Obsah (7)

§ 268§ 7§ 314§ 61§ 15§ 337§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-3386 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mario Truu,

§ 268

lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes süüdistusakti järgi ja lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. 6.

1. Käesoleval juhul nähtub süüdistusakti faktilistest asjaoludest, et süüdistatav A.B. pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kavatsetult. Nii on süüdistusaktis välja toodud, et eelpool kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste asjaolud olid süüdistatav A.B. ile teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. 6.
2. Süüdistuskõnes asus prokuratuur ilma eelnevalt süüdistust muutmata

§ 268lg 2 alusel seisukohale, et A.B. pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kar

S § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega erinevad faktilised asjaolud oluliselt erinevate tahtlusliikide täidetusele hinnangut andes. Väljaspool vaidlust on see, et ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene see, et A.B. il oli kavatsus toime panna narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine grupis ja suures koguses. Kui asuda seisukohale, et tegemist ei ole faktiliste asjaoludega tahtluse sisustamisel, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest, on lõpptulemus andmaks hinnangut subjektiivse koosseisu täidetusele sama. Kohtu hinnangul ei ole süüdistuse sisust lähtudes ning kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates võimalik asuda seisukohale, et usaldusväärselt on tõendatud see, et A.B. pidas võimalikuks, et ta käitleb ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet MDMA-d grupis koos Y.K. ja A.H. ga. 6.4. Kooskõlas

§ 7

lg 3 põhimõttega in dubio pro reo tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKKo 3-1-1-10-11, p 26, 3-1-1-10-15, p 15). Süüdistuse versioon ei ole kohtu hinnangul usutavam kui kaitse versioon, et A.B. ei pidanud võimalikuks, et ta käitleb ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet vedades seda Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni. 6.

