Obsah (13)

§ 63§ 68§ 320§ 15§ 16§ 18§ 2§ 47§ 48§ 56§ 274§ 118§ 82

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise kuupäev 27. mai 2024 Väärteoasja number 4-23-117 (2590,22,004383) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach V

§ 63

lg 1 sätet kohaldades LS § 224 lg 2 alusel karistuseks mõista rahatrahv 200 (kakssada) trahviühikut, s.o 800 (kaheksasada) eurot.

§ 68

lg 2 alusel arvata kinnipidamine väärteomenetluses 17.12.2022 kell 17.42 – 19.12.2022 kell 10.00 karistusaja hulka, arvestusega, et kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi 10 (kümme) trahviühikut. VILJAR GRUPMANN’il kuulub tasumisele rahatrahv 190 (ükssada üheksakümmend) trahviühikut, s.o 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot. 2 Mõistetud rahatrahv summas 760 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924400001398 ning selgitus: „Viljar Grupmann, 4-23-117, rahatrahv.“ Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse jõustumisel saata PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale materjalid tunnistaja V. G. (isikukood xxxx) kohta kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks

§ 320

lg 1 tunnustel, seoses tema poolt kohtuvälises menetluses antud ütluste andmisega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 18.06.

1. Asjaolud ja menetluse käik 12.01.2023 saatis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond VTMS § 84 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid väärteoasjas nr: 2590,22,004383 Viljar Grupmanni kohta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik M.-W. M. koostas 18.12.2022 menetlusalusele isikule Viljar Grupmannile väärteoasjas nr: 2590,22,004383 väärteoprotokolli (tl 4) selle kohta, et Viljar Grupmann 17.12.2022 kell 17.17 Lääne-Viru maakonnas Xxxx juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis reg nr xxxx, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, ei veendunud tagurdamisel selle ohutuses, mille tulemusena sõitis otsa pargitud sõiduautole Ford Focus reg nr xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud M. P.. Sellega rikkus Viljar Grupmann liiklusseaduse (LS) §-de 69 lg 3, 90 lg 1 p 3 ja 33 lg 2 p 8 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti LS §-de 224 lg 2, 201 lg 2 ja 223 lg 1 järgi. Menetlusalune isik Viljar Grupmann kinnitas kohtuistungil, et talle on väärteoprotokolli sisu arusaadav ja ta tunnistab ennast täielikult süüdi. Väärtegu leidis aset 17.12.2022 kell 17.17 nagu väärteoprotokollis kirjas. Ta oli alkoholi tarvitanud ja juhtimisõigust tal ei olnud. 3 Temaga olid kaasas isa V. G. ja sõber/tuttav A. B.. Ta juhtis isale kuuluvat sõidukit ja liiklusõnnetuse toimumise ajal oli ta sõidukis üksinda. Tal ei olnud plaanis sõitma minna, kuid ilmselt tahtis ta auto ilusti ära parkida, et ei oleks kellelgi ees. Vigastused olid tegelikult olematud. Fordi poritiivale lõi ta mõlgi jalaga, sest autolt võeti võtmed eest ära ja teda hakati väänama. Talle ei meeldinud, et seal hakati omavolitsema, tühja koha pealt autovõtmeid eest ära kiskuma. Ta ütles täiesti rahulikult, et vaadake, et see on olematu kriim. Siis ilmselt tunti, et tal olid alkoholilõhnad juures ja teda hakati väänama, aga talle ei meeldi üldse väänamine ja ta läks väga agressiivseks. Siis tulid politseinikud, rääkisid rahulikult ja ta läks nendega rahulikult kaasa. Nad ütlesid Fordi omanikule, et autol on kindlustused ja kõik asjad olemas, et kindlustus lahendab neid asju, kuid siis hakkas Fordi omanik rääkima, et tahab saada 500 eurot. Ta vaatas, et sellel hetkel oli Fordi turuhind 800 eurot, mistõttu oleks ta pidanud olematu kriimu eest kolmveerand autot kinni maksma. Ta ütles, et Ford ei maksagi 500 eurot, mispeale Fordi omanik vastas, et kui 500 eurot ei sobi, siis teeme asja teistmoodi ja läkski nii nagu läks. Fordi omanik kutsuski politsei. Mõlk on tehtud jalaga, mitte Toyota Avensisega. Toyota Avensisel oli olematu kriim, arvab, et 30 eurot oleks selle maha nühkimine läinud maksma. Vastab tõele, et siis kui see sündmus aset leidis, oli teda eelnevalt ka