← Eesti

2-23-110513/10

Obsah (8)§ 477§ 367§ 172§ 174§ 138§ 139§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-110513 Tsiviilasi Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu av

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

  1. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on puudutatud isik XX Piibelehe tn 6, Vaida alevik, Rae vald, Harju Maakond ühisomanik (dtl 34) ja Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu liige korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 1 lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
  2. Vastavalt täpsustatud avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult majandamiskulude põhivõlgnevuse tasumist summas 2 031,30 eurot (arved ajavahemiku september 2020 kuni mai 2023 eest, puudutatud isikule langevas osas). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest 5 2-23-110513 sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
  3. Puudutatud isikule esitatud arved hõlmavad järgmiseid kululiike: halduskulu, Korteriyhistu.net, küte, remondifond, pangalaen, ummistuste likvideerimine, kindlustus, majandusaasta aruanne, kaughaldus, tehnohooldus, küttesüsteemi renoveerimise laenu jäägi tagasimakse ühistule (dtl 36-71). Puudutatud isikule esitatud arvetel määratud majandamiskulude aluseks on avaldaja 31.07.2019 põhikiri (dtl 73-78), 18.10.2022 üldkoosoleku protokoll (dtl 434), 2020 majanduskava (dtl 436), 2021 majanduskava (dtl 437), 2022 majanduskava (dtl 438), 2023 majanduskava (dtl 439), 07.07.2020 üldkoosoleku protokoll (dtl 440-444), 19.09.2021 üldkoosoleku protokoll (dtl 446), 19.03.2023 üldkoosoleku protokoll (dtl 447), tarbitud teenuste eest avaldajale esitatud arved (dtl 144-345), kulutšekid (dtl 398-433). Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid. Samuti on kohtule esitatud laenujäägi tagasimakse arvestus (dtl 72), tõend teiste ühisomandike poolt tehtud maksete kohta (dtl 79-86), tõend puudutatud isiku tehtud makse kohta (dtl 87), majandamiskulude jaotuse ülevaated (dtl 111-143).
  4. Avaldaja põhikirja p 2.2.9 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. Arvestuse aluseks võetakse: 2.2.9.
  5. üldelekter – jagatuna korteriomandite arvule; 2.2.9.
  6. vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidule. Andmete esitamata jätmisel määratakse kulud vastavalt juhatuse otsusele; 2.2.9.
  7. üldvesi – jagatuna korteriomandite arvule; 2.2.9.
  8. remondifond – korteriomandi 1m2 kohta; 2.2.9.
  9. prügivedu – jagatuna elanike arvule; 2.2.9.
  10. hoolduskulud – korteriomandi 1m2 kohta; 2.2.9.
  11. halduskulud (maja valitsemine, haldamine, palgad jms.) - jagatuna korteriomandite arvule; 2.2.9.
  12. kindlustus – korteriomandi 1m2 kohta; 2.2.9.
  13. küte – korteriomandi 1m2 kohta (dtl 74). Kuni novembrini 2022 toimus küttekulu arvestamine vastavalt kaasomandi osa suurusele ehk m2 põhiselt. Korteriomanikud otsustasid 18.10.2022 minna üle küttekuluarvesti põhisele jaotusele. Kohtule nähtub, et 18.10.2022 koosoleku protokolli p 3 alusel otsustati kütte arvestuse aluseks võtta andurite põhine lugemine, protsentuaalselt 60% andurid ja 40% üldküte (dtl 434).
  14. Kohus loeb tuvastatuks, et 2020 majanduskava järgi otsustati jagada halduskulud vastavalt korterite arvule 16,30 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 11 eurot, raamatupidamine 2,75 eurot, kompensatsioonid ja lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,20 eurot, korteriyhistu.net 0,75 eurot; hooldus ja heakord 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus, üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond 2,40 eurot/kuus (dtl 436). Kohus loeb tuvastatuks, et 2021 majanduskava järgi otsustati jagada halduskulud 16,30 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 11,00 eurot, raamatupidamine 2,75 eurot, kompensatsioonid, lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,20 eurot, korteriyhistu.net 0,75 eurot; hooldus ja heakord 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus, üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond 2,40 eurot/kuus (dtl 437).
  15. Kohus loeb tuvastatuks, et 2022 majanduskava järgi otsustati jagada halduskulud 16,30 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 11 eurot, raamatupidamine 2,75 eurot, kompensatsioonid, lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,20 eurot, korteriyhistu.net 0,75 eurot; hooldus ja heakord 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus, 6 2-23-110513 üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond 2,10 eurot/kuus (dtl 438). Kohus loeb tuvastatuks, et 2023 majanduskava järgi otsustati jagada halduskulud 19,10 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 13 eurot, raamatupidamine 3 eurot, kompensatsioonid, lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,50 eurot, korteriyhistu.net 1 eurot; hooldus ja heakord 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus, üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond 2,29 eurot/kuus (dtl 439).
