← Eesti

4-24-787/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-787 (2317,23,011345) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär Andero Paab

) § 132 p-st 1, §-dest 133-134, § 135 lg-st 2: maakohus otsustas:

  1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 13.02.2024 otsus väärteoasjas nr 2317,23,011345 muutmata ning Dmitry Martyakovi kaebus rahuldamata.
  2. Jätta kaebuse esitaja lepingulise kaitsja Vladimir Makarovi taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 780 eurot rahuldamata ning jätta nimetatud menetluskulu kaebuse esitaja Dmitry Martyakovi enda kanda.
  3. Dmitry Martyakovile LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 alusel määratud rahatrahv kogusummas 660 eurot, tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  4. 4.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 07.05.2024), saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

  1. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kolmekuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Dmitry Martyakov on LS §-st 127 tulenevalt kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  3. Kohtuotsuse lõpposa edastada kaebuse esitajale, tema lepingulistele kaitsjatele ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
  4. juunil
  5. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 13.02.2024 otsusega väärteoasjas nr 2317,23,011345 karistati D. Martyakovi LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. LS § 236 lg 1 järgi karistati D. Martyakovi rahatrahviga 90 trahviühikut ehk 360 eurot ning lisakaristusena LS § 236 lg 2 alusel määrati talle mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
  7. Otsuses toodud teokirjelduse kohaselt juhtis D. Martyakov 10.11.2023 kella 11.00 ja 11.20 vahelisel ajal Tallinnas Asunduse tn 2 maja juures mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, sõitis vastu pargitud sõidukit Mazda 6, reg. nr. XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Yle. Seejärel lahkus D. Martyakov liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
  8. D. Martyakov esitas 28.02.2024 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus või alternatiivselt tühistada kohtuvälise menetleja otsusega LS § 223 lg 2 ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena määratud 2 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.
  9. 23.04.2024 toimunud kohtuistungil jäid nii kaebaja kui tema lepingulised esindajad Vladimir Makarov ja Svetlana Malkova esitatud kaebuse juurde. Kaebaja D. Martyakov selgitas kohtuistungil, et ta ei ole toime pannud talle etteheidetud tegusid. Tunnistaja ja kannatanu vahel on võibolla mingi huvi, et teda süüdlaseks teha. Kui ta oleks toime pannud liiklusõnnetuse, siis oleks ta selle kindlasti ka kindlustusjuhtumina, liiklusõnnetusena vormistanud. Midagi taolist aga tol päeval ei juhtunud.
  10. D. Martyakovi lepinguline esindaja V. Makarov leidis, et tunnistaja X on andnud vastuolulisi ütlusi. Kaitsjale jäi arusaamatuks, miks olukorras, kus tunnistaja nägi pealt väidetavalt toimunud liiklusõnnetust, järgnes ta õnnetuse põhjustanud veokile, peatus selle ees ja tegi pilti, selle asemel et peatada auto, väljuda ja juhtida D. Martyakovi tähelepanu asjaolule, et too on põhjustanud liiklusõnnetuse.
  11. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja süü on tõendatud. Mõlemad D. Martyakovile etteheidetud teod on leidnud tõendamist, määratud karistused on proportsionaalsed ja seetõttu palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebuse rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 2järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

  1. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud LS § 223 lg-s 1 ja § 236 lg-s 1 sätestatud süütegude toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
  2. Menetlusalune isik D. Martyakov eitas nii väärteoasja kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil temale etteheidetud väärtegude toimepanemist. Kinnitas, et 10.11.2023 juhtis küll Lasnamäe piirkonnas prügiautot Volvo, reg. nr-ga XXXXXX, kuid liiklusõnnetust ta ei põhjustanud.
