Obsah (6)

§ 158§ 168§ 157§ 165§ 150§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-5324 Tsiviilasi D. P. pankrotimenetlus Menetlusosalised esindajad ja nend

§ 158lg 3 kohase aruande.

Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

1. Kohus, tutvunud halduri aruandega, nõustub, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Laekumised pankrotivarase töötasu näol puuduvad. Võlgnik on töötuna arvel Eesti Töötukassas ning talle on määratud puuduv töövõime kuni 18.08.
2. Võlgniku abikaasa X on kandnud võlgniku pankrotivarasse rahalisi vahendeid osamaksetena kokku 350,00 eurot, mille arvelt on makstud usaldusisiku tasu summas 326,40 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Haldur ei ole esitanud hagisid ega kavatse neid käesoleva pankrotimenetluse raames esitada. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Pankrotivarast väljamakseid teostatud ei ole. Võlgnikul puudub vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks.
3. Kohus tegi 10.05.2024 pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1769 eurot hiljemalt 10.05.
4. Määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kulude katteks käesolevaks ajaks rahalisi vahendeid deponeeritud ei ole.
5. Pankrotimenetluses on tunnustatud Swedbank AS nõuet kokku summas 100 456,18 eurot. Ulatuses, milles võlausaldaja tunnustatud nõuded on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus

§ 168kohaselt täitedokumendiks.

7. Kohus on seisukohal, et D. P. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel pankrotimenetlust jätkata ja võlausaldajad ei ole pankrotimenetlust rahastanud. Pankrotimenetlus lõppeb

§ 157p 2 ja § 158 lg 4 alusel (koosmõjus Fi

MS § 1 lg-ga 2). 2 2-23-5324

1. Pankrotihalduri hinnangul oli maksejõuetuse põhjuseks rahavoogude ebapiisav prognoosimine, sh üle oma reaalsete majanduslike võimete ja võimaluste ulatuvate kohustuste võtmine, mida võlgnik ei ole olnud suuteline oma sissetulekute arvelt täitma. Samuti on mõju avaldanud maksejõuetuse väljakujunemisele varasemad ebaõnnestumised ettevõtluses, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub halduri hinnanguga.
2. Kohus vabastab Indrek Lepsooi pankrotihalduri kohustustest

§ 165lg 3 alusel menetluse lõpetamise tõttu.

1. Kohus algatas 15.06.2023 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mis vaatamata pankrotimenetluse lõpetamisele jätkub. Indrek Lepsoo on nõustunud jätkama D. P. usaldusisikuna.
2. Kohustustest vabastamise menetluse jätkumine tähendab, et võlgniku on endiselt kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Võlgniku poolt nende kohustuste rikkumine välistab tema vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid peab sellise tulu laekumisest viivitamata usaldusisikule teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
4. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
5. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
6. Pankrotimenetluse kulud jäävad

§ 150lg 4 alusel võlgniku kanda.

Üheks pankrotimenetluse kuluks on

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt pankrotihalduri tasu.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri 3 2-23-5324 tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 16. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist

§ 65lg 113 alusel toimingutasuna.

Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu (1450 eurot, millele lisandub käibemaks; summa käibemaksuga 1769 eurot) ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga kolmekordne määr. Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 1769 eurot (sh käibemaks). 17. Halduri taotlusel ja

§ 65

lg 1 viimase lause alusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE100900660), sisaldub tasus käibemaks (

§ 65lg 11).

18. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest (

§ 65lg 11). Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui Ts

MS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja FiMS § 45 lõike 2 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Kohus annab võlgnikule hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest summas 884,50 eurot (sh käibemaks 159,50 eurot) ehk ühe kuu töötasu alammäära ulatuses, millele lisandub käibemaks. Väljamakse tuleb teha halduri büroole. Ülejäänud ulatuses halduritasu summas 884,50 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4