karistatud analoogsete tegude toimepanemise eest aresti ja rahatrahviga. Ta hoidis kohtumenetlusest kõrvale. Ta tegi üldkasulikku tööd ja kõik oli hästi, aga siis sattus ta sellisesse seltskonda, kus tekkisid ootamatult mingid olmeprobleemid, mis lõppesid kaklusega. Tänu sellele, et ta oli politseiga konfliktis olnud, ta teadis, et teda usutakse kõige vähem ja tahetakse vangi panna, hoidis ta kõrvale. Ta on oma süüd tunnistanud ning võtab karistuse vastu, mis talle antakse. Tunnistajad V. G. ja A. B. kohtuistungile 27.05.2024 ei ilmunud. Kohus määras väärteoasi lõpuni arutada ilma eelnevalt nimetatud tunnistajate osavõtuta, kuivõrd menetlusalune isik Viljar Grupmann tunnistab täielikult oma süüd ning kohtumenetluse pooled olid nõus, et neid tunnistajaid kohtuistungile ei kutsuta. Tunnistaja H. V. kinnitas kohtuistungil, et ta mäletab seda, et Viljar Grupmann sõitis naabrimehe autole otsa. Kirjeldatud sündmus võis aset leida 17.12.2022 kella 17.17 paiku. Ta elab Xxxx majas ning tegi elukaaslase T. M. õues suitsu, kui samal ajal üritasid kolm isikut mingit autot käima saada. Üks hetk jooksis Viljar Grupmann ühte autosse ja tagurdas tema naabrimehe autole sisse. Siis ta vaatas, et juht hakkab ära sõitma, pidas juhi kinni ning palus juhil välja tulla ja kutsus naabrimehe. Juht muutus vägivaldseks ja naabrimees kutsus politsei. Sel momendil ta ei teadnud, et tegemist on Viljar Grupmanniga, kuid nüüd nende kohtukutsete põhjal teab tema nime. Viljar Grupmann istus Toyota Avensisesse ning tagurdas otsa Ford Focusele, mis kuulub tema ülevalt naabritele. Tema meelest tagurdas Viljar Grupmann tagumise nurgaga tagumisse nurka sisse. Ford Focus oli ilusti pargitud parkimiskohale natukene viltu nagu seal pargitakse kalasabas maja ees. Pargitud sõidukile otsa tagurdamise ajal oli juht sõidukis üksinda. Seda momenti ta ei näinud, kui Viljar Grupmann sinna autosse istus, sest ta oli siis seljaga, aga tema naine nägi seda momenti täpselt, kui otsa tagurdati. Tema oli seljaga ja kui kuulis, et pauk käis, siis kohe vaatas ja siis üritas Viljar Grupmann ära sõita ning ta pidas Viljar Grupmanni kinni. Juhiga olid kaasas veel kaks isikut, kes üritasid mingit autot käima saada seal. Ford Focus kuulub tema naabrimehele, kelle nime ta täpselt öelda ei oska, kuna nad on üsna uued, kuid võis olla M. P.. Isikul oli seljas pikem mantel, müts oli peas ning vanus võis olla 30 ümber. Ta vist ikkagi nägi, et Viljar Grupmann läks sinna auto poole, kuid edasi ta ei vaadanud, siis oli juba seljaga ja siis järgmiseks hetkeks oli see pauk. Oli selline oht, et oleks võinud ka tema autole otsa sõita. Tunnistaja T. M. kinnitas kohtuistungil, et ta oli maja trepi ees ning tegi oma mehe H. V.ga suitsu. Kohtualune üritas eelnevalt koos kahe isikuga maja ees ühte autot käima panna, kuid ei saanud ning siis istus autosse, hakkas sõitma ja sõitis ülevalt naabri autole tagant sisse. Siis 4 tuli juht autost välja, oli vihane ja pani jalaga veel sellele autole, millele sisse sõitis. Juht istus uuesti autosse ja üritas sealt ära sõita. Hästi napikas oli, kui oleks ka nende autole sisse sõitnud. H. V. hüppas sinna kahe auto vahele, jäi seisma ja läks tiris kohtualuse sealt autost välja. Kohtualune ärples ja oli püha viha täis, käed-jalad käisid. See sündmus võis toimuda 17.12.2022 kell 17.17, oli pime, õhtune aeg, talv ja hästi külm ilm. Ta nägi seda, kui see meesterahvas läks sinna autosse ja hakkas tagurdama. Seal autos ei olnud rohkem isikuid. Teised kaks, kes olid selle mehega koos, olid õues. Ta nägi, kui see meesterahvas tagurdas otsa tema naabrimehe autole, mille marki ta ei mäleta. Kui juht tagurdas naabrimehe autole otsa, siis juht vist kuulis, et mingi pauk käis ning tuli autost välja. Nad küsisid juhilt, et mida sa tegid praegu. Juht oli alkoholijoobes ja läks pani autole omakorda jalaga sinna stangele. Siis hüppas juht uuesti sinna auto rooli ja hakkas ära sõitma sealt. Siis tema elukaaslane takistas juhti, sest muidu oleks juht ka nende autole sisse sõitnud külje pealt, aga elukaaslane hüppas sinna vahele. Siis juht pidurdas ning siis elukaaslane läks ja tiris juhi sealt autost välja. Elukaaslane võttis ka süütevõtme ära. Isik oli pikk, peenike, alkoholijoobes ja ärples, kuid seda, mis juhil seljas oli, ta ei mäleta. Isik oli nooremapoolne, 20-30 vahel võis olla. Tunnistaja A. L. kinnitas kohtuistungil, et
