõltumata asjaolust, ta ei jõudnud tähtajaks kohustust täita, hagejal kahju, mis on rahaliselt hinnatav. PärS § 4 lg 1 sätestab, et pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. PärS § 130 lg 1 sätestab, et pärandi 8
lg 1, 3, § 115 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 101 lg 1 p 3, § 65 lg 1 järgi kahju hüvitamist. Hageja on nõudnud kostjatelt selle hüvitamist pooles ulatuses 931,20 € (1862,40 €:2=931,20), mis ei riku kostjate õigusi ning on kohtu hinnangul, arvestades ka asjaolu, et pärandaja suri varem kui saabus kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, kooskõlas
Kohus märgib siinkohal, et 24.03.23 avalduses märkis hageja ½ kahjunõudest on 984 eurot, mis ei ole aritmeetiliselt õige, kuid hageja ei ole haginõuet tegelikult ka suurendanud. Selle tõttu ei ole hageja 24.03.23 avalduses tehtud arvutusel tähtust. Kostjad ei ole väitnud, et nad oleksid hagejale midagi hüvitanud, seega on nad kohustuse rikkumises ja viivituses.
lg 1 II lause, § 101 lg 1 p 6, § 65 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt ka viivist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitist 931,20 € ja viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 26.05.2022 kuni selle võla tasumiseni. Kuna hageja õiguslik kvalifikatsioon õigussuhtele ei ole kohutule siduv ning faktilised asjaolud on esile toodud ja kohus tuvastas, et hageja ja NL vahel oli lepinguline suhe, siis ei ole esiletoodud ja kohtu tuvastatud asjaoludel hageja ja kostjate vahelisele suhtele kohaldatavad käsundita asjaajamise sätted. Nimelt tuvastas kohus, et kostjal tuleb pärijatena täita pärandil lasuv kohustus. Kuna hageja nõue kuulus ülaltoodud põhjendustel rahuldamisele, ei ole hageja alternatiivsel alusel (mitte alternatiivne nõue, hageja esitas alternatiivse aluse) ehk deliktiõigusel (
jj, lepinguväline õigussuhe) esitatud nõue 931,20 € kostjate vastu õiguslikult põhjendatud. VI AÕS § 229 lg 1 järgi võib kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid, § 230 lg 2 järgi on reaalkoormatis on eraõiguslik, kui see on seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, § 237 lg 1 järgi läheb reaalkoormatis koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata. Kostjatele kuuluvat kinnistut (registriosa xxxxxxxx) koormab hageja ehk Aiandusühingu Sõstra (registrikood 80198915) kasuks seatud järgmine koormatis „Reaalkoormatis Aiandusühistu Sõstra omandis olevate (xxx küla Yyyy yy ja Wwww ww maaüksuste detailplaneeringuga moodustatud) tänavate, teede, üldkasutatavate alade ja nimetatud piirkonna teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise, rajamise, korrashoiu, remondi, hoolduse, kasutamise ja heakorra kulude kandmise tagamiseks. Kõik kulud kannavad reaalkoormatisega koormatud 9
mõttes AÕS § 229 lg 1 tulenevat reaalkoormatisega seotud kulude kandmise kohustust, on viivituses ning hagejal on õigus neilt solidaarselt nõuda AÕS § 229 lg 1,
MS § 367 järgi kohustuse täitmist ja võlalt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest 26.05.2023 kuni võla tasumiseni. VII Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks kokku 1065,79 eurot ning alates 26.05.2022 viivist põhivõlgnevuselt 1065,79 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni võla täieliku tasumiseni. VIII Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad poolte menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi ja nii jäävad hageja menetluskulud eelviidatud sätte järgi solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda ning rahaline suurus seetõttu kindlaks määramata. Kohus märgib, et kostjad ei esitanud menetluskulude nimekirja. TsMS § 144 p 1 § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi on menetluskuluks riigilõiv, lepingulise esindaja kulud 04.04.23 ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 €. Hageja on tasunud lõivu kokku 280 €. Esindaja õigusabikulud on arvestuse järgi 1150 € (ilma käibemaksuta, ei ole käibemaksukohustuslane) 11,5 tunni eest. Tasu määr on 100 €. Kostjatele on 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.