1. Tunnistaja A.L. ütlustega leidis tõendamist see, et A.B. i majanduslik olukord oli kehv, kuna tema ütluste kohaselt sai ta abivajava teate politsei poolt, et on isik, kes vajab abi. Siis võttis ta ühendust A.B. pojaga. Ta küsis, et kuidas neil olukord üldse on. Ta võttis ühendust ametlikult. Ta sai teada, et ei ole isegi rahalisi vahendeid koera toitmiseks. Pärast tuli välja, A.B. vastas, et neil on kõik korras. Said enam-vähem hakkama ja tol hetkel keeldus sotsiaalabist ja nõustamisest. Kohtu hinnangul kinnitavad eeltoodud ütlused eeltoodud isikuliste tõendiallikate, s.o E.G. i, I.G. ja ka A.B. i ütlusi selles osas, et süüdistataval esines vajadus lisasissetulekuks. 6.
2. Kehtivate karistusregistri andmete kohaselt (V köide, tl 106) puudub A.B. il kehtiv karistus. Seega kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja A.L. ütlused seda, et süüdistatav ei olnud valmis tegema mida iganes saamaks lisasissetulekut ning ta ei pidanud võimalikuks seda, et on kaasatud kuritegelikku detailideni läbi mõeldud kuriteoskeemi, kus tema kui Vene Föderatsiooni kodaniku rolliks on toimetada Hollandist toodav narkootiline aine Audi Q5-s olevas peidikus Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni. Eeltoodu annab aluse asuda seisukohale, et süüdistatav A.B. oli äärmiselt huvitatud lisasissetulekust ning tõenäoliselt seega liigseid küsimusi seoses tööülesannete täitmisega ei esitanud. 7 6.
3. Seda, et A.B. i sissetulekud lähiaastatel ei ole olnud märkimisväärselt suured tõendab ka maksukohustlaste registrist väljavõte, kust nähtub, et päring on tehtud perioodi 2021-2022 kohta. A.B. i 2018 tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 3611 eurot, 2019 3846 eurot, 2020 6113 eurot, 2021 4140 eurot, 2022 4892 eurot. 6.
4. Süüdistatav A.B. on välja toonud enda
5. november 2021 kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, et tema pension on 380 eurot ja ta proovib kulutada ühes nädalas söögi peale ligikaudu 50 eurot. Ta proovib tõesti väga kokkuhoidlikult elada. Kohtu hinnangul kui A.B. oleks osalenud täideviijana grupiviisilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises, siis oleks ka põhjendatud jaatada seda, et tema teopanusega kaasnenud tulu oleks olnud märkimisväärselt suurem sellest, mis kohtulikult uurimisel tuvastamist leidis. Arvestades süüdistatava vanust, ei ole eluliselt usutav see, et ta oli sellise tasu eest, olles kogu elu seaduskuulekalt elanud, valmis riskima sellega, et vanaduspõlvest väga pika perioodi tuleb tal viibida kinnipidamisasutuses. Seega jaatamaks seda, et A.B. tahtlikult käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet grupiviisiliselt peaks olema tõendatud see, et ta teenis vedude eest tuhandeid eurosid, arvestades sellise tegevusega kaasneda võivaid negatiivseid tagajärgi, mis on mõistlikule keskmisele isikule teada. 6.
6. Maakohus ei kahelnud A.B. i ütlustes, mille kohaselt oli ta enda jaoks tõmmanud n.ö punase joone, kust ta üle ei astu. Nimetatu selgitab tema käitumist, miks ta otsustas mootorsõiduki enne riigipiiri ületamist üle vaadata, et seal ei oleks midagi keelatut. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud see, et Audi Q5 salongis oleks visuaalselt olnud nähtav see, et toimunud on mingi tavapärasest erinev kattematerjali kleepimine autosalongi põhjale, mis oleks võinud A.B. i mõtted viia sinna suunda, et mootorsõidukisse võib olla ehitatud peidik. Kuna tööülesanded varieerusid, siis ka see annab aluse asuda seisukohale, et A.B. ei kahelnud selles, et tema täidab üksnes autojuhi ülesandeid, sõites soovitud kohta ning andes üle kas raha või dokumente. 6.
7. Eesti keele sõnaraamatu kohaselt tähendab tuunima – sõidukit vm asja ilusamaks, võimsamaks vms tegema. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik mootorsõiduki tuunimist võrdsustada sellesse peidiku ehitamisega. Ka uusi mootorsõidukeid tuunitakse nende isikupärasemaks muutmiseks ning alati ei ole ka võimalik täpselt prognoosida seda, millise ajamahuga on planeeritav tööülesanne. Seega eeltoodust ei ole kohtu hinnangul põhjendatud järeldada seda, et A.B. il kui elukogenud isikul oleks pidanud mõtted liikuma selles suunas, et ta toimetas selle mootorsõiduki Vene Föderatsiooni selleks, et sinna ehitataks peidikud. Nii näitab kohtupraktika seda, et mootorsõidukitesse on peidikuid ehitatud erinevates riikides. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et puuduvad igasugused andmed, et A.B. il oleks varasemalt olnud mingigi kokkupuude salakaubaveoga, mis annaks aluse arvata, et tema mõtted enne riigipiiri ületamist oleksid pidanud liikuma sinna suunda, et järsku tema juhitud mootorsõidukisse on ehitatud peidikud, mis on ka täidetud narkootilise ainega. Samas ei ole tõendatud see, et ta oleks olnud täpselt detailides teadlik sellest, kes, millal ja milliseid riike selle mootorsõidukiga läbib omamaks tervikpilti sellest, milline oli täpselt tema roll hästi planeeritud ja detailideni läbi mõeldud kuritegelikus skeemis. Seega ei anna ka mitmete isikutega kokku puutumine Vene Föderatsioonis alust asuda seisukohale, et A.B. pidi aru saama, et ta on kaasatud ebaseaduslikku tegevusse. 6.
8. Tõendatud on see, et A.B. oli teadlik sellest, et isik, kelle poole ta töö saamiseks pöördus, s.o E.G. on varem kriminaalkorras karistatud. Tõendusteave puudub selle kohta, kas A.B. oli teadlik sellest, millise õigushüve kahjustamisega seoses on seda isikut karistatud, kelle poole ta pöördus. Ka kohtuliku uurimise tulemusena ei selgunud, millega seoses on E.G. it varasemalt 8 kriminaalkorras karistatud. Kohtuistungil süüdistatavat A.B. it nähes ja kuuldes jäi kohtul mulje, et tegemist on kõrgemas eas isikuga, kes ei pruugi kohe kõike õigesti mõista. A.B. seoses elukohast lahkumise keeluga: „Juba on möödas /…/. Olgu, kurat sellega. Küll ma ikka sattusin, kurat. Milleks ma end teiega sidusin, poisid, kurat. Kurat küll!“ 6.
9. Riigikohus on sedastanud, et isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. aprilli
11. a otsus asjas nr 3-1-1-3412, p 12.2). Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. oktoobri 2015 otsus asjas nr 3-1-1-79-15, p 8), on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. märtsi 2006 otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 20). Kohtu hinnangul kinnitavad jälitustoimingu protokollis kajastatud süüdistatava A.B. i vestlused E.G. iga seda, et tal puudus tahtlus narkootiliste ainete ebaseaduslikuks käitlemiseks ning ta oli enda teopanuse osas teo toimepanemisel kindel selles, et selleks on üksnes autojuhi tööülesannete täitmine, millega kaasnes ka isikute sõidutamine ning sularaha ja dokumentide toimetamine. Eeltoodud vestlustest nähtub see, et A.B. on tundnud muret seoses sellega, et ega teda kinni ei panda. Nimetatu ei tähenda aga kohtu hinnangul seda, et tal esines teotahtlus panna toime talle inkrimineeritav kuritegu. Eeltoodut on võimalik selgitada sellega, et tema poeg L. ütles talle, et ta jäi vahele ja tal tuleb nüüd vastutada. 6.
