← Eesti

4-23-1897/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-1897 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi H.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30.05.
  3. a otsusele väärteoasjas nr 2780,23,005540 Menetlusalune isik H.A isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur asukoht Riia 132, Tartu; e-post louna@politsei.ee Väärteoasja arutamise viis kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  4. Jätta H.A kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30.05.
  5. a otsus väärteoasjas nr 2780,23,005540 muutmata.
  6. Kohaldada rahatrahvi täitmisel KarS § 66 lg 2 sätteid ja määrata, et H.A on õigus tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30.05.
  7. a otsusega väärteoasjas nr 2780,23,005540 määratud rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 2 (kahe) kuu jooksul.
  8. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30.05.
  9. a otsuses nr 2780,23,005540 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik 30.05.
  10. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik T.O. kiirmenetluse otsuse selle kohta, et H.A juhtis 30.05.
  11. a kella 10.53 paiku Tartu maakonnas XXX vallas XXX
  12. kilomeetril liikudes Tartu suunas mootorsõidukit BMW 320D registreerimismärgiga XXX asulavälisel teel kiirusega 117+/-4 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Sellega rikkus H.A liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. H.A karistati liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Rahatrahv määrati tasuda ositi, viimase osa tasumise kuupäev oli 30.07.
  13. a. 06.06.
  14. a esitas H.A nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles taotleb vähendada temale kiirmenetluse korras mõistetud rahatrahvi miinimum määrani. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et ta oli hetk enne tema peatamist sooritanud möödasõitu raskeveokist ning patrullpolitseinik T.O. fikseeris kiiruse ületamise. H.A tunnistas oma viga, sest liiklusvaldkonnas on ta leiba teeninud aastaid. Kaebuse esitaja leiab, et talle määratud trahv on ebaproportsionaalselt suur, kuna eelnevalt on tal laitmatu taust – ühtegi kehtivat karistust ei ole ning oma eksimust tunnistas ta ausalt ja keerutamata. Kogenud autojuhina ütleb H.A enda õigustuseks, et möödasõidul venima jäädes oleks võinud oht juba järgmise tõusu tagant varitseda. Tee- ja ilmastikuolud olid sel hetkel väga head. Tee oli sirge, eespool kulges kerge tõus, kus paistis algavat ka möödasõitu keelav teekattemärgistus. Kuna H.A on aastaid ka veoautoga sõitnud, siis ta teab, et mäest alla “pommiva” veoki kiirus võib lühiajaliselt samuti tõusta, kuna gravitatsioon mõjub rasket koormat vedavale sõidukile armutult. Seega kiirendas ta teadlikult oma autoga üle lubatud piirkiiruse, et tagada enda, oma pere ning kaasliiklejate turvalisus ning ohutus. Suurim lubatud piirkiirus lõigul oli 90 km/h ning möödasõit ei olnud keelatud. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja palub kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Sõidukiiruse ületamine pandi toime Eesti Vabariigi keskmisest suurema liiklusintensiivsusega põhimaanteel teisipäeva ennelõunasel ajal, mistõttu leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse süü on keskmise suurusega. Mida suurem kiirus, seda suurem on ka oht teistele liiklejatele ning ootamatu ohu ilmnemisel suurel kiirusel läbib piirkiirust ületav sõiduk oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda pärsib sõiduki seismajäämist enne takistust. Kohtuväline menetleja toonitab, et sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei saa sõltuda teistest liiklejatest ning on tahtlik tegevus. Liiatigi veel olukorras, kus sõidukiirust on ületatud üldtuntud maanteekiirusest rohkem, milleks on 90 km/h. Tõendina olevalt videolt on näha, et kiiruseületamine leiab aset