  3. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud materjalidega leidnud tõendamist, et 10.11.2023 kella 11.00 ja kella 11.20 vahelisel ajal Asunduse 2 maja juures juhtis D. Martyakov mootorsõidukit (milleks oli prügiveoauto) hooletult, ei hoidnud ohutut külgvahet ja sõitis vastu pargitud sõidukit Mazda 6 reg. nr-ga XXXXXX. Selliselt põhjustas varalise kahju Mazda omanikule Yle ning lahkus ka sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
  4. Puudub igasugune vaidlus selles, et 10.11.2023 pöördus Y politsei poole süüteoteatega selle kohta, et samal kuupäeval kella 11.20 paiku avastas ta, et Asunduse 2 maja juurde pargitud, temale kuuluva sõiduki Mazda 6 vasakus tagumises nurgas on vigastused. Umbes kella 11.55 paiku tuli Y juurde üks mees, kes väitis, et nägi avarii toimumist pealt (väärteotoimik lk 2).
  5. Y sõnu sõidukile põhjustatud vigastustest kinnitavad ka toimikule lisatud CD-plaadil olevad 3 fotod ja sõiduki Mazda vaatlusprotokoll (tl 3). Vaatluse käigus tuvastati mõlgid ja kraapejäljed sõiduki vasakpoolsel tagatiival. Lahti on tagastange vasakpoolne nurk ning kraapejäljed esinevad ka tagastange vasakpoolsel nurgal.
  6. Puudub vaidlus ka selles, et AS-le Eesti XXX kuuluva veoki Volvo FM, reg. nr-ga XXXXXX roolis oli 10.11.2023 D. Martyakov. Antud fakti kinnitas ta ise kohtuistungil ning seda on kinnitanud ka AS Eesti XXX kirjalikus vastuses kohtuvälise menetleja päringule (tl 6-9).
  7. D. Martyakovi poolt juhitud prügiveoautoga Yle kuuluva sõiduki Mazda vigastamist nägi vahetult pealt tunnistaja X, kes istus liiklusõnnetuse hetkel enda autos ja käivitas mootorit. Viga saanud Mazda oli pargitud Xile kuuluva sõiduki suunas ninaga. Tunnistaja kirjeldas kohtuistungil (23.04.2023 kohtuistungi protokoll) detailselt, kuidas toimus Mazda riivamine prügiauto poolt. Lisaks tegi tunnistaja ka prügiauto numbrist pildi; selliselt, et järgnes prügiautole. Seejärel kui veok oli keeranud tupikteele ja sealt tagasi pöördus, sõitis X prügiautole ette ja pildistas. Tunnistaja nägi, kuidas sõiduauto Mazda prügiautoga kokkupuutest kõikus ning nii prügiautojuht kui tema paariline vaatasid pärast kahe parempöörde tegemist seisvast prügiautost kahjustatud Mazda suunas.
  8. D. Martyakov ei tunnistanud õnnetuse põhjustamist, leides, et tal puudus igasugune motiiv õnnetusest tööandjale või politseile mitte teatada, sest AS-l Eesti XXX on vastav kindlustus. Kui ta oleks põhjustanud liiklusõnnetuse, oleks ta kohe juhtumist teavitanud AS-i juhtkonda, sest nende sõidukite kindlustus katab kõik kahjud kinni ja juhtidelt seda kahju sisse ei nõuta (23.04.2024 kohtuistungi protokoll). Alates
  9. septembrist, kui ta asus tööle XXX prügiautojuhina, kuni kohtuistungini, oli D. Martyakovil enda sõnul toimunud umbes kaheksa sellist juhtumist, kus ta riivas tahtmatult mõnda sõidukit.
  10. Ka kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas kohtuvaidlustes, et D. Martyakovil on politsei andmetel olnud analoogseid juhtumeid aasta jooksul üle kuue, kuid varasemalt ei ole alustatud menetlust, kuna D. Martyakov on teavitanud juhtumitest politseid. Siinkohal nõustub kohus täielikult kohtuvälise menetleja esindajaga, et pole kaugeltki tavapärane, et üks prügiautojuht nii palju õnnetusi põhjustab. Kohtu hinnangul viitab see selgelt hoolimatule ja teisi kaasliiklejaid mittearvestavale sõidustiilile.
  11. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kaebaja D. Martyakovi ütlusi selle kohta, et foto tema tööautost tegi hoopis kannatada saanud auto omanik, kes juhtis maasturitüüpi autot. Nii tunnistaja X kui Mazda omanik Y andsid juhtunu kohta riimuvaid ütlusi, samas kui kaebaja ei osanud selgitada, mis põhjusel peaksid kaks teineteisele võõrast inimest valima välja ühe prügiautojuhi, keda omavahel kooskõlastatult vigastuste tekitamises süüdi lavastada. Lisaks kõigele ei näinud auto omanik Y enda sõnul erinevalt tunnistaja Xist juhtunut pealt.
  12. Sõiduautol Mazda vasakus tagumises nurgas tuvastatud vigastused võisid kohtu hinnangul kohtuistungil võrreldud fototabelite alusel olla põhjustatud kokkupuutest prügiauto tagumise vasaku nurgaga. Antud fakti kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja X. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga sellest, et nähtuvalt sündmuskohal 10.11.2023 tehtud fotodest ei ole sõiduautot Mazda kohalt liigutatud. Maas on näha sõiduki tükke ja kuigi fotodel on nähtav ka Mazdal olev rooste, ei muuda see olematuks fakti, et sündmuskohal Mazda vasakul taganurgas maapinnal on näha stangetükke ja muid laiali lennanud autoplasttükke, nagu ka kriimustusi auto vasaku tagumise velje kohal kerel. Rooste olemasolu mootorsõidukil ei kutsu esile autoosade iseeneslikku maha kukkumist või muid vigastusi autol.
  13. Tunnistaja Xi ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed, valdavas osas samasugused, mis väärteomenetluses antud selgitustes, v.a osas, mis puudutab küsimust, kas tunnistaja tegi foto prügiauto esiosast, istudes enda autos sees või väljudes autost. Kuigi väärteomenetlejale antud 4 selgitustest (tl 10 pöördel) nähtub, justkui oleks tunnistaja foto tegemiseks enda autost väljunud, lükkas tunnistaja selle ütluse kohtuistungil ümber, selgitades, et ta istus oma autos juhi kohal. Sõitis prügiautole pildistamiseks järele põhjusel, et tema isal oli mõni nädal enne olnud analoogne sõiduki mõlkimine. Kui prügiauto keeras tupiktänavast tagasi, sõitis tunnistaja talle vastu, tegi läbi sõiduki esiklaasi pilti ja seda, et kohtus antud ütlus on õige, kinnitab ka foto prügiautost. Üheselt on arusaadav, et foto prügiautost ei ole tehtud sõidukist väljudes, vaid just nimelt juhi kohalt. Nähtav on sõiduki armatuurlaud ja ka vihmapiisad auto esiaknal.
  14. Erinevalt otsesest pealnägijast, kellel puudub igasugune põhjus kohtule valeütluste andmiseks, on kaebuse esitajal selge motiiv enda süü eitamiseks – selleks motiiviks on püüd vabaneda vastutusest ja sellega kaasnevast karistusest rahatrahvi kui ka mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämise näol. Ja kuigi nii kaebaja D. Martyakovi kui ka kohtuvälise menetleja esindaja sõnade kohaselt on D. Martyakov varasemalt teavitanud teistest liiklusõnnetustest politseid, ei saa see olla 100- protsendiliseks garantiiks, et kui D. Martyakov oleks 10.11.2023 liiklusõnnetusest olnud teadlik, oleks ta ka arutataval juhul politseid teavitanud. Põhjuseid, mis teda liiklusõnnetusest mitte teavitama sundisid, väärteoasjas tuvastatud ei ole, kuid ka see ei muuda kohtu silmis ebausaldusväärseks erapooletu tunnistaja ütlusi, kes nägi sündmust vahetult pealt.