14. Seda, et A.B. jäi vahele piiripunktis väga suure koguse narkootilise ainega oli ka talle endale teada. Tavalise inimese seisukohast, kes ei hakka analüüsima, kas lisaks objektiivsele kuriteokoosseisule on täidetud ka subjektiivne kuriteokoosseis, võibki tunduda, et kui juba vahele jäid suure koguse narkootilise ainega, siis tuleb ka vastutada. Kuna A.B. it ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis on põhjendatud ka eeldada seda, et jälitustoimingu protokollis olevates kõnedes ei ole ta enda mõtete sisu moonutanud, sest ta ei osanud arvestada sellega, et teda või tema vestluspartnerit võidakse pealt kuulata seoses jälitustoimingu teostamisega. Seda kinnitab ka see, et tõendatud on see, et sõitudel Audi Q5-ga ei kasutanud ta suhtlemisel suhtlusprogramme, mis omakorda annab aluse asuda seisukohale, et tal puudus ka kaudne tahtlus narkootilise aine ebaseaduslikuks grupiviisiliseks käitlemiseks suures koguses. Nimetatut kinnitab ka see, et kohtuliku uurimise tulemusena ei selgunud see, et keegi oleks palunud tal kasutada mõnda varjunime, mis oleks pidanud andma talle selge signaali, et ta on kaasatud ebaseaduslikku tegevusse. 6.
15. Kuriteo toimepanemises süüdimõistmiseks peab olema usaldusväärselt tõendatud see, et piiripunktis suure koguse narkootilise ainega vahelejäänul oli vähemalt kaudne tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Eeltoodu aga maakohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist ei leidnud. Seda, et A.B. il olid n.ö silmaklapid ees ning ta ei saanud aru tegelikult toimunust ning ei omanud tervikpilti kuriteoskeemist, sh E.G. i rollist selles, tõendab
16. juuni 2022 toimunud telefonikõne tema ja E.G. i vahel. 6.
17. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest tuleneks see, et A.B. oleks aimanud, et isikud, kellega ta kokku puutus, tegelevad narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega suures koguses. 6.
18. Nõustumisväärne on see, et A.B. i sõitude analüüsimisel Audi Q5-ga võis tõusetuda mitmeid küsimusi mõistlikkuse aspektist neid hinnates. Samas tavapärane praktika on see, et n.ö lihttöö tegijad ei vii üldjuhul läbi enda juurdlust välja selgitamaks seda, miks tööandja on just mingi tegevuse sellisena planeerinud. Tehakse ära tavaliselt enda töölõik liigseid küsimusi esitamata ning juurdlemata tegevuse mõistlikkuses, sest tülikast töötajast ei ole huvitatud ükski tööandja. Selline käitumine on käesoleval juhul põhjendatav ka sellega, et teatud vanuses ning riigi keelt oskamata ei olda atraktiivne tööandja silmis. 9 Nii ei leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist see, et ta oleks enda korduvatel ülekuulamistel kuidagi üritanud varjata tõtt või näidata ennast ja enda tegemisi paremas valguses vältimaks kriminaalvastutust. Nii on ta juba esimesel ülekuulamisel rääkinud kõikidest sõitudest Audi Q5ga Vene Föderatsiooni. 6.
19. A.B. i sõite Venemaa Föderatsiooni mootorsõidukiga Audi Q5 reg/nr XXX analüüsides nähtub see, et süüdistatav pole moonutanud tõde. Tegemist ei ole niivõrd suurte rahasummadega, et süüdistataval A.B. il oleksid pidanud tekkima kahtlused selles, et ta võib olla kaasatud narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemisse. 6.
20. Eluliselt usutav on see, et mootorsõiduki juhi pilk peatub ka odomeetril. Seega on põhjendatud jaatada seda, et A.B. võis teada seda, et mootorsõiduk Audi Q5 läbib väga pikki vahemaid siis kui tema seda ei kasuta. Samas kohtu hinnangul ei anna ka eeltoodud asjaolu alust asuda seisukohale, et sellest pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et osaleb narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Nii oli talle teada, et selle mootorsõidukiga käiakse teistes Euroopa riikides. 6.
21. Kohtulikul uurimisel nähes süüdistatava A.B. i emotsionaalset käitumist, mis nähtub ka eeltoodud jälitustoimingu protokollist, kus on kajastatud tema telefonikõnede sisu E.G. iga, siis kuritegeliku plaani, s.o Euroopast narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikuks toimetamiseks Vene Föderatsiooni, realiseerimiseks oli tulemuslikum see, kui võimalikult vähesed isikud omaksid teavet sellest, mis tegelikult toimumas oli. Kui A.B. oleks tõesti möönnud seda, et tema poolt juhitud mootorsõidukis Audi Q5 on ka narkootilised ained suures koguses, siis oleks ka vahelejäämise risk sellise ebaseadusliku tegevusega piiripunktis olnud suurem. Seda seetõttu, et esineks oht, et süüdistatav enda ebaloomuliku käitumisega tekitab kogenud Maksu- ja Tolliameti töötajates kahtlusi. Selles, et süüdistatav A.B. ei pruugi enda emotsioonide kontrollimisega meisterlikult hakkama saada veendus kohus korduvalt selle kriminaalasja kohtulikul uurimisel. Autojuhte hoiti teadmatuses sellest, mis on nende sõitude tegelik eesmärk, 6.
22. Nõustumisväärne on see, et avastatud narkootilise aine koguse rahalist väärtust silmas pidades tehti valik isiku kasuks, keda E.G. tundis väga pikaajaliselt ning lisaks oli ka viimase poeg tema lapsepõlvesõber. Seega oli minimeeritud risk, et veokijuhiks palgatu kaob keskmisest kallihinnalisema mootorsõidukiga Vene Föderatsiooni avarustesse ühes suure koguse ja kallihinnalise narkootilise ainega. Põhjendatud on jaatada ka seda, et süüdistatav A.B. i valituks osutumisel mängis suurt rolli ka tema Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, mis võimaldas viisavabalt ületada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni riigipiiri nagu ka tema pikaajaline juhistaaž, mille puhul oli tõenäolisem see, et ta saab enda tööülesande täitmisega soovitud viisil hakkama. Ka ei jäänud kohtul kahtlust selles, et Peterburi linnas orienteerumisega süüdistataval raskusi ei esinenud. Maakohtu hinnangul puudus igasugune vajadus pühendada A.B. it kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isikut kuritegelikku skeemi ning pigem oli eesmärgiks see, et süüdistataval ei tekiks mingitki aimdust sellest, mis tegelikult toimumas oli vähendamaks ebaseadusliku tegevusega vahelejäämise riski, kaotamaks hõlptulu teenimise võimalust või jagamaks kriminaaltulu vastavalt kellegi teopanusele. 6.
23. Kuritegeliku eesmärgi edukaks realiseerimiseks tehti kõik selleks, et süüdistatav A.B. il ei oleks toimunust ja kuritegelikust skeemist tervikpilti, sest tema oli isikuks, kes võis suure tõenäosusega ka jääda narkootilise aine suure koguse ebaseadusliku käitlemisega vahele. Seega oli igati kasulik see, et ta teaks tegelikult toimuva kohta võimalikult vähe. 10 6.
24. A.B. tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, sest kohtulikul arutamisel ei tuvastatud usaldusväärselt seda, et ta oleks täitnud enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu.
25. Maakohus tuvastas, et A.B. viibis vahi all alates
26. november 2021 kuni
27. detsember 2021, s.o 51 päeva.