möödasõitu sooritades. Videosalvestiselt on näha, et möödasõitu sooritab veoautost samaaegselt kaks sõidukit. Teadaolevalt on möödasõit vabatahtlik manööver, mida ei sunni tegema mitte ükski kohustus. Menetlusalune isik on oma kaebuses välja toonud õigustuse, et möödasõidul venima jäädes oleks võinud oht juba varitseda järgmise tõusu tagant. Samas ei nõustu kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku väitega, sest möödasõidu vajalikkuse, koha ning hetke valib sõidukijuht, mistõttu leiab kohtuväline menetleja, et järelikult ei olnud möödasõiduks valitud olud sobilikud, et sooritada möödasõitu ohutult. Möödasõit on juba ohtlik, kui selleks on juht 2

(6)sunnitud kiirust ületama, kui aga möödasõit hakkab kujunema ohtlikuks, saab alati selle katkestada, mida menetlusalune isik ei teinud. Liiklusseaduse § 227 lg 2 lubatud maksimaalne karistusmäär näitab väga selgelt ka riigi seisukohta kiiruseületamise osas - see on väga konkreetne, sest juba alates 21km/h üle piirkiiruse liikudes võib seaduse järgi pooleks aastaks juhtimisõigusest ilma jääda. Vaadates menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi summat, mis on 200 eurot ehk pool seaduses ettenähtud maksimaalsest sanktsioonist, siis peab tõdema, et patrullpolitseinik, kes kiirmenetluse otsusega selle summa määras, on seisukoha autori arvates juba arvestanud kõiki asjaolusid. Ehkki väärteoprotokollil menetlusalune isik tunnistab mootorsõiduki juhtimist ja möödasõidu sooritamisel veoautost lubatud piirkiiruse ületamist, on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesolevas väärteoasjas puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Menetlusalune isik on esitatud kaebuses toonud välja, et tunnistas kahetsusväärselt juhtumit, kuid kiirmenetluse otsuse juures antud ütlustes seda ei nähtu. Võttes arvesse menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki piirkiiruse ületamist 23 km/h ja eeltoodud rikkumise asukoha ja kellaaja kirjeldust, selgitab kohtuväline menetleja, et isiku süü arvestades liiklusseadus § 227 lg 2 sätestatud piirkiiruse ületamise vahemikku on keskmine. Kuivõrd menetlusalusel isikul karistusregistri väljavõtte järgi kehtivaid karistusi ei ole, aga samas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning kiiruse ületamist oli mitte vähem kui 23 km/h, siis leiab kohtuväline menetleja, et karistamine keskmise sanktsiooni määraga on igakülgselt proportsionaalne ja õiglane ning kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetlusalusele isikule liiga tehtud. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 3
(6)Vaidlus puudub asjaolus, et H.A juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel, ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Nimetatu on tuvastatav kohtuvälise menetleja esitatud heli- ja videosalvestisega. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis vastab neile nõuetele. Salvestiselt on näha, et rikkumine leiab aset 30.05.
  1. a kella 10.53 ajal. Tumedat värvi sõiduk BMW registreerimisnumbriga XXX ning tema ees sõitev hallikat värvi sõiduk Toyota sooritavad möödasõitu veoautost. BMW registreerimisnumbriga XXX kiirusena on fikseeritud 117 km/h. Salvestiselt nähtub ka mõõteseadme number LE
  2. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. 08.09.
  3. a teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik T.O. läbinud 15.03.
  4. a Mõõtealase koolituse ja 13.05.
  5. a koolituse Lineaarmõõtmised. Metrosert taatlustunnistusest nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 LE0155 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 17.03.
  6. a. Seega mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. H.A on väärteoprotokolli kirjutanud, et ta sooritas veoautost möödasõitu ning ületas lubatud suurimat piirkiirust. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et H.A juhtis 30.05.