2. aasta detsembri keskel (16.12 ja 17.12) töötas ta Rakvere politseijaoskonnas V patrulligrupis, kui nad said väljakutse, et Haljalas on liiklusavarii ning juht võib olla joobes. Ta ei mäleta, kus kohas nad ise asusid tol hetkel. Vahepeal tuli täiendavat infot, et isikut hoitakse kinni ja isik on agressiivne. Siis nad sõitsid sinna, täpset aadressi ta ei mäleta, aga kui kohale jõudsid, siis oli seal üks sinine auto, mille parempoolse tagumise ukse juures olid kolm inimest. Kui nad sinnapoole liikusid, siis väljas olevad inimesed viitasid Viljar Grupmannile, et tema oli roolis või juhtis seda sõidukit, mis oli avarii teinud. Avariid iseenesest tol hetkel enam näha ei olnud, sest sõidukid olid laiali, lahus. Seal olid veel kaks isikut Viljar Grupmanni juures. Nad pidasid Viljar Grupmanni kinni, viisid oma auto juurde ja panid puhuma indikaatorvahendisse, mis näitas joovet, tulemust ta ei mäleta. Peale seda paigutasid nad Viljar Grupmanni sõidukisse ja paarimees jäi teda vaatama. Tema ise liikus veel ringi. Inimesed, kes väljas olid, viitasid uuesti, et see isik oli sõiduki roolis, kui avarii toimus. Ja hiljem, kui teine patrull tuli kohale, siis ta andis need inimesed neile üle ja teine patrull jäi neid üle kuulama. Ta sõitis paarilisega Rakveresse, kus siis tõendusliku alkomeetriga mõõdeti Viljar Grupmannil joovet, mis oli ka positiivne, aga tulemust ta ei mäleta, see on protokollis kirjas. Peale seda paigutati Viljar Grupmann arestimajja. Kirjeldatud sündmus võis aset leida 17.12.2022 õhtusel ajal, oli pime ja see oligi viimane sündmus, et kui nad selle ära tegid, siis oligi vahetus läbi. Ta võis olla patrullis koos M.-W. M.iga. Tunnistaja H. S. kinnitas kohtuistungil, et kolis parasjagu ning parkis bussi maja ette koos käruga. Mingi hetk hakkas see isik sõitma, et parkida kärust diagonaali, ja sõitis kõrval trepikojas elavale isiku autole sisse. Siis tuli see isik välja, oli purjus, muutus vägivaldseks ja lubas kõikidele peksa ka veel anda. Kui ta õigesti mäletab, siis see isik sõitis Volvoga sinisesse Fordi sisse. See oli detsembri lõpu poole, kuupäeva ta täpselt ei mäleta. Siis prooviti isikut maha rahustada seal, pandi autosse istuma, aga ei midagi, isik ei püsinud autos. Tema poolt kirjeldatud sündmus võis aset leida 17.12.2022 kell 17.17, oli pime aeg juba, enne jõule. Tunnistaja H. S. jäi kohtuistungil oma kohtuvälises menetluses (tl 18 pöördel) antud ütluste juurde, et sõiduauto Toyota Avensis tagurdas otsa sõiduautole Ford. Kohtuvälise menetleja esindaja Ave Uue leidis kohtuistungil, et menetlusalune isik pani temale süüks pandavad rikkumised toime teadlikult ja tahtlikult. Teadlikult ja tahtlikult toime pandud teod suurendavad aga süü suurust. Isikul on ka mitmeid kehtivaid väärteokaristusi, osa väärteokaristustest on kustunud. Teo toimepanemise ajal oli isikule joobes juhtimise eest määratud arest. Samuti on isikul praegu kehtiv karistus analoogse rikkumise eest, kus siis isik 5 pani toime liiklusõnnetuse, omamata juhiluba. Samuti põgenes tookord sündmuskohalt, jättes politseid teavitamata. Ka antud juhul oleks võinud isik sündmuskohalt põgeneda, kui isiku teguviisi poleks takistatud. Karistuse määramisel peame arvestama isikut, teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule määratav karistus oleks selline, mis toimiks, avaldaks mõju. Võttes arvesse teo ohtlikkust ja rikkumise iseloomu, tuleks kohaldada reaalset aresti sanktsiooni maksimummääras. Kui kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt taotletud karistus on liiga karm, siis palub kohtul kohaldada isiku suhtes rahatrahvi sanktsiooni maksimummääras. Kohtuotsuse põhjendused Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
