← Eesti

2-23-142883/5

Obsah (10)§ 468§ 405§ 637§ 162§ 163§ 173§ 174§ 172§ 177§ 178

2-23-142883 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2024.a, Pärnu Kohtunik Leanika Tamm Tsiviilasja number 2-23-142883 Tsiviilasi Tsivi

§ 468lg 1 p 2).

  1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
  2. Toimetada tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded 1 2-23-142883
  3. kaudu. Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud 1,48% ulatuses hageja ja 98,52% ulatuses kostja kanda.
  4. Määrata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 610 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja õigusteenuse kulu 240 eurot (koos käibemaksuga).
  5. Välja mõista kostjalt R L hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitis summas 600,97 eurot.
  6. Välja mõista kostjalt R L hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude summas 600,97 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
  7. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. KOHTUOTSUSE SELGITUSED Kohus menetleb

§ 405lg 1 p.

9 tulenevalt asja lihtmenetluses ning teeb kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Edasikaebamise kord Tulenevalt

§ 637

lg 21 võetakse

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid 2 2-23-142883 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jätab kohus menetluskulud 1,48% ulatuses hageja kanda ning 98,52% ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu on 20 eurot ning õigusteenuse kulu 420 eurot (koos käibemaksuga, tunnihinnaga 120 eurot). Dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile on kulunud 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele on kulunud 2 tund. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Samuti palus hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv summas 350 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on tasutud. Samuti on hageja taotlenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik kulu

§ 172lg 9 kohaselt.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik kulu on õigusteenuse kulu osaliselt ja seda summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on märkinud, et menetlusdokumentide koostamine on olnud keerukas ja ajamahukas. Kohus märgib, et tegemist on lihtsa võlanõudega, milliste hagiavalduste koostamine peaks hageja majandustegevust arvestades olema tavapärane. Hagiavaldus sisaldab mitmeid viiteid ja refereeringuid seadusesätetele ning ka mitmeid tabeleid. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagiavalduse koostamiseks, mh ettevalmistamiseks ja kohtusse esitamiseks põhjendatud ja mõistlik ajakulu on kokku 2 tundi. Seega on põhjendud õigusteenuse maksumus 240 eurot kokku (koos käibemaksuga). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 610 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 600,97 eurot ning 9,03 eurot jääb hageja kanda.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.