  16. Kohtule nähtub, et 07.07.2020 üldkoosoleku otsusega otsustati mh teostada korterelamu säilitamiseks ja ajakohastamiseks renoveerimistööd, kinnitada 2020 majanduskava, volitada KÜ juhatust korraldama ehitusettevõtete ja omanikujärelevalve teenuse osutajate vahel hankeid renoveerimistööde läbiviimiseks; volitada juhatust valima välja KÜ jaoks parimad pakkumised ning sõlmima vastavad töövõtulepingud, volitada KÜ juhatust sõlmima panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga korterelamu kaasomandi kindlustus (dtl 440-441). 19.09.2021 üldkoosoleku otsusega otsustati taotleda Swedbank AS-lt nimetatud renoveerimistööde (sh kaasnevate projekteerimis- ja omanikujärelevalvega seotud kulude) finantseerimiseks laenu maksimaalselt 230000.- euro suuruses summas, tähtajaga kuni 25 aastat ja laenumaksete graafikuga kuni 25 aastat. Volitada korteriühistu juhatust sõlmima pangaga laenu- ja tagatislepingud; kinnitada uueks remondifondi suuruseks 2.10.- eurot/m² kohta, mille arvelt toimub laenumaksete tasumine pangale (dtl 446). 18.10.2022 üldkoosoleku otsusega otsustati kinnitada 2021 majandusaasta aruanne ja kinnitada 2023 eelarve; kütte arvestuse aluseks võtta andurite põhine lugemine, protsentuaalselt 60% andurid ja 40% üldküte. Ühtlasi vajalikud toimingud teha, et arvestust teostada saaks. Mitte muuta hetkel põhikirja, kütte arvestuse põhjal, vajadusel hiljem kas uuesti hääletada või muuta (dtl 434). 19.03.2023 üldkoosoleku otsusega otsustati muuta küttekulude jaoturite arvestuse põhimõtteid (andurid/üldküte) – senise 60/40 põhimõtte asemel arvestada küttekulusid 70/30 põhimõttel (dtl 447).
  17. Avaldaja tugineb asjaolule, et kolmest ühisomanikust kaks on kumbki tasunud ca 1/3 ulatuses arvetel esitatud kogusummast. Avaldaja on esitanud korteri nr xx ühisomanikele arveid kogusummas 6 159,49 euro ulatuses, mis tähendab, et igal ühisomanikul oleks kohustus tasuda 2053,16 eurot (6159,49/3=2053,16 eurot). Kahe ühisomaniku (A ja B poolt on avalduse esitamise seisuga tasutud kokku 4 037,34 eurot A 2072,63 eurot ja B 1964,71 eurot), mis teeb kummagi ühisomaniku kohta keskmiseks summaks 2018,67 eurot (4037,34/2=2018,67). Avaldaja nõuab puudutatud isikult avalduse esitamise seisuga võlgnevust summas 2 031,30 eurot, mis moodustab ca 1/3 ühisomanikele väljastatud arvetest. Puudutatud isik esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille kohaselt Yl on kaks hooldajat Q ja W (tütar ja poeg) ning seadus ütleb et lapselapsed ei pea enda vanavanemaid ülal pidama. Puudutatud isik leidis, et kuna Y on üürnik Vaida korteris piibelehe 6-xx, on avaldajal kui korteri omanikul õigus nõuda edaspidi üürnikult korteri ühistu laenumakseid.
  18. KrtS 15 lg 2 järgi korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Korteriomandist tulenevad kohustused, sh majandamiskulude tasumise kohustus, on korteriomanike solidaarkohustused VÕS § 65 lg 2 järgi (KrtS § 15 lg 2), mida korteriühistu võib VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kõigilt korteriomandi ühistelt omanikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kui puudutatud isik täidab korteriühistu ees kohustuse, läheb talle VÕS § 69 lg 2 järgi üle korteriühistu nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2023 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-133675, p 17). Käesoleval juhul ei lahenda kohus puudutatud isiku nõudeid korteri väiddetava üürniku vastu. Puudutatud isiku 7 2-23-110513 poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide ei ole käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud ega anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid. Muuhulgas on avaldaja tõendanud majandamiskulude suurust ning asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (RKTKo 3-2-1-181-12, p 15). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud põhinõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Puudutatud isik ei esitanud kohtule määratud tähtajaks tõendeid, millest nähtuks, et puudutatud isik oleks teinud võlgnevuse tasumiseks makseid.
  19. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja esitatud viivisenõudele kohaldub KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega avaldaja saab nõuda edasiulatuvat viivist.