§ 314p 6 ja SKHS § 4 ja § 5 lg 1 p 1 kohaselt kuulub A.B.

ilt tema alusetult vahi all viibimisega tekitatud kahju hüvitamisele 51 päeva ulatuses summas 3080, 40 eurot. Apellatsioon ja vastus apellatsioonile

1. Viru Maakohtu
2. detsembri 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Antti Aitsen, kes taotleb tühistada maakohtu otsus osaliselt, s.o A.B. i õigeksmõistmises süüdistuses KarS 184 lg 2 p 1 järgi kuriteo tuvastamatuse tõttu, menetluskulude riigi kanda jätmise osas (va tõlgi tasu) ning süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitises. 8.
3. Prokuratuuri hinnangul oli isiku õigeksmõistmine käesoleval juhul olnud ebaseaduslik, ekslik ning põhjendamatu. 8.
4. I astme kohus on A.B. i suhtes otsuse tegemisel tõendite hindamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, hinnanud tõendeid ebaõigesti ja selle tulemusena kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, mõistes süüdistava õigeks. Kohus on küll kogutud tõendusteabest õigesti tuvastanud enamiku faktilisi asjaolusid, kuid ekslik on maakohtu järeldus, et A.B. ile inkrimineeritava kuriteo subjektiivne koosseis ei ole täidetud. Apellandi hinnangul ei ole kohtu järeldus kõiges arusaadav ja ei vasta tõendikogumis tuvastatule. 8.
5. Põhiliseks vaidlusküsimuseks kujunes kohtuvaidlustes see, kas süüdistatav A.B. enda tegevusega täitis talle inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu. Prokurör esitas kohtuvaidlustes põhjaliku analüüsi kohtus uuritud tõenditest, nende seostest kogumis ning millisel moel nad tõendavad A.B. i süüd kuriteo toimepanemises. Apellant ei asunud kordama apellatsioonis juba maakohtu kohtuvaidlustes öeldut, mis on kajastatud
6. detsembri 2023 kohtuistungi protokollis ja kohtuistungi salvestisel. 8.
7. Apellandi keskne etteheide seisneb selles, et kohus ei ole analüüsinud tõendeid kogumis ja koostoimes teiste tõenditega, vaid valikuliselt ja ühekülgselt. 8.
8. Kohtuasja arutamisel tõendite uurimise käigus esile kerkinud asjaolud, mis jäid kohtu poolt kohtuotsuses tõendite hindamisel tähelepanuta või piisava tähelepanuta. 8.
9. Tunnistaja I.G. ütlused selle kohta, kas A.B. teadis millise taustaga inimestega ta suhtleb seoses sõiduki Audi Q5 kasutamisega. Apellandi arvamuse kohaselt tõendavad I.G. ütlused seda, et A.B. oli enne sõitude algust teadlik sellest, et Venemaa sõite korraldavad isikud on kahtlased. 8.
10. Kohus hinnates A.B. i ütlusi, kaldub põhjendamatult pidama neid asjaolude tuvastamisel usaldusväärsemateks, kui teiste isikute ütlusi. Apellandil ei ole alust kahelda tunnistajate M.L. ja I.G. ütluste usaldusväärsuses selle kohta, et A.B. ei osanud piisavalt hästi 11.-
11. augustil 2021 sõidukiga Audi Q5 ümber käia ning vajas selleks teiste isikute abi. 8.
12. Edasiselt analüüsis apellant seda, millisel moel kohus hindas tõendeid (kohtuotsuse p.-d 78 – 104) tuvastamaks, kas A.B. ile inkrimineeritava kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud või mitte ning esitab omapoolsed vastuväited kohtu järeldustele ning annab hinnangu tõenditele. 8.
13. Kohtuotsuse p-s 81 andis kohus hinnangu A.B. i ütlustele ning leidis, et kui A.B. oleks osalenud täideviijana grupiviisilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises, siis oleks ka põhjendatud jaatada seda, et tema teopanusega kaasnenud tulu oleks olnud märkimisväärselt suurem sellest, mis kohtulikult uurimisel tuvastamist leidis. 11 8.
14. Ilmselge on see, et isik, kes teenib tuhat või tuhandeid eurosid kuus ei hakka riskima vangiminekuga 100-500 euro pärast. Samas isikud, kes aastaid elavad toimetuleku piiri peal (nagu ka A.B. ), on sageli nõus praktiliselt iga summa eest toime panema kuritegusid. Tavaliselt on sedavõrd suurte koguste narkootiliste ainete transportimisel aine sõidukisse peidetud väga hästi, et välistada juhusliku kontrolli käigus aine avastamist. Seega on täiesti tavaline väita kohtualuse poolt seda, mida isik teab, et silmaga ei ole võimalik tuvastada. 8.
15. A.B. i poolt sõidu eesmärkidest teadasaamise asjaoludest. Nimelt A.B. andis kohtueelse menetluse käigus korduvalt ütlusi, et oma sõidu eesmärgi sai ta teada alles peale seda, kui oli sõidukiga Eestist Venemaale jõudnud. Apellant nõustub osaliselt kohtu järeldusega, et A.B. i ütlustest tulenevalt täiesti ilmaasjata ta ei sõitnud kordagi Vene Föderatsiooni. Nimelt oli igal korral (v.a
16. september 2021) A.B. i sõidu eesmärk toimetada Audi Q5 peale Kesk-Euroopast Eestisse saabumist Venemaale ja anda see tundmatute isikute kätte. 8.
17. Apellandi arvates oleks Sankt-Peterburis käigu asjaolud pidanud korduvalt A.B. is tekitama arusaama, et tema Eestist Venemaale sõitude peamine eesmärk ei ole mitte väiksemate rahasummade vedamine ja isikutele üle andmine, kellegi lennujaamas 8+ tundi ootamine 8.
18. Apellandi arvates pole kohus arvestanud ka asjaolu, et kui Audi Q5-ga veeti Eestist KeskEuroopa riikidesse raamatupidajaid, juriste dokumente, siis miks peale sõiduki „tuunimist“ Venemaal ei vedanud A.B. nt Ivangorodist Sankt-Peterburi või sealt tagasi Ivangorodi nö firmaga seotud isikuid. Miks liikus sõiduki tühjalt ainult koos A.B. iga peale Kesk-Euroopast saabumist Venemaale ja tagasi Eestisse. 8.
19. Apellant leiab, et kohus hindas tõendeid üksikult, mitte aga kogumis. Samuti ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et A.B. i emotsionaalne käitumine kohtus saaks olla tõendiks selle kohta, et A.B. ei suudaks kontrollida oma käitumist. Kriminaalasjade arutamisel üldmenetluses ei ole haruldane, et oma süüd eitav isik võib käituda viimase hetkeni emotsionaalselt, kasutada kõrgendatud hääletooni, iga teda süüstava tõendi peale avaldada kohtusaalis ilmekalt pahameelt ning menetlus on lõppenud süüdimõistva kohtuotsusega. 8.
20. Rahvusvahelisel tasemel narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevates kuritegelikes gruppides on tavapärane, et aine edasitoimetamisel erinevad lülid teavad üksteisest ja kuriteo toimepanemise asjaoludest võimalikult vähe. Antud kohtuasjas ei tähenda seda, et A.B. oleks olnud nö täielikus pimeduses toimuva kohta. A.B. on täiskasvanud, pika elukogemusega autojuht. Ilmselgelt oskas ta analüüsida temaga ja tema ümber toimuvat, sündmuste loogikat/ebaloogikat ja eesmärgipärasust ning pidi vähemalt möönma, et ta tegeleb ebaseadusliku tegevusega. 8.
21. Kuriteo toimepanemises süüdimõistmiseks peab olema usaldusväärselt tõendatud see, et piiripunktis suure koguse narkootilise ainega vahelejäänul oli vähemalt kaudne tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Apellant leiab, et kohtus uuritud tõendite kogumi pinnalt on see leidnud tõendamist. Objektiivsete asjaolude kogumist saab teha järelduse, et A.B. pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, s.o ta möönas, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, et
22. november 2021 ta paneb toime kuritegu ning veab talle üle antud sõidukiga keelatud kaupa ning pidi selle toimetama Eestist Venemaale.
23. A.B. ile mõistetava karistuse osas jäi prokurör oma seisukohtade juurde, mis olid välja öeldud I astme kohtuvaidlustes.
24. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine A.B. ilt. Kuna prokurör taotleb apellatsiooni korras A.B. i süüdimõistmist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning uue süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, siis kuuluvad A.B. ilt väljamõistmisele ka kriminaalmenetluse kulud. 12
25. Prokurör taotleb apellatsiooni korras A.B. i süüdimõistmist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Sellest tulenevalt leiab prokurör, et A.B. ile ei ole süüteomenetlusega kahju tekitatud ning Viru Maakohtu 29.12.2023 kohtuotsus Eesti Vabariigilt A.B. i kasuks välja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitise summas 3080 eurot 40 senti välja mõistmises osas kuulub tühistamisele.
26. Tartu Ringkonnakohtu
27. märtsi 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks hilisemalt
28. aprill 2024, mida pikendati kuni
29. aprill
31. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha süüdistatav A.B. i kaitsja vandeadvokaat D. Matvejev, kes leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kaitsja arvab, et apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. 13.
32. Tutvudes apellatsiooniga, leiab kaitsja, et prokuröri väide, et kohus jättis mõned asjaolud kohtuotsuses tõendite hindamisel piisava tähelepanuta, on seotud sellega, et prokurör ei ole rahul kohtu poolt tõendite kogumis hindamise käiguga. Prokurör võib tõendeid interpreteerida oma äranägemisel, kuid kohus ei saa öelda, et „väidetavalt“ midagi juhtus või süüdistatav midagi teadis – sündmuste käik on vaja selgelt tuvastada. Kui õhku jäävad mingid kahtlused, tuleb need

