Obsah (6)

§ 423§ 433§ 173§ 168§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-13149 Tsiviilasi A. K. hagi X ja Korsol Trade OÜ va

§ 423

lg 2 p-s 2 on sätestatud, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Hageja nõue on kutsuda kostja I kostja II juhatusest tagasi. Hagi eesmärgiks on, et kostjal I puuduks edaspidi ligipääs kostja II varale ning et tal puuduks õigus teha kostja II nimel tehinguid.
2. Vaidlust ei ole selles, et välja on kuulutatud kostja II pankrot ja kostjale II on määratud pankrotihaldur. PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle õigus võlgniku vara valitseda ja käsutada. Seega, seoses pankroti väljakuulutamisega on kontroll kostja II varade ja nende käsutamise üle läinud pankrotihaldurile. Kohus leiab, et selles olukorras puudub hagejal õiguskaitsevajadus, kuivõrd alates pankroti väljakuulutamisest ei saa kostja I enam hagejat ja kostjat II varaliselt kahjustada.
3. Hageja märgib, et pankrotihaldurile läks üle vaid pankrotivara käsutamise õigus, samas on kostjal I kostja II juhatuse liikmena PankrS-st tulenevalt terve rida õigusi, mida on võimalik kuritarvitada (tal on võimalik esitada hagisid, vastuväiteid ja teha muid toiminguid). Kohus leiab, et need võimalused õiguste kuritarvitamiseks on teoreetilised. Hageja ei ole välja toonud, milliseid hagisid ja vastuväiteid saaks kostja I tema hinnangul jätkuvalt esitada ja mil moel isegi teoreetiliselt käesolevas olukorras enda õigusi kuritarvitada. Ühtlasi märgib kohus, et kui selline õiguste kuritarvitamise oht peaks tõepoolest tõusetuma, on hagejal võimalik uutele asjaoludele tuginedes uuesti kostja I juhatusest tagasikutsumiseks kohtusse pöörduda. Praegu aga selline õiguskaitsevajadus puudub.
4. Hagi aluseks on küll kostja I kui juhatuse liikme väidetavad rikkumised ja hageja ning kostja I seisukohtadest nähtuvalt soovivad pooled, et kohus tuvastaks rikkumiste toimepaneku või puudumise. See aga ei saa olla hagi sisulise edasimenetlemise põhjenduseks. Hagi esemeks (nõudeks) ei ole käesolevas asjas mitte rikkumiste tuvastamine, vaid kostja I tagasikutsumine juhatusest. Hagi perspektiivi ja õiguskaitse vajadust hindab kohus lähtuvalt hagi esemest, mitte hagi alusest. Kui hageja või kostja II leiavad, et kostja I on kohustusi rikkudes hagejale või kostjale II kahju tekitanud, saavad nad tema vastu esitada vastava hagi. Ainuüksi kohustuste rikkumise (või rikkumata jätmise) tuvastamine ise ei ole hagi esemeks ja sellist nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud.
5. Kohus jätab hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

2 13.

§ 433lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 15.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Riigkohus on selgitanud, et olukorras, kus hagi tuleb jätta läbi vaatamata alusel, mida hageja ei saanud oma tegevuse või tegevusetusega vältida, võib olla põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulude hageja kanda oleks ebaõiglane (vt RKTKm 3-2-1-154-09, p 14). Praeguses asjas hagi läbivaatamata jätmise tinginud asjaolud ei olnud põhjustatud hagejast, vaid hagi tuli jätta läbi vaatamata kostja II pankroti väljakuulutamise tõttu. Seega ei ole praegusel juhul õiglane jätta menetluskulusid hageja kanda. Selles olukorras peab kohus õiglaseks kohaldada

§ 162

lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei ole vajadust menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3