  15. Seega on kokkuvõtvalt leidnud kohtu hinnangul väärteoasjas kogutud materjalidega tõendamist nii LS § 223 lg 1 kui § 236 lg 1 sätestatud väärteokoosseisude objektiivne külg – eelkõige tunnistaja Xi poolt antud ütluste aga ka fototabelitega, mis on toimikus. Ilmselgelt puudus D. Martyakovil tahtlus põhjustada suvalisele pargitud sõidukile vigastusi; tegemist oli suure veokiga kitsal majadevahelisel teel, kus pöörete sooritamine on vaieldamatult raskendatud. Seega pani ta LS § 223 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toime ettevaatamatusest. Tunnistaja Xi ütluste pinnalt leiab kohus, et D. Martyakov pidi tunnetama kokkupuudet Mazdaga (sõiduk kõikus). Lisaks jättis ta veoki pärast kahe parempöörde sooritamist paralleelselt kulgevale tupikteele esiosaga tunnistaja auto suunas seisma selliselt, et tunnistaja nägi, et nii veoki juht ehk D. Martyakov kui tema paariline vaatasid Mazda suunas ja seejärel sõitsid minema. Seega on kohtu arvates LS §-s 236 lg 1 kirjeldatud tegu pandud toime otsese tahtlusega. D. Martyakovi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. D. Martyakovil puuduvad kehtivad väärteokaristused.
  16. Karistused mõlema rikkumise eest on väärteomenetleja määranud allapoole sanktsiooni keskmist määra, mis on proportsionaalne, arvestades, et LS § 223 lg 1 on toime pandud ettevaatamatusest, isikul puuduvad kehtivad karistused ja lisaks on ta esitanud väärteoasjas graafiku enda rahalistest kohustustest eluasemelaenu näol.
  17. Kaebaja rõhutas kohtuistungil kui oluline on talle autojuhi töökoha säilimiseks juhtimisõiguse olemasolu. Kohus märgib, et juhtimisõigus ei ole inimese põhiõigus. Tegemist on eriõigusega, mis aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi hõlpsamini realiseerida. Juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota menetlusalune isik õigust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita temal lasuvaid kohustusi. Lisaks märkis D. Martyakov kohtuistungil, et juhtimisõigusest ilmajäämise korral ei kaota ta XXX AS-is töökohta, vaid saab edasi töötada, küll vähem tasustatud tööl. Kaebaja enda poolt kohtus antud ütlustest nähtuvalt on tal sisuliselt 7 kuu jooksul, mil ta on töötanud AS-is XXX, olnud analoogseid autode riivamisi 8 korda. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul on politseis fikseeritud 6 juhtumit – mida on 7 kuu kohta väga palju ning kohtu hinnangul kinnitab selline liiklusõnnetuste arv kaebaja hoolimatut suhtumist kaasliiklejate varasse. Ka Riigikohus on öelnud, et töökoha kaotus ei ole asjaolu, mille puhul tuleks jätta juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata, sest juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota inimene õigust teha tööd, teenida sissetulekut. Sellesse ebamugavasse olukorda on menetlusalune isik ennast ise pannud. See on tema käitumise loogiline tagajärg. Dmitry Martyakov ei ole kõnealuses kaasuses oma süüd tunnistanud, vaatamata otsese tunnistaja ütlustele. Väärteomenetleja on kohaldanud LS § 236 lg 2 järgi lisakaristuse miinimummäära. Ka kahe erineva liiklusrikkumise eest põhikaristustena 5 mõistetud rahatrahvid jäävad tunduvalt alla sanktsioonide keskmäära, mistõttu ei esine kohtu hinnangul karistuse ega ka lisakaristuse kergendamiseks alust.
  18. Kuivõrd kohus jätab D. Martyakovi kaebuse rahuldamata, ei ole ka alust tema lepinguliste esindajate poolt esitatud taotluse – jätta menetluskulud riigi kanda – rahuldamiseks. D. Martyakovi lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud jätta kaebaja enda kanda. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.