  1. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult viivist 31.05.2023 arve nr 23058/1 (täpsustatud summa 184,89 eurot) tasumisega viivitamise eest alates arve sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 01.07.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud võlgnevuselt 1 846,41 eurolt (2 031,30 – 184,89= 1 846,41) palub avaldaja mõista viivise välja alates avalduse esitamisest 09.06.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtule nähtub, et arve nr 23058/1 maksetähtaeg oli 30.06.2023 (dtl 69).
  2. Kohus rahuldab Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu avalduse XX vastu võla nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult XX avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 043,80 eurot (arved ajavahemiku september 2020 kuni mai 2023). Samuti mõistab kohus puudutatud isikult XX välja Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu kasuks viivise alates 01.07.2023 kuni põhivõlgnevuse (184,89 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning ülejäänud võlgnevuselt 1 846,41 eurolt (2 031,30 – 184,89= 1 846,41) viivise alates avalduse esitamisest 09.06.2023 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 29.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 8 2-23-110513 30. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Avaldaja palub määrata avaldaja poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks tsiviilasjas nr 2-23-110513 õigusabi eest 2 340 eurot. Lisaks on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 350 eurot. Kokku on avaldaja näidatud menetluskulude maht 2 690 eurot (dtl 454-460). 31. Riigilõivu seaduse § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.

§ 172

lg 9 järgi asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 65 eurot, mis tuli tasuda maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel. Kohtule nähtub, et avaldaja tasus avalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 285 eurot. Avaldajal on õigus esitada kohtule

§ 150

lg 1 p 1 alusel taotlus enamtasutud ulatuses (285 eurot) riigilõivu tagastamiseks.

  1. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kõikide käesolevas menetlusega seoses tehtud toimingutele kokku (sh materjalidega tutvumine ja analüüs, dokumentide koostamine ja kliendisuhtlus) 8 h ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu
  2. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Kohus leiab, et advokaadist esindaja pidi olema suuteline käesoleva asja kohtusse esitama mitte rohkem kui ühe täispika tööpäeva ajakuluga (arvestades ka asjaolu, et puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud, seega asjas ei tekkinud tavapäraseid vaidlusega seotud lisakulusid). Lisaks võtab kohus arvesse, et avaldaja esindaja pidi oma avaldust kohtu nõudel täiendama. Kohus märgib, et nõuetekohane avalduse koostamine ja kohtule esitamine on avaldaja ülesanne ning olukorras, kus kohus jätab avalduse käiguta selles sisalduvate puuduste tõttu, ei ole põhjendatud eelnimetatud toimingute eest tekkinud kulu täies mahus puudutatud isikult välja mõista. Kohus leiab samuti, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa koos käibemaksuga 144 eurot. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa arvestada tagasi kuludelt tasutud käibemaksu, seega kuuluvad avaldaja menetluskulud puudutatud isiku poolt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1 152 eurot (144 x 8). Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 217 eurot (1152+65) eurot ning menetluskuludelt (1 217 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
  3. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 9 2-23-110513 /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.