3. LS § 91 lg 1 sätestab, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. LS § 33 lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Menetlusaluse isiku Viljar Grupmanni süü temale esitatud süüdistustes loeb kohus tõendatuks: - tõendusliku alkomeetri väljatrükiga 17.12.2022 (tl 6); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 17.12.2022 (tl 7); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 17.12.2022 ning sinna juurde kuuluvate liiklusõnnetuse akti, liiklusõnnetuse skeemi ja fototabelitega (tl 10-16); - tunnistajate H. V., T. M.i, A. L.i ja H. S. kohtuistungil antud ütlustega; - menetlusaluse isiku Viljar Grupmanni enda kohtuistungil antud ütlustega. Tõendusliku alkomeetri väljatrükiga on tõendatud, et 17.12.2022 kell 18.09, kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLK-0022, taatlustunnistus nr TTRC- 6 22/00136, kontrollis patrullpolitseinik M.-W. M. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas aadressil Rakvere Kreutzwaldi 5a alkoholisisaldust Viljar Grupmanni väljahingatavas õhus ning tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,81 mg/l, laiendmääramatusega 0,07 mg/l, seega lõplik mõõtetulemus oli 0,74 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 17.12.2022 on tõendatud, et Viljar Grupmann juhtis 17.12.2022 mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suust on tunda alkoholilõhna ning isikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus, mistõttu patrullpolitseinik M.-W. M. otsustas kõrvaldada Viljar Grupmanni sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel alates 17.12.2022 kell 17.59 kuni aluse ära langemiseni. Viljar Grupmanni suhtes on koostatud ka 27.06.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel 27.06.2022 kell 23.12 kuni aluse äralangemiseni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 17.12.2022 ning selle juurde kuuluvatelt liiklusõnnetuse aktist ning liiklusõnnetuse skeemilt nähtub, et 17.12.2022 algusega kell 17.35 viidi LääneViru maakonnas Xxxx läbi sündmuskoha vaatlus. Sündmuskoha vaatlus toimus tehisvalguses pimedal ajal. Teekate on lumine (sissesõidetud). Vaadeldavaks kohaks on Xxxx maja keskmise trepikoja esine vaatega Xxxx maja suunas. Vaadates otse on näha ees sõiduauto Ford Focus reg nr xxxx. Sõiduauto esiosa on suunaga haljasalale, millel lumevallid. Sõiduki tagumine osa Xxxx suunas. Auto on pargitud Xxxx suhtes diagonaalselt. Sõiduauto Toyota Avensis pargitud eemal Xxxx juures. Sõidukil Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx, mille omanikuks on V. G. ning mida juhtis alkoholijoobes Viljar Grupmann, on kahjustatud tagumine vasakpoolne põrkeraud. Sõidukil Ford Focus registreerimismärgiga xxxx, mis oli liiklusõnnetuse toimumise ajal pargitud ja mille omanikuks on M. P., on kahjustatud parempoolne tagumine põrkeraud ja poritiib. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt sõidukijuht ei veendunud tagurdamisel selle ohutuses, mille tulemusena sõideti otsa pargitud sõiduautole Ford Focus registreerimismärgiga xxxx. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde on lisatud fototabelid, mis kinnitavad liiklusõnnetuse aktis kirjeldatud vigastuste olemasolu sõiduautodel Ford Focus registreerimismärgiga xxxx ja Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx. Tunnistaja A. L.i kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et 17.12.2022 oli ta koos M.-W. M.iga patrullis, kui nad said väljakutse, et Haljalas oli liiklusavarii ja juht võib olla joobes. Sündmuskohale jõudes viitasid väljas olevad inimesed, et avarii teinud sõidukit juhtis Viljar Grupmann. Nad pidasid Viljar Grupmanni kinni ning panid puhuma indikaatorvahendisse, mis näitas joovet. Viljar Grupmann viidi Rakveresse, kus mõõdeti joovet tõendusliku alkomeetriga, mille tulemus oli samuti positiivne, misjärel paigutati Viljar Grupmann arestimajja. Mootorsõiduki juhtimise ja liiklusõnnetuse põhjustamise fakti Viljar Grupmanni poolt tõendavad tunnistajate H. V., T. M.i ja H. S. kohtuistungil antud ütlused. Tunnistajate sõnul 17.12.2022 kella 17.17 paiku Xxxx istus Viljar Grupmann autosse ja tagurdas naabri pargitud autole tