Obsah (10)

§ 204§ 30§ 123§ 133§ 29§ 87§ 31§ 314§ 23§ 132

4-24-546 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Menetlusaluse isiku kaitsja Kohtuväline

) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor Märt Melsas 02.02.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 410124000839, millega Aleksander Babitšit karistati ÜTS § 86 lg 2 alusel 30 (kolmekümne) trahviühiku ulatuses s.o rahatrahviga 120.- (ükssada kakskümmend) eurot.
2. Aleksander Babitšile ÜTS § 86 lg 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv summas 120.- (ükssada kakskümmend) eurot tuleb tal tasuda 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks kohtuvälise menetleja 02.02.2024 väärteoasjas nr 410124000839 üldmenetluse otuses märgitud Tallinna Linnakantselei arve(te)le: SEB Pank: IBAN: EE311010220061053015 SWIFT: EEUHEE2X, Swedbank: IBAN: EE532200221035708677 SWIFT: HABAEE2X, LHV Pank: IBAN: EE437700771000968905 SWIFT: LHVBEE22 või Luminor Bank: IBAN: EE481700017001237124 SWIFT: NDEAEE2X. Viitenumber: 9284024000839003 ja väärteoasja number 410124000839 tuleb märkida maksukonto lahtrisse “selgitus”. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 3.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

§ 204

lõike 1 punktis 1 või 2 toodud tähtaja jooksul või 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, või ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Menetlusalusel isikul Aleksander Babitšil väärteoasja kaebemenetluses tekkinud menetluskulud summas 1020.- (üks tuhat kakskümmend) eurot jätta kaebuse esitaja kanda.
2. Väärteoasja materjalide juures olev digitaalne andmekandja kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja materjalide juurde.
3. Jätta menetlusaluse isiku Aleksander Babitš kaebus rahuldamata.
4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale, kaebus esitaja esindajale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
5. juuni
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus: Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor M. Melsas 02.02.2024 koostatud üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 410124000839 karistati Aleksander Babitšit (Babitš) ÜTS § 86 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut s.o summas 120.- eurot. Märgitud otsuse kohaselt Aleksander Babitš 10.01.2024 kella 10.45 paiku Tallinna Bussijaama taksopeatuse juures, aadressil Lastekodu 46, Tallinn juures olles taksojuht kasutas taksoveol kasutataval mootorsõidukil taksoveoteenuste hinnakirju, mis ei vastanud Tallinna taksoveonõuete määruse nõuetele. Aleksandr Babitš rikkus Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015 määruse nr 20 „Tallinna Taksoveonõuded“ § 3 lg 5, mille kohaselt vedaja peab kehtestatud hinnad esitama taksoveoteenuste hinnakirjas käesoleva määruse lisas toodud vormil. Märgitud rikkumine kvalifitseeriti ÜTS § 86 lg 2 järgi s.o taksojuhi poolt taksoveo nõuete rikkumine, millise eest seadusandja näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (vt. väärteootsust originaaltoimikust tl 19-20 ja kohtutoimikust tl 6-7). Maakohtule esitatud kaebuse sisu 2 07.02.2024 esitas menetlusaluse isiku Aleksander Babitš volitatud esindaja jurist Andreas Lunden maakohtule kaebuse, millises antakse teada, et vaidlustada soovitakse Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor Märt Melsas poolt väärteoasjas nr 410124000839 Aleksander Babitš suhtes 02.02.24 tehtud otsust. Kohtult taotletakse uurida kohtulikul arutamisel kaebuses ja toimikus nimetatud küsimusi ning dokumentaalseid tõendeid, tühistada väärteoasjas nr 410124000839 tehtud otsuse täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus. Alternatiivsena vähendada väärteoasjas nr 410124000839 määratud rahatrahvi ja piirduda suulise hoiatusega. Kaebuse esitaja hinnangul väärteofakti sisuline ehk materiaalne külg ei vasta õigusnormidele. 15.10.2015 määrus nr 20 „Tallinna Taksoveonõuded § 3 sätestatud nõuded ei ole imperatiivsed, vaid nad on miinimummäära kogum, mis peab olema täidetud. Sisuliselt määrus annab miinimumi, mis peab olema täidetud, kui soovid pakkuda taksoteenust. Väga oluline määruses toodud normide sõnastus, et vedaja võib, mitte peab. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et vastavalt eelpoolt toodud määrusele § 3 lg 1 - 4 on antud loetelu, mida võib ja millised variandid võib pakkuda teenuseosutaja, ehk lg 1 kohaselt vedaja võib kehtestada: 1) sõidualustustasu 2) sõidukilomeetritasu 3) ajatasu. Vedajale on antud erinevad variandid millised tasud ta saab kehtestada ning viimasele on antud võimalus valida, kas ja kuidas ta kehtestab oma hinnakirja, vedajal on õigus otsustada osutada teenust oma äranägemisel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vedaja võib kehtestada päevase (kella 6-23) ja öise (kella 23-6) sõidukilomeetritasu, kui taksomeeter lülitub ümber automaatselt. – nagu eelnevalt öeldud, vedaja võib kehtestada, vedaja ei pea, aga võib. Tal võib olla nii päevane kui öine tasu. Aga võib olla, et vedaja paneb kõik ühe tariifiga. Määrus ei kohusta kindlasti teha erinevad tariifid ja ajad, määrus annab juhised ja valiku. Kohtuväline menetleja ei ole välja toonud mingeid rikkumised seoses formaadiga, vaid leidis, et kuna hinnakirjale olid lisatud read: „TALLINNAS“ ja „TALLINNAST VÄLJAS, 2,5€, 36,00€/h“ siis tegemist on rikkumisega. Kaebaja asendas ajalise tariifi, ehk päevane ja öine tariif Tallinna sees ja Tallinna väljast pool tariifiga. Selline linna esindaja seisukoht piirab isiku PS § 19 sätestatud õiguse vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Tallinna linn on eraldi kehtestanud veoteenuste reeglid, mis kehtivad vaid Tallinna linna piires. Kaebuse esitaja jurist Andreas Lunden hinnangul kogu vaidlus seisneb selles, kas kaebaja saab lisada oma hinnakirjale täiendava rida ja või muuta mõned read, mida ta ei soovi kasutada oma majandustegevuses. Tallinna linn peab seda rikkumisena, aga kaebaja peab seda lubatud tegevusena, kuna ta annab kliendile täisliku info pakutava teenuse ja hinna kohta. Tallinna linn piirab ilma õigusliku aluseta linnaelanikele, taksojuhtidele võimaluse liikuda väljaspool linna. Määrus kehtestab miinimum nõuded ja vormi näidist, puuduvad igasugused piirangud vormis oleva nimekirja täiendamiseks. Samuti teenusaja on õigustatud enne lepingusõlmimist saama maksimaalselt palju informatsiooni teenuse pakkumise hinna kohta. Kaebaja leiab, et kehtestatud vorminäidise täiendamine ei ole rikkumine ning ta ei too kahjulike tagajärgi võimalikule tarbijale. Kaebuse esitaja esindaja jurist Andreas Lunden hinnangul 15.10.2015 määrus nr 20 „Tallinna Taksoveonõuded § 3 sätestatud nõuded on minimaalne kogum, mida peab olema täidetud taksoveoteenuse osutamisel. Määrus ei ole imperatiivne ega ei sisalda keeldu isikule vastavalt vajadusele täiendada oma tegevusega seotud vajalikud vahendid ja dokumendid, mille alusel luuakse õigusselgus võimaliku tarbija jaoks. Kohtuväline menetleja on eiratud fakti, et Tallinna linna ametnikud on kaebajale eelnevalt tegevusloa väljastamisel kontrollinud kõik käesolevas menetluses rikkumisena esitatud 3 hinnalehed, hinnasildid, taksomeetri jne ning puudused ei ole tuvastanud, seega oli väljastatud kaebajale tegevusluba. Kohtule antakse teada, et Aleksander Babitš on kinnitanud, et kohtuväline menetleja ähvardas teda, et juhul, kui ta hakkab vaidlema, siis ta saab suurema trahvi ja kohtukulud, mis on kõrged, märgitu kartuses võttis menetlusalune isik oma süü omaks. Nüüd kaebuse esitaja leiab, et temale määratud karistus on ebaõiglane ja liialt kõrge. Võimalik on piirduda ka hoiatusega, rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Menetlusaluse isiku esindaja hinnangul väärteoprotokollis väärteokirjeldus ja otsuses toodud põhistused ei lange omavahel kokku. Üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kohtuvälise menetleja otsuses ega kohtuotsuses faktiliste asjaolude kindlakstegemisel väljuda väärteoprotokolli piiridest, s.o tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokolli kantud teokirjelduses. Käesolevas asjas kohtuväline menetleja otsesuses on kajastatud asjaolud, mida ei ole väärteoprotokollis kajastatud. Käesolevas asjas väärteoprotokollis sisu on lünklik ning kajastab ebatäpse süüdistuse, mille tagajärjel puudus võimalus menetlusalusel isikul esitada vastulause kõikide asjaolude kohta. Protokoll on sisuliselt süüdistusakt, kust peab olema võimalik välja lugeda mida isik on toimepannud, kuidas ja millest sisuliselt seisneb rikkumine. Paljasõnaline viitamine õigusaktile antud juhul ei ole kohane. Ei väärteomenetluse otsusest ega ka väärteotoimikus sisalduvate materjalide pinnalt ei ole võimalik sedastada, et kohtuväline menetleja oleks isegi püüdnud välja selgitada menetlussalust isikut õigustavad asjaolud, veelgi vähem, kohtuväline menetleja ei ole kontrollinud menetlusaluse isiku väidete paikapidavust ning kõrvaldanud kõik vastuolusid. Viimast peab kaebuse esitanud isik enda menetlusõiguste rikkumiseks. Eeltoodud nimetatud formaalsed ja materiaalsed menetlusnormide rikkumised, annavad kaebuse esitaja esindaja hinnangul aluse väärteootsuse tühistamiseks. Kaebaja Aleksander Babitš ei ole toimepandud talle inkrimineerivat tegu. . Menetlus maakohus: Käesolevat väärteoasja uuriti kaebemenetluses 10.04.2024 ja 29.04.2024 toimunud avalikel kohtuistungitel (kohtutoimik tl 26-27, 34-36). Harju Maakohtus 10.04.2024 toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja Aleksander Babitš ja tema kaitsja jurist Andreas Lunden jäid täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde (kohtutoimik tl 2627). Kaebuse esitaja ja tema esindaja jäid jätkuvalt seisukohale, et kaebuse esitajale etteheidetud väärteos puuduvad väärteo tunnused ja sisuline vaidlus seisneb selles, kas Aleksander Babitš võis lisada Tallinna linna poolt kehtestatud vormile üks rida juurde, kus oli näidatud hinnakiri tarbijale, kes sooviks sõita linnast välja. Sisuliselt mingit rikkumist ei olnud, sest hinnakiri vastas nõuetele. Tegemist on formaalse küsimusega, kas taksojuht, kellel on õigus teha enda hinnakiri, rikkus Ühistranspordi seadust. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et seadus ei räägi konkreetselt, milline rikkumine peab olema (kohtutoimik tl 26 pöördel). Kohtuvälise menetleja esindaja Meeli Alviste märkis, et kohtuväline menetleja kaebust õigeks ei võta (kohtutoimik tl 26 pöördel). Kohtuliku uurimise käigus kohus uuris ja avaldas järgmisi tõendeid ja nimelt väärteoasja originaaltoimikust: tl 1-5, 6, 7-8, 10, 11-13, 14-16 ja DVD +R plaadil olevat salvestist (vt. KIS andmebaasis helisalvestis 10-04-2024_Istung_4-24-546_i2.mp3 ) ning kohtutoimikust tõendeid tl 31-33 (kohtutoimik tl 35). Kohtuliku uurimise kestel 10.04.2024 maakohtus toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja Aleksander Babitš selgitas kohtule, et tema juurde tulid Munitsipaalpolitsei ametnikud ja ütlesid talle, et ta on valed hinnakirjad oma takso peale pannud ning nad koostasid protokolli. Samuti andsid viimased talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks nädala jooksul. Aleksander 4 Babitš märkis, et ta kõrvaldas puudused, kuid vaatamata sellele määrati talle trahv. Kaebaja Aleksander Babitš märkis kohtus, et tema hinnangul vastas kõik nõuetele - sõidualustamise tasu, kilomeetri hind ja väljaspool Tallinna kilomeetri hind. Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele Aleksander Babitš kinnitas, et tema on töötanud taksojuhina 23 aastat ja ta on koguaeg FIE olnud. Munitsipaalpolitsei selgitas talle, et ta peab oma hinnakirja vastavusse viima protokolli koostamise päeval s.o 10.01.2024, seda kas teda on ka varasemalt kontrollitud ta täpselt ei mäleta, tõenäoliselt, kuid siis protokolli ei tehtud. Kaebuse esitaja selgitas, et temale üks sõber ütles, et kui ta ei nõustu rikkumisega ja süüd ei tunnista, siis tehakse topelt trahv. Aleksander Babitš kinnitas, et sõidukile paigaldatud hinnakirjad vormistab ta vastavalt seadusele ise (vt. KIS andmebaasis helisalvestis 10-042024_Istung_4-24-546_i2.mp3). Kaebemenetluse kestel kuulati tunnistajana üle IT, kes andis 29.04.2024 ütlusi selle kohta, et tema oma kolleegidega tegi tööd, käidi kontrollimas taksojuhte.
7. jaanuaril nägi ta Lastekodu tn 46 juures ühte taksosõidukit, mille numbriks oli XXXXXX, sõidukis oli taksojuht, kelle nimi oli Aleksander Babitš. Viimase sõiduki katusel oli kollast värvi takso plafoon, mille esiküljel oli kirjas takso, lühi – ja kõrvalistuja ustel oli kollakat musta värvi logo, kollase valge kirjaga „Tallinn takso“. Sõiduki sees oli tuvastatud konsoolist taksomeeter ja tšekiprinter, armatuurlaual ja parempoolse külje tagumise uksel kollakad hinnakirjad. Kontrolli käigus tuvastati, et taksos olnud hinnakirjad ei vastanud Tallinna taksoveo nõuete määruse nõuetele ehk mõlemal hinnakirjal oli lisarida Tallinnast väljas 2,50 ja 36 eur/h. Nõuetele ei vastanud seetõttu, et Tallinnas on kehtestatud teised hinnad, km hind on 1 euro ja 10 senti maksimumpiiri hind ja ajaline tariif on ka teise summaga mitte 36 eurot. Mõlemal hinnakirjal oli lisarida Tallinnast väljas, mis ka ei vasta nõuetele, sellist rida nagu Tallinnast väljas ei tohiks olla. Tunnistaja IT kinnitas kohtus, te taksojuhile selgitati tema rikkumist, sõidukit fotografeeriti, kontrolliti hinnakirju ja juhi poolt esitatud dokumente. Taksojuhile tutvustati tema õigused ja kohustusi ja kohapeal vormistati üldmenetluse protokoll, kuna taksojuht ei olnud nõus rikkumisega. Teostatud toimingute käigus tuvastati, et hinnakirjal olid lisarida „Tallinnast väljas“, mis ei vastanud Tallinna taksoveo nõuete määruse nõudele (kohtutoimik tl 34 ja 34 pöördel). Kohtulike vaidluste kestel Aleksander Babitš juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kui tal see väidetav rikkumine avastati, siis talle anti nädal aega, et kõike parandada, ta tegi seda, kuid vaatamata sellele ei tehtud talle hoiatust vaid määrati rahatrahv (kohtutoimik tl 35 pöördel). Kaebus esitaja Aleksander Babitš esindaja jurist Andreas Lunden jäi jätkuvalt seisukohale, et Aleksander Babitšile etteheidetud teos ei ole rikkumist, kuna viimane täitis kõik Tallinna linna poolt kehtestatud nõuded, sama seisukohta on kaitsja avaldanud kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses. Tallinna linnas oli kehtestatud ja kehtisid teenuse osutamisel klientidele pakutavad hinnad, mis kehtisid vastavalt Tallinna linna määrusele. See, mis toimub väljaspool Tallinna linna territooriumi on sisuliselt ettevõtja enda tegevus ja ÜTS § 66 lg 1 kohaselt on tal õigus need hinnad kehtestada ja ettevõtjal endal on õigus otsustada, millisel viisil ta oma äri teeb. Kaebuse esitaja esindaja märkis, et Aleksander Babitš ei ole kedagi eksitanud ning märgitust tulenevalt ei ole viimane mingit rikkumist toime pannud. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et kaebaja esitaja teos siiski esineb väärtegu, siis taotlevad nad rahatrahvi vähendamist või lõpetada väärteomenetlus

§ 30

lg 1 alusel ja teha hoiatus (kohtutoimik tl 35 ja 35 pöördel, väärteotoimik tl 11-13). Kohtuvälise menetleja esindaja Meeli Alviste kohtulike vaidluste käigus juhtis tähelepanu faktile, et ÜTS § 63 lg 4 kohaselt peab taksoveol osutaval sõidukil olema paigaldatud muuhulgas hinnakiri. ÜTS § 66 lg 3 p volitab kohaliku omavalitsuse, valla või linnavolikogu kehtestama taksoveoteenuste hinnakirja vormi, seega on hinnakirja olemasolu ja sellele vastavus normile käsitatavad taksoveo nõudena. ÜTS § 65 lg 3 kohaselt, kui taksovedu soovitakse muu kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas, kui selle, kes on 5 taksoveoloa, teenindajakaardi või sõidukikaardi andnud, siis võib seda teha juhul, kui järgitakse teise kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kehtestatud nõudeid (kohtuvälise menetleja esindaja viitas Riigikohtu lahendile 3-1-1-65-16). Olukorras, kus seadusandja on ÜTS § 66 lg 3 p 1 volitanud kohaliku omavalitsuse valla - või linnavolikogu taksoveoteenuste hinnakirja vormi kehtestama, ei ole määruse § 3 lg 5 võimalik tõlgendada nii, et vormikohane hinnakiri peab olema enamvähem selline nagu määruse lisas toodud vorm ette näeb. Kohtuvälise menetleja esindaja tõdes, et kaebajale määrati karistuseks ÜTS § 86 lg 2 alusel rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot, maksimaalne trahvimäär on kuni 200 trahviühikut, 30 trahviühikut on tublisti alla poole trahvimäära 200-st. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul kaebuse esitaja süü on tõendamist leidnud, kohtuväline menetleja ei ole menetlusnorme rikkunud, kaebuse esitajale karistuseks määratud rahatrahv summas 120.- eurot on proportsionaalne viimasele etteheidetud ja kaebuse esitaja poolt toimepandud süüteoga, märgitus tulenevalt kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtus Aleksander Babitš esitatud kaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebus esitaja enda kanda (kohtutoimik tl 35 pöördel – 36). Kaebuse esitaja Aleksander Babitš esindaja Andreas Lunden repliigi korras avaldas, et ÜTS § 58 lg 2 p 2 märgitakse, millised dokumendid peavad olema esitatud auto tegevusloa väljastamisel, taksomeetri kohandamistunnistus, kui sõidukiga soovitakse teostada taksovedu, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta. Haldusorgan on selleks loodud, et ta kontrollib ja juhib tähelepanu, mitte niisama ei väljasta kaarte ka tegevuslubasid (kohtutoimik tl 36 pöördel). Kohtuvälise menetleja esindaja Meeli Alviste märkis repliigi korras, et kaebaja ei või omavoliliselt hinnakirja vormi vormistada (kohtutoimik tl 36 pöördel). Kohtuotsuse motiivid: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid, menetluslikke tõendeid nendel olevat teavet, kuulanud kohtuistungil üle tunnistaja s.t hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Aleksander Babitš kohtule esitatud kaebus tema suhtes ÜTS § 86 lg 2 alusel alustatud väärteomenetluse lõpetamiseks on alusetu ning menetlusaluse isiku, tema esindaja jurist A. Lunden koostatud kaebus rahuldamisele ei kuulu ja seda alljärgnevatel põhjendustel:

§ 123

lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 133

kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

§ 87

kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule s.t kaebuse esitajale 6 Aleksander Babitšile väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt ÜTS § 86 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist (väärteotoimik tl 10, 19-20). Aleksander Babitš suhtes on kohaldatud üldmenetlust. Ühistranspordiseadus (edaspidi ÜTS) § 86 lg 2 sätestab vastutuse bussi-, trammi-, trollibussi – või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest. Kuivõrd ÜTS § 82 lg 2 sätestatud koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles nõude või nõuete rikkumine seisnes, mida kohtuväline menetleja ka teinud on. Aleksander Babitši suhtes 10.01.204 koostatud väärteoprotokolli kohaselt on rikutud õigusnormiks Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015 määrus nr 20, Tallinna taksoveonõuded § 3 lg 5, mis sätestab, et vedaja peab kehtestatud hinnad esitama taksoveoteenuste hinnakirjas kõne all oleva määrusse lisas toodud vormil. Märgitust tulenevalt peab kohus tuvastama, kas Aleksander Babitšit saab pidada vedajaks, taksoveoteenuse osutajaks ning, kas viimane 10.01.2024 taksoveoteenust osutades esitas taksoveoteenuste hinnakirja vormil, milline Tallinna Linnavolikogu poolt 15.10.2015 määruse nr 20 alusel kinnitatud on. Antud väärteoasja menetluse raames ei ole tekkinud vaidlust selles, et menetlusalusel isikul on lubatud taksovedu osutada. Samuti puudub vaidlus selles, et Aleksander Babitš 10.01.2024 kella 10.45 ajal, Lastekodu tn 46, Tallinnas, töötas taksojuhina. Märgitu on kohtu hinnangul tõendamist leidnud menetlusaluse isiku Aleksander Babitš kohtus 10.04.2024 antud ütlustega selle kohta, et tema töötab FIE-na, taksojuhina juba 23 - aastat ning protokolli koostamise päeval s.o 10.01.2024 tulid tema juurde Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikud ja ütlesid talle, et ta on valed hinnakirjad peale pannud (kohtutoimik tl 27). Menetlusaluse isik Aleksander Babitš töötamist taksojuhina toetab ka käesoleva väärteoasja materjalide juures digitaalsele andmekandjale kohtuvälise menetleja poolt talletatud sellekohane videosalvestis (vt väärteoasja materjalide juures oleva digitaalse andmekandjal DVD+R plaadil olevat salvestist D66254 [10.01.2024 10_46_21].MP4). Kohtu hinnangul on munitsipaalpolitsei ameti ametnik M. Melsas sündmuskohal tehtud videosalvestise puhul tegemist

§ 31lg 11 kohaselt lubatava tõendiga.

Riikliku järelevalve ehk korrakaitselise tegevuse käigus tehtud salvestise kasutamisena tõendina reguleerib

§ 31lg 11.

Selles sättes on märgitud, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotografeeritud või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga, 2) millal, millistel asjaolude ja, kelle poolt on salvestis loodud, 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtus avaldatud salvestiselt on tuvastatavad eelpool punktides 1-3 nimetatud asjaolud ehk siis salvestise päritolu, salvestise tegemise aeg ja koht ning samuti nähtuvad salvestiselt väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud (vt. Riigikohtu 5.10.2017 otsust asjas nr 4-16-6493, p. 11.3). Salvestiselt nähtuvad ka väärteoprotokolli vormistamise asjaolud, mis on samuti lubatavad tõendid

§ 314lg 1 alusel.

Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku eelpool avaldatud kohtus antud usaldusväärset selgitust, et tema töötab taksojuhina toetab veel Majandustegevuse – ja Transpordiameti registri väljavõttes sisalduv teave, millisest nähtub, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet 20.07.2023 on Aleksander Babitš Taksoteenus s.t Aleksander Babitšile omistatud taksoveoteenuse osutamiseks tegevusloa nr TVSK032241 ning seda tähtajatult (väärteotoimik tl 6). Kohtuliku uurimise käigus 29.04.2024 kuulati tunnistajana üle IT, kes samuti kinnitas, et Aleksandr Babitš oli selleks isikuks, kes 10.01.2024 Lastekodu 46 juures osutas taksoteenust sõidukiga reg nr XXXXXX, millisel olid taksoveoteenust osutavad hinnakirjad, mis ei vastanud taksoveo nõuete määruse hinnakirjale, sest hinnakirjale olid lisatud read Tallinnast väljas (kohtutoimik tl 34 ja 34 pöördel). Kohus peab tunnistaja sellekohaseid ütlusi asjakohasteks ja usaldusväärseteks ning haakuvateks teiste väärteoasja materjalides sisalduva teabega, eelkõige 7 väärteomenetluse käigus kogutud videosalvestises sisalduva infoga, millise osas kohus oma hinnangu andnud. Samuti toetab tunnistaja eelpool avaldatud ütlusi menetlusaluse isiku Aleksandrer Babitš kohtus selgitatu. Aleksander Babitšile väärteo toimepanemise aja ja koha loeb kohus tõendatuks kohtuvälise menetleja poolt 10.01.2024 sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud teabega ning eelpool analüüsitud tõendites sisalduva infoga. 10.01.2024 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 10.01.2024 on Lastekodu tn 46, Tallinnas, Tallinna Bussijaama kinnistul taksopeatuses seisnud valget värvi sõiduk Toyota Rav4, reg nr XXXXXX, mootorsõiduki roolis istus Aleksander Babitš. Mootorsõiduki katusel oli kollast värvi taksoplafoon, mille esiküljel oli trükitähtedega mustas kirjas sõna „TAKSO“, Juhiuksel ja kõrvalistuja esiukse peal oli musta värvi magnetkleeps, mille peal oli kollaste tähtedega Tallinn ja selle all valgete tähtedega sõna takso, logo. Teostatud menetlustoimingu käigus märgitud sõidukit fotografeeriti ja fotod paigutati fototabelitesse (väärteotoimik tl 1-5, 7-8). Käesoleva kaebemenetluse kestel kaebuse esitaja Aleksander Babitš ja tema esindaja märgitud tõendite avaldamisele ning nendes sisalduvale teabele vastu vaielnud ei ole. Kohtu hinnangul on võimalik märgitud tõendites sisalduva teabe alusel asuda seisukohale, et just Aleksander Babitš oli selleks isikuks, kes 10.01.2024 Lastekodu tn 46, Tallinnas sõiduautot Toyota reg nr XXXXXX kasutades oli osutamas taksoteenust. Kohus nõustub kaebuse esitaja Aleksander Babitši esindajaga selles, et antud kaasuses on vaidlus tekkinud üksnes selles küsimus, kas kaebuse esitaja temale väärteoprotokollis ja väärteootsuses etteheidetud ajal rikkus Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015 määruse nr 20 „ Tallinna taksoveonõuded“ § 3 lg 5 sätestatud nõuet s.t, kas Aleksander Babitš 10.01.2024 taksoveoteenust osutades esitas hinnakirja, milline ei vastanud kõne all oleva määruse nõuetele. Kohus asub seisukohale, et Aleksander Babitš on rikkunud Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015 määruse nr 20 „ Tallinna taksoveonõuded“ § 3 lg 5 sätestatud nõuet s.t olles taksojuht kasutas taksoveol mootorsõidukil taksoveoteenuste hinnakirja, mis ei vastanud Tallinna taksoveonõuete määruse nõutele nii nagu seda on menetlusalusele isikule ka väärteoprotokollis ette heidetud. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku Aleksander Babitš esindaja kohtule kaebuses esitatud väitega selles nagu kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis väärteokirjeldus ja viimase suhtes tehtud väärteootsuses välja toodud põhistused ei lange omavahel kokku ning, et kohtuväline menetleja on otsuses kajastanud asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokollis kajastatud, millise asjaolu esinemine on kaasa toonud olukorra, kus menetlusalusel isikul puudus võimalus esitada vastulause kõikide asjaolude kohta. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ja tema esitaja sellekohane avaldatud seisukoht on meelevaldne. Menetlusalune isik Aleksander Babitš on kohtus 10.04.2024 kinnitanud, et 10.01.2024 s.o väärteoprotokolli koostamisel Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikud selgitasid talle, et tema taksohinnakirjad on valed ning talle anti aega ka puuduste kõrvaldamiseks, mida ta tegi (kohtutoimik tl 27). Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku Aleksander Babitš sellekohastest selgitustest saab teha ühese järelduse selle kohta, et temale oli igati arusaadav, mida täpsemalt talle etteheidetakse ning enamgi veel viimane saades teada, et kasutuses olev hinnakiri ei vasta nõuetele, kõrvaldas ta puudused. Seega on kaebuse esitaja esindaja jurist Andreas Lunden väide selle kohta, et kohtuväline menetleja protokollis kirjeldatud väärteokirjeldusest ei ole aru saada, millise väärteo toimepanemises menetlusalust isikut süüdistatakse asjakohatu. Kaebemenetluse käigus on tuvastamist leidnud fakt, et menetlusalune isik Aleksander Babitš muutis ja esitas Tallinna Linnavolikogu 15.10.2025 määruse nr 20 määruse lisa „Tallinna 8 taksoveonõuded“ vormi oma äranägemise järgi selliselt ja nimelt lisas vormile juurde lahtrid „Tallinnas“ ja „Tallinnast väljas“, sõidualustus tasuga 4,90.- eurot (väärteotoimik tl 4), mida seadusandja taksoveoteenuste hinnakirja vormil „Tallinna taksoveonõuded“ LISAS kajastanud ei ole (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/0201/5031/1110131979.attachment.pdf#) . Kohus ei nõustu kaebuse esitaja esindaja kohtus avaldatuga selles, et menetlusalusel isikul ettevõtjana ongi õigus ise hinnakirja luua s.h hinnakirja vormingut muuta, et seda tuleks pidada lubatud tegevuseks. Kohus juhib tähelepanu sellele, et ÜTS § 64 sätestab nõuded taksoveol kasutatavatele mootorsõidukitele. ÜTS § 64 lg 4 kehtestatakse nõuded plafoonil, taksomeetrile, hinnakirjale ja nende paigutustele valdkonna eest vastutav minister määrusega. Juba eelnevalt selgitatud Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015 määrus nr 20, Tallinna taksoveonõuded § 3 lg 5, sätestab, et vedaja peab kehtestatud hinnad esitama taksoveoteenuste hinnakirjas kõne all oleva määrusse lisas toodud vormil. Märgitud vormil puuduvad sellised lahtrid nagu „Tallinnas“, „Tallinnast väljas“ see tähendab Aleksander Babitš taksol 10.01.2024 väljas olnud hinnakirjad (nii sõidukil väljaspool aknal kui ka sees – armatuurlaual) ei vastanud eelpool välja toodud määruse lisas olevale vormile, vormi oli muudetud (vt väärteotoimiku juures olevat videosalvestist digitaalsel andmekandjal ja fototabeli fotosid nr 5-7). Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku omapoolset vormi muutmist ei saa pidada lubatavaks tegevuseks. Seadusandja on Taksoteenuse hinnakirja vormi loonud ühtse taksoteenuse osutamise ja saamise tagamiseks. Aleksander Babitš väited selle kohta, et antud hinnakiri, millist tema oma taksol kasutas oli teada ka munitsipaalpolitsei ametnikele, kuna talle on väljastatud tegevusluba, ei ole asjakohane ja kontrollitav. Kohtule ei ole teada, millist hinnakirja menetlusalune isik munitsipaalpolitsei ametnikele tegevusloa saamiseks esitanud on, kuid kohtul puudub veendumus ja usk sellesse, et tegevusluba välja andev asutust annaks loa välja selle saajale, kui viimane esitab loa saamiseks seadusenõuetele mittevastavaid dokumente või kui loa saamiseks vajavad tingimused ei ole täidetud. Kaebuse esitaja tõendi taksomeetri kohaldamise tunnistus (kohtutoimik tl 31-33) jätab kohus tõendikogumist välja, kuna kohtu hinnangul märgitud tõend menetlusalusele isikule etteheidetud teo asjaolusid ei kajasta ega tema tehtud teole õigustavat hinnangut sisaldavate teavet ei oma. i Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku Aleksander Babitš ning tema esindaja kohtus antud selgitused selle kohta, et menetlusaluse isiku soov oli kajastades hinnakirja vormil hinnamäärasid ja väljendeid Tallinnas ja Tallinnas väljas üksnes selleks, et kliendil oleks koheselt võimalik teada saada, millise hinnaga ta kuhugi jõuda võib – menetlusaluse isiku tegevust õigustavad selgitused ja märgitud selgitusi kohus asjakohaseks ei pea. Eeltoodut arvesse võttes on tõendamist leidnud, et Aleksander Babitš osutas taksoveoteenust sõidukiga, millel oli esitatud taksoveo hinnakiri, mis ei vastanud Tallinna taksoveonõuete määruse nõuetele, rikkudes selliselt Tallinna Linnavolikogu 15.10.2025 määruse nr 20 Tallinna Taksoveonõuded § 3 lg 5, pannes toime ÜTS § 86 lg 2 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on ÜTS § 86 lg 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohtu hinnangul Aleksander Babitš pani temale ÜTS § 86 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult. Kohtu hinnangul taksoveo hinnakirja vormi omaalgatusliku muutmist ei saa toime panna ettevaatamatusest. Menetlusaluse isiku tegevus on olnud tahtlik ja teadlik tegevus. Aleksander Babitš teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Aleksander Babitšile etteheidetud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. 9 Karistuse mõistmisel, hindamisel lähtub kohus KarS§ 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. ÜTS § 86 lg 2 kohaselt bussi -, trammi-, trollibussi – või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetses väärteos. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. Vaatamata sellele, et kohtu hinnangul menetlusalune isik Aleksander Babitš pani temale etteheidetud teo toime tahtlikult, asub kohus seisukohale, et viimase süü ei ole suur ning märgitut on kohtuväline menetleja ka menetlusalusele isikule karistust määrates arvesse võtnud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku teos ei tuvastanud, samuti ei ole seda teinud kohus. Karistus võtab arvesse teadmist, et menetlusalune isik saades teada, et ta on seadust rikkunud asus rikkumist kõrvaldama. Kohtuväline menetleja on menetlusalust isikut Aleksander Babitšit ÜTS § 86 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistanud rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses s.o summas 120.- eurot s.o tegemist on sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks menetlusaluse isiku Aleksander Babitš süü suurusega. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo tehiolusid ja Aleksander Babitš iseloomustavaid andmeid, mida silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et tema süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Kohtule ei ole teada, et Aleksander Babitš oleks karistusregistrisse kantud, samas ei ole isik oma süüd tunnistanud ega avaldanud kahetsust. Kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et menetlusalune isik teeks temale mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksander Babitšile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata. Menetlusaluse isiku taotluse kohta menetluse lõpetamiseks

29 lg 1 p 1 alusel puuduvad, sest kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et kaebus esitaja Aleksander Babitš on temale etteheidetud väärteo toime pannud. Samuti puudub kohtu hinnangul alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohus eeldab, et isik, kellele on antud luba osutada taksoteenust ning, kes osaleb liikluses, tunneb ka õigusaktides kehtestatud vastavaid norme. Kohus asub seisukohale, et Aleksander Babitš on küll teadnud, milliseid nõuded taksoveo teenuse osutamisel kehtivad, kuid viimane pidas vajalikuks neid eirata, sellise käitumisega on viimane väljendanud ükskõikset suhtumist õiguskorda. Kohtuistungil Aleksandr Babitš küll märkis, et tema kõrvaldas taksoveo hinnakirjas esinenud vajalikud puudused, kuid kohtule on jäänud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja kohtuvälisele menetlejale vastulauses, kohtule kaebuses avaldatud ja kohtuistungil avaldatud selgitustest mulje, et hinnakirja vastavusse viimine seadusandja poolt ettenähtud vormile oli tingitud pigem sellest, et mitte saada tehtud eest kohtuväliselt menetlejalt rahatrahvi. Kuivõrd taksoveoteenuse osutamine on seotud sõitjate veoga, siis peab olema reisijatel ühene arusaam ja võimalus kontrollida, millistel tingimustel tellitav teenus osutatakse. Märgituga tagatakse teenuse tellija kindlustunne selles, et teenust osutatakse talle juhi poolt, kellel on teadmised taksoveoteenuse osutamise nõuetest. Arvestades taksoveoteenuse osutamisega kaasnevatest probleemide esinemise sagedusest ning reisijate üha sagedamast kriitikast taksoteenuse kvaliteedi osas, siis ei saa ka kõne all oleva, menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteo iseloomu arvesse võttes rääkida avaliku menetlushuvi 10 puudumisest. Seega ei näe kohus alust menetluse lõpetamiseks Aleksander Babitš suhtes

§ 30lg 1 p 1 järgi.

Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud – menetlus või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei ole osutatud sellistele asjakohastele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Väärteoasja materjalide juures oleva digitaalse andmekandja ja sellel oleva teabe jätab kohus väärteoasja materjalide juurde. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse, millises taotleb hüvitada Aleksander Babitš kasuks kohtuväliselt menetlejalt menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu 1020.eurot. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata, puuduvad alused kaitsja taotluse rahuldamiseks (

§ 23) ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus juhindub

§ 132p 1.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 11