  7. a kella 10.53 paiku Tartu maakonnas XXX vallas XXX
  8. kilomeetril liikudes Tartu suunas mootorsõidukit BMW 320D registreerimismärgiga XXX asulavälisel teel kiirusega 117+/-4 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Järelikult on H.A tegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 23 kilomeetrit tunnis. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et ta sooritas veoautost möödasõitu ja ületas lubatud suurimat piirkiirust. Kaebuses selgitas H.A lisaks, et ta kiirendas teadlikult oma autoga üle lubatud piirkiiruse, et tagada möödasõidul enda, oma pere ning kaasliiklejate turvalisus ning ohutus. Eelnev kinnitab, et H.A pani rikkumise toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust ning sellise tegevusega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. 4
(6)Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut H.A tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku H.A tegevuses KarS §-s 57 sätestatud kergendavaid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuigi kaebuses on märgitud järgmine lause: „Suhtlesin ametnikuga viisakalt tunnistades kahetsusväärset juhtumit.“, ei ole menetlusalune isik siiski kohtu hinnangul toimepandud tegu kahetsenud. Kahetsust ei ole ta avaldanud ei kiirmenetluse otsuses antud ütlustes ega ka kaebuses. Menetlusalune isik pigem õigustab enda käitumist ning toob kaebuses välja vabandusi, miks ta kiirust ületas. Seejuures ei ole ta oma teo tõsidust mõistnud ega kohtu arvates ka oma käitumisest vastavaid järeldusi teinud. Seetõttu ei saa kohus arvestada isiku süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsusust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt H.A kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi ei ole. Karistuse mõistmisel ning menetlusaluse isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et kiiruse ületamine toimus veoautost möödasõitu tehes. Märkimisväärne on asjaolu, et kohtule esitatud videosalvestiselt on näha, kuidas möödasõitu sooritas veoautost samaaegselt kaks sõidukit ning menetlusalune isik otsustas möödasõitu teha hoolimata sellest, et tema ees olev sõiduk oli juba möödasõitu tegemas. H.A väitis kaebuses enda õigustuseks, et mäest alla sõites võib veoki kiirus lühiajaliselt tõusta, seetõttu kiirendas ta teadlikult enda autoga üle lubatud piirkiiruse, et tagada enda ja teiste kaasliiklejate ohutus. Kohtu hinnangul ei saa menetlusaluse isiku käitumist käsitleda mitte ohutuse tagamisena, vaid pigem vastupidi ohtlikuna. Asudes möödasõitu tegema teel, kus veoauto sõitis mäest alla, teadis H.A, et veoki kiirus suureneb ning sellest hoolimata otsustas ta ka ise kiirendada. Sellises olukorras oleks olnud ohutu valik loobuda möödasõidust, seda enam, et tema ees sõitev teine sõiduk asus samuti möödasõitu tegema. Suurel kiirusel kahe sõidukiga möödasõidu tegemine olukorras, kus H.A nähtavus vastu tuleva liiklusvoo suhtes oli tema ees sõitva sõiduki tõttu piiratud, oli ohtlik situatsioon, mis oleks võinud lõppeda äärmiselt traagiliselt. Tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et möödasõiduks valitud olud ei olnud sobilikud, et sooritada möödasõitu ohutult ning möödasõit oli ohtlik juba seetõttu, et juht oli sunnitud kiirust ületama. Kohus nõustub ka sellega, et suurel kiirusel sõites ootamatu ohu ilmnemisel läbib piirkiirust ületav sõiduk oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda aeglustab sõiduki seismajäämist enne takistust. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel ka sellega, et H.A pani väärteo toime suure liiklustihedusega põhimaanteel ennelõunasel ajal, seega on ka potentsiaalsete ohvrite arv ning võimalik kahju suurem. Süü suurusel arvestab kohus ka sellega, et H.A ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km tunnis, seega LS § 227 lg-s 2 5
(6)sätestatud vahemiku (21-40 km/h) alammäärale lähedases määras. Kohtu arvates on eelnevaid asjaolusid kogumis hinnates menetlusaluse süü keskmine. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada H.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab tema karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine. H.A-le on põhjendatud mõista rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, nagu seda on teinud kohtuväline menetleja. Rahatrahv sanktsiooni keskmises määras vastab menetlusaluse isiku teole, tema süüle ning on kooskõlas ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi muutmata ning leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud H.A karistada rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. 30.05.2023. a kiirmenetluse otsuses on H.A-le antud võimalus tasuda rahatrahv kahe kuu jooksul, s.o hiljemalt 30.07.2023. a. Ka kohus peab põhjendatuks anda menetlusalusele isikule KarS § 66 lg 2-st tuleneva võimaluse tasuda trahv kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 2 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.