§ 7

lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtte alusel tõlgendada süüdistatava kasuks. 13.

1. Apellatsioonis ei esitanud prokurör ühtegi uut tõlgendust, mida võimaldaks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud hinnata teisi. 13.
2. Prokurör analüüsib tunnistaja I.G. ütlusi selle kohta, kas A.B. teadis millise taustaga inimestega ta suhtleb seoses sõiduki Audi Q5 kasutamisega. Isegi, kui A.B. i poeg hoiatas süüdistatavat, siis I.G. ütlused ei kinnita, et A.B. oli teadlik, et tema tegeleb narkootilise aine toimetamisega sõidukiga Audi Q
3. 13.
4. Prokurör analüüsib tunnistaja I.G. vastust tema küsimusele - „Milline on teie seisukoht, kas A.B. sai ka aru, et tegemist ei pruugi olla puhta asjaga?“. Siin tuleb märkida, et I.G. esitas nimelt oma seisukoha, aga seaduse kohaselt tunnistaja peab ütlusi andma faktiliste asjaolude kohta. Kui I.G. arvab, et tegemist ei olnud puhta asjaga, see ei tähenda, et A.B. i mingi tegevus peab olema kahtlane. Tuleb ka arvestada, et tööd oli A.B. ile pakutud E.G. i vahendusel, aga A.B. usaldas E.G. it, kuna E.G. oli süüdistatava poja sõber. 13.
5. Prokurör tõstatas küsimuse, miks isikud kasutasid A.B. it autojuhi rollis, aga ei kasutanud ümbrikke Eestist Venemaale saatmiseks nt posti, Cargobusi laadset teenust, sest raha summasid saab saata ka pankade abil, milleks on vaja sõidukit saata selleks Venemaale. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks prokurör ei küsinud sellest kohtuliku uurimise käigus ja ainult apellatsioonis. Kaitsja pöörab tähelepanu, et vaatamata sellele, et Eesti ja Venemaa vahel oli 2021 aastal vägagi aktiivne reisibussi liiklus, Cargobusi laadset teenust Eesti-Vene piiri kaudu ei olnud. 13.
6. A.B. ile anti lihtsad ülesanded, mis ei olnud prokuröri arvamusel majanduslikult loogilised, aga see ei tähenda, et A.B. il pidi tekkima kahtlus, et tema veab Audi Q5-ga narkootilisi aineid. A.B. ei pidanud hindama talle antud ülesannete majanduslikku loogikat, kuna tema täitis just seda, mida talle oli öeldud. 13.
7. Kokkuvõttes teeb prokurör järelduse, et keskmine inimene, kes oleks 2021 aastal olnud nende Audi Q5-ga seotud sündmuste keskel, mõistaks ilmselt, et tema ülesandeks on antud sõidukiga vedada midagi ebaseaduslikku ning sõidukiga seotud isikud ei ole tavalised legaalset äri ajavad inimesed. 13 13.
8. Seonduvalt prokuröri kokkuvõtva järeldusega soovib kaitsja märkida, et “millegi ebaseadusliku” vedamise eest ei saa karistada KarS § 184 järgi, kuna selleks on vaja tuvastada, et A.B. oli teadlik, et selline “midagi ebaseaduslikku” on narkootiline aine, kui ta oli üldse teadlik, et midagi on autosse peidetud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, apellatsiooni ja vastust apellatsioonile, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
10. detsembri 2023 otsus A.B. i õigeksmõistmises muutmata.
11. Apellatsioonis taotletakse ringkonnakohtult maakohtu järelduste ümberhindamist ja A.B. i osas süüdimõistva otsuse tegemist. Sisuliselt on apellatsioonikohtu laual hindamiseks samad tõendid, mida uuris juba maakohus.
12. Kolleegium uuris maakohtu lahendi tõendite analüüsi ja esitatud järeldusi ning leiab, et menetlusnormide rikkumist otsuse koostamisele ette heita ei saa. Prokuröri apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellandi etteheide, et kohus ei ole analüüsinud tõendeid kogumis ja koostoimes teiste tõenditega, vaid valikuliselt ja ühekülgselt ning eelistanud A.B. i ütlusi teistele tõenditele, ei ole siiski asjakohane. Samuti ei saa nõustuda prokuröri seisukohaga, et maakohus jättis osa asjaolusid tähelepanuta. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav, sest kohus on detailselt välja toonud esitatud tõendites sisalduva teabe, samuti süüdistatava poolt - neljal erineval kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, mis kajastavad Venemaale sõite.
13. Süüdistuse osas leidis maakohtus tõendamist, et
14. novembril 2021 sõitis A.B. bussiga Kohtla-Järve linnast Narva linna, kus ta kohtus bussijaamas Y.K. ga. Y.K. andis
15. novembri 2021 hommikul enne kella 11.50 Narva bussijaamas sõiduki Audi Q5 koos MDMA-ga üle A.B. ile, et too toimetaks sõiduki Venemaa Föderatsiooni. Seejärel istus A.B. Audi Q5 juhikohale ning vedas sellega suures koguses narkootilist ainet MDMA-d Narva linnas Malmi tänavalt Narva piiripunkti, kus Audi Q5 suunati tollikontrolli. Tollikontrolli käigus leiti Audi Q5 parempoolse esiistme juures asuva põrandaluugi all olevast spetsiaalselt narkootiliste ainete veoks mõeldud sisseehitatud peidikust ligikaudu 25 100 sinist tabletti kogukaaluga 10,72 kg, mis kokku sisaldavad 3155 grammi narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ning ligikaudu 19 900 roosat tabletti kogukaaluga 8,585 kg, mis kokku sisaldavad 2527 grammi narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA).
16. Analüüsides esitatud tõendeid, leidis maakohus, et tõendatud faktiliste asjaolude põhjal on alust järelduseks, et
17. novembril 2021 käitles A.B. ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, täites sellega kuriteo objektiivse koosseisu.
18. A.B. i süüdistuse arutamisel oli maakohtus ja on ka apellatsiooniastmes keskne küsimus, kas süüdistatav oli teadlik, et veab talle üle antud sõidukis narkootilist ainet. Maakohus asus seisukohale, et pole usaldusväärselt tõendatud, et A.B. täitis oma tegevusega talle inkrimineeritava narkokuriteo koosseisu. Süüdistust kohtusse saates oli prokuratuur seisukohal, et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise asjaolud olid A.B. ile teada ja tema eesmärgiks oli nende realiseerimine. Seega oli tema käitumises süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Pärast kohtulikku uurimist maakohtus asus prokurör süüdistuskõnes

§ 268

lg 2 alusel süüdistust muutmata seisukohale, et kavatsetust ei saa süüdistatavale omistada, küll aga on A.B. i süü tuvastatav kaudse tahtluse vormis.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistusest lähtudes ning kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik asuda seisukohale, et A.B. pidas võimalikuks, et ta käitleb ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet grupis koos Y.K. ja A.H. ga. 14
2. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandi kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile. Tulenevalt KarS § 12 lg-st 3 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi alla obligatoorselt tuvastama tema teo subjektiivse tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse (RKKKo nr 3-1-1-5815, p 9.4).
3. Kohus kujundab oma seisukoha isiku süüdiolekus lisaks esitatud tõenditele ka siseveendumust järgides (

§ 61lg 2).

Prokurör on püüdnud veenda nii maakohut kui ringkonnakohut A.B. i narkokuriteos süüdiolekus, kuid kolleegium nõustub kaitsja ja maakohtu seisukohaga, et süüdistatav ei pidanud võimalikuks, et ta käitleb ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, tehes sõidukiga sõite Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni ja tagasi. Maakohus järeldas õigesti, et A.B. tuleb narkokuriteo süüdistuses õigeks mõista, sest uuritud tõendid ei võimalda usaldusväärselt tuvastada, et ta oma tegevusega täitis subjektiivse koosseisu.

