KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Siiri Malmberg, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23

) § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda ja kohus määras kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja palus välja mõista menetluskulude hüvitis 2229 eurot lepingulise esindaja 12,5 töötunni eest. Maakohus leidis, et esindaja tööaruandes kirjeldatud tegevusteks kulutatud aeg on osaliselt ülemäärane. Hagivastuse koostamiseks põhjendatud ajakuluks peab kohus vaidluse asjaolusid ja vastuse sisu arvestades 3 (mitte 4) tundi. Aruandes märgitud konsultatsiooni (1 tund) sisu pole teada. Kui tegemist oli hagile vastamise ettevalmistamisega, siis põhjendatud osas on kohus seda juba eespool arvestanud. 03.11.2023 avalduse esitamiseks puudus sisuline vajadus, dokumendi sisu arvestades peab kohus selle koostamise põhjendatud ajakuluks 1 (mitte 2,5) tundi. Kohtukõne koostamiseks kasutatud aega saab lugeda põhjendatuks istungiks ettevalmistamise aja hulgas 0,5 tunni ulatuses (aruandes 1,5). Kokku luges kohus kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 8 tundi. Hagi alust ja eset ning hagile esitatud vastuväidete kvaliteeti arvestades pidas kohus kostja esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot. Kokku kuulus hüvitamisele 800 (8 * 100) eurot ja kohus mõistis selle summa menetluskulude hüvitisena hagejalt kostja kasuks välja. Apellatsioonkaebus 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega menetluskulude hüvitist vähendati. Kostja palub teha uue otsuse, millega mõista välja menetluskulud kokku 2229 euro ulatuses. Menetluskulude hüvitise vähendamine 36% ulatuses on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid, seega oli ta nende suurusega nõus. Kuna kohaldamisele kuulub

§ 5lg 1, ei ole maakohtu otsus hüvitise vähendamise osas õiglane.

Kohtu hinnang ülemääraselt kulutatud aja osas ei ole objektiivne ega põhjendatud. Kohtumenetluse algatamine ja kestus oli tingitud hagejast, kes esitas põhjendamatu ja perspektiivitu nõude, millest hagejat esindanud kogemustega jurist pidi aru saama. Kohus pidi samuti selle asjaoluga otsuse tegemisel arvestama. Kui kohtul tekkis veendumus, et selline hüvitise suurus ei ole mõistlik, oleks kohus pidanud apellandile selgitama, kuidas pidanuks kostja oma positsiooni tõendama. Selle tegemata jätmisega rikkus kohus oluliselt menetlusnorme. Kohus on jätnud vaidlustatud osas otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis hagejalt välja mõistmata kostja menetluskulud kokku 1056 euro ulatuses. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega mõistab hagejalt välja menetluskulud kostja kasuks nimetatud ulatuses (

§ 657lg 1 p 2). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb 3

§ 174lg 8).

Seega peab kohus hindama menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui vastaspool nendele vastu ei vaidle. Otsusest ei nähtu, et maakohtule jäänuks kostja menetluskulude nimekiri ebaselgeks, seega ei pidanud maakohus kostjalt täpsustusi küsima. Kuna menetluskulud määratakse kindlaks üksnes nimekirja alusel, puudus kohtul vajadus selgitada kostjale, kuidas neid tõendada. 8.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3 2 1 184 15, p 14). Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Maakohus on vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja käsitlenud kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid ja ajakulu ning pidanud ajakulu 8 tundi põhjendatuks. Ringkonnakohtul puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. 9. Maakohtu diskretsiooni kujunemine pole tunnihinna osas järgitav. Otsusest ei ole võimalik järeldada, kas kostja vastuväidete kvaliteeti hinnates peab kohus silmas kostja kvalifikatsiooni ja hagi aluse ning eseme näol asja keerukust. Maakohtu menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, hinnates esindaja tunnitasu põhjendatust. Lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ning mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Siinne asi ei olnud keskmisest mahukam, keerukam, ei ole kestnud tavapärasest kauem ja esindaja ei ole vandeadvokaat. Kostja juristist lepingulise esindaja tunnitasu määr on

§ 175

lg 1 mõttes eeltoodud argumente arvestades mõistlik ning põhjendatud 110 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Kuigi käibemaksu määr muutus

1. aastast, on kostja esindamiseks maakohtu poolt vajalikuks peetud toimingud tehtud menetluskulude nimekirja kohaselt kõik
2. aastal, seega käibemaksu määraga 20%. Tunnihind on seega koos käibemaksuga 132 eurot ja hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele 8 * 132 = 1056 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, mistõttu ringkonnakohus hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja neid kostjalt välja ei mõista (

§ 178lg 4).

10.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4