1. Maakohtus leidis tõendamist, et A.B. il oli vajadus lisasissetulekuks. Süüdistatav ise on alates esimestest ülekuulamistest kinnitanud, et ta ei ole toime pannud kuritegu, sest ta ei teadnud, et tema poolt juhitud sõidukis veeti narkootilisi aineid. Ta on selgitanud, et tal oli vaja „kopikat teenida.“ Kuna talle maksti sõitude eest, siis ta tegi seda, mida kästi. Kui vaja, viis dokumente ja sõidutas ka inimesi. Mingeid küsimusi tal seoses sõitudega ei olnud. Kui tal oleks kahtlusi tekkinud, siis oleks ta sellisest sõidukist kaugele hoidnud. Maakohus on välja toonud maksukohustuslaste registri väljavõtte, mille kohaselt viimaste aastate A.B. i sissetulekud ei olnud suured ja
2. aasta majanduslik olukord oli kehv.
3. Apellatsioonis rõhutatakse seda, et süüdistatav pidi ikka kindlasti aru saama, et ta tegeleb narkootilise aine veoga. Maakohus on seda küsimust ja süüdistatava võimalikku seotust narkokaubandusega põhjalikult analüüsinud. Kõik sellekohased tõendid ja jälitusprotokollid on maakohtu otsuse mahukas põhiosas käsitlust leidnud.
4. Õige on maakohtu järeldus, et olemasoleva tõendusteabe juures ei saa A.B. ile narkootilise aine käitlemist süüks arvata. Asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et A.B. oli valmis tegema lisasissetuleku jaoks ükskõik millist tegevust, sealhulgas kuritegu toime panema. Kolleegium nõustub seisukohaga, et juhul kui A.B. oleks osalenud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlejate grupis täideviijana, siis oleks tema tulu olnud kindlasti suurem sellest, mis maakohtu uurimisel tuvastamist leidis.
5. Viimasel ülekuulamisel
6. detsembril 2022 rõhutas süüdistatav, et enne igat sõitu kontrollis ta sõiduki Audi Q5 pagasiruumi ja istmealused üle ning ei leidnud midagi ebaseaduslikku. Auto salongi põrandavaipu ta üles ei kiskunud, sest auto oli uus. Vaidlust ei saa olla ka selles, et A.B. i juhitud sõidukiga sõite koordineeriti E.G. i poolt ja talle anti juhiseid kuhu sõita, keda peale võtta jne. See aga ei tähenda veel, et A.B. oli teadlik, et tema juhitud sõidukiga veetakse narkootilisi aineid.
7. Prokurör rõhutab seda, et A.B. , teostades korduvalt talle ettemääratud sõite sõidukiga Venemaa Föderatsiooni, pidi aru saama, et aetakse mingit ebaseaduslikku asja. Nii leiab prokurör, et just nimelt Venemaa Föderatsioonis talle tundmatute isikutega kokku puutumine, neile sõiduki üle andmine ja tagasi saamine oleks ilmselgelt pidanud tekitama A.B. is kahtlusi tema n-ö tööülesannete tegelikus eesmärgis. 15
8. A.B. ei otsinud sõidukijuhina teadlikult võimalikke anomaaliaid. Mõnedki talle antud ülesanded võivad kellelegi tunduda ebaharilikud või eristuvad tavakäitumisest, aga see ei tähenda veel seda, et süüdistatava tegevuses saab näha süüteokoosseisule vastavat käitumist. Väheveenvaks jääb ka prokuröri väide, et kellegi lennujaamas ootamine üle 8 tunni oleks pidanud panema A.B. i mõtlema. Siinkohal tekib küsimus, millest lähtuvalt oleks A.B. pidanud ennast seostama kuritegevusega olukorras, kus ta oli juba pensionär, läbinud pikaaegse töömehetee ning olles varasemalt kriminaalkorras karistamata.
9. Tähelepanu väärib asjaolu, et pärast
10. novembri 2021 kinnipidamist ja sõidukist narkootilise aine avastamist, lasti süüdistatav mõne aja pärast vabadusse ja tema suhtes teostati jälitustoiminguid. Ilmselgelt arvasid menetlejad, et A.B. räägib ennast millegagi „sisse“ või annab tema tegevus alust järelduseks seotusest narkokuriteoga. Loodetud resultaati aga ei järgnenud. Jälitus ja telefonikõnede pealtkuulamine mingit täiendavat infot A.B. i teadmise ja seotuse osas narkootilise aine käitlemisega juurde ei andnud ning tema aktiivset osalust ei kinnitanud.
11. Pärast seda kui A.B. i juhitud sõidukist oli avastatud narkootilist ainet, oli ta ilmselgelt hirmul oma edasise saatuse pärast ja väljendas seda sõnaliselt emotsionaalselt ka telefonikõnedes. Siinjuures tuleb arvestada süüdistatava vanust ja asjaolu, et isik oli varem kriminaalkorras karistamata ja polnud kokku puutunud kriminaalse elulaadi ning kriminaalmenetlusega.
12. Maakohus on otsuses põhjalikult välja toonud jälitustoimingute protokollides fikseeritud teabe, mille kohaselt A.B. väljendab pärast peidiku ilmsikstulekut telefonivestlustes hämmeldust, viha ja meelehärmi, et milleks ta sidus ennast selle autoga ja üldse sõidus käis.
13. juunil 2022 kell 18.55 toimus telefonikõne E.G. i ja A.B. i vahel, milles A.B. kasutas muu hulgas väljendit „miks te mind tanki panite?“ (KoTo 3 kd, tl 109). Uuritud tõenditest järeldub, et A.B. i kui pensionäri kergeusklikkust kasutati kurjategijate poolt ära. Rõhutada on vaja, et narkootiliste ainete vedajad kasutavad tavaliselt konspiratiivseks sidepidamiseks suhtlusvõrgustikke, kus nende avastamine ja tegevus ning risk vahele jääda oleks viidud miinimumini. Sõite teostades ja suhtluses teiste isikutega A.B. mingit konspiratiivset sõnavara ja tegevust ei kasutanud. Väheoluline pole ka asjaolu, et esimestest ülekuulamistest alates pole süüdistatav varjanud või eitanud sõidukiga sõite Venemaa Föderatsiooni. Seega ei nähtu süüdistatava selgitustest, et ta püüaks oma nahka päästa. Samas on mõistetav tema inimlik mure oma edasise saatuse pärast seoses läbiviidava kriminaalmenetlusega.
14. Süüdistatava selgitused, et ta sõitis Venemaa Föderatsiooni rahasummade ja dokumentide üleandmiseks ning sõiduki „tuunimiseks“ ei ole mingi olulise teabega ümber lükatud. A.B. on korduvalt andnud ütlusi, et tema ei tundnud täpsemat huvi sõitude eesmärgi osas. Täiesti ilmaasjata ei sõitnud ta kunagi Venemaa Föderatsiooni ja süüdistataval polnud põhjust kahelda, et ta täidab välisriiki sõites sõidukijuhi rolli. Süüdistus pole tõendatud ka selles osas, et A.B. oli teadlik sõidukis peidiku olemasolust. Asja materjalid ei kinnita, et süüdistatav oleks elus varasemalt kokku puutunud salakauba või narkootiliste ainete veoga.
15. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada veel järgmist. A.B. sõitis sõidukiga korduvalt Venemaa Föderatsiooni. Juhul, kui ta oleks olnud teadlik, et veab sõidukis narkootilisi aineid, ei ole eluliselt usutav, et omamata elus varasemat kriminaalset kogemust, suudab pensionärist süüdistatav piiriületuste käigus esitleda kogenud ametnikele korduvalt sellist näitlejameisterlikkust ja külmaverelist käitumist, mis kuidagi tema sõidu eesmärki ja saadetist ei reeda. Tegemist ei olnud ühekordse piiriületusega, mis võiks asjaolude kokkulangemisel õnnestuda, s.o mitte vahele jääda.
16. Prokuröri versioon narkootilise aine käitlejate tegevusest on järgmine. Sõitude tegelikuks eesmärgiks oli see, et varasemalt Euroopa riikidest Eestisse saabunud sõiduk toimetati A.B. i 16 poolt Eestist Peterburi, anti mitmeteks tundideks üle talle tundmatutele isikutele, et need saaks ilma tema juuresolekuta sõidukiga teha toiminguid ning seejärel sõitis A.B. sõidukiga tagasi Venemaa Föderatsioonist Eestisse. Uus juht sõitis autoga uuesti tagasi Euroopa riikidesse ja nii mitmel korral. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et erinevate isikutega kokkupuude Venemaal ei anna samuti veel alust järeldada, et süüdistatav pidi aru saama, et ta on kaasatud narkokuritegevusse. A.B. il oli kindel teadmine selles, et tema täidab autojuhi tööülesandeid, millega kaasneb isikute sõidutamine ning dokumentide ja sularaha kohaletoimetamine. Väheoluline pole ka maakohtu märgitu selles, et istungil A.B. it vahetult nähes ja kuuldes kujunes kohtul veendumus, et kõrge ea tõttu ei pruugi ta kõike õigesti mõista.
17. Prokuröri arvates ei ole eluliselt usutav, et A.B. ei saanud toimuvast aru ning antud asjaolud ei tekitanud temas kahtlusi, et tema abil liigutatakse sõidukit korduvalt kuritegude toimepanemiseks Eestist Venemaa Föderatsiooni ja tagasi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sellekohast A.B. il esinevat teadmist kinnitavaid tõendeid aga esitatud pole. Kuritegevuse ja kitsamalt narkootiliste ainete veoga varasemalt kokkupuudet omamata ei olnud A.B. il teadmist, et sõiduk, millega ta teeb üle piiri sõite on narkootilise aine vedamiseks spetsiaalselt kohandatud. Kui isegi oletada, et A.B. il võis olla mingi aimdus, et sõidukiga seonduvalt pole kõik seaduslik, ei saa kogutud tõendite puhul teda siiski süüdi tunnistada narkootilise aine käitlemises.
18. Riigikohus on viimase aja kohtupraktikas rõhutanud, et kuigi isiku süüküsimus tuleb kohtul lahendada enda siseveendumuse alusel, peab see rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (

§ 15

). Kohus ei saa tõendite puudust täita oletuste ja oma siseveendumusega (RKKKo nr 1-22-312, p 18). Praegusel juhul on riiklik süüdistaja rajanud oma nägemuse A.B. i rollist kuriteos just oletustele, mitte asjas tuvastatud faktilistele asjaoludele tuginedes. Kui ringkonnakohus peaks praegu oletustega täitma süüdistatava süüdistust rikuks kohus sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

1. Arvestades eeltoodut jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. detsembri 2023 otsuse A.B. i õigeksmõistmises muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
3. Kaitsja D. Matvejev on apellatsioonimenetluses esitanud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu kohtuotsuse täistekstiga tutvumisele kokku 8 tundi (kohtuotsus on koostatud 51 lehel); apellatsioonvastuse koostamiseks 3 tundi. Kokku 11 tundi. Tasu küsib kaitsja 660 minuti eest, 964,48 eurot, sh käibemaks 173,92 eurot. Kaitsja taotleb töömahu suurendamist 83% võrra, kuna maakohtu otsus on mahukas ja pärast apellatsiooniga tutvumist tuli kontrollida protokollitud tunnistajate ütlusi. Kuigi advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi kord) § 2 lg 1 kohaselt võib kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada
4. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas, ei pea ringkonnakohus seda põhjendatuks. Kaitsja peab esitama tasu suurendamise taotluse kohta põhjenduse. Selleks ei piisa üldjuhul üksnes tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos ajakuluga. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. Isegi kui selliste põhjenduste lisamine riigi õigusabi infosüsteemis tasutaotluse blanketile on raskendatud, saab need esitada näiteks menetlejale saadetavas kaaskirjas (RKKKm asjas nr 1-17-11182, p 16). Kuigi kaitsja põhjendab seda 17 otsuse mahukuse ning protokollide lugemise vajadusega, ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks erakordse olukorraga võrreldes tavapärasega ning sel juhul oleks tasu suurendamine põhjendatud. Tegemist on ühe süüdistatava üldmenetlusega, milles kaitsja on osalenud ka varasemalt. Korra § 6 lg 3 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Sellest tulenevalt, et kohus ei pidanud võimalikuks suurendada tasu, on alust lugeda tasutaotlus põhjendatuks maksimaalses summas 527,04 eurot, sh käibemaks 95,04 eurot.
5. Kuna ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis

§ 185

lg 2 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda, sest apellatsiooni esitas prokuratuur. Tiit Lõhmus Mario Truu (allkirjastatud digitaalselt) 18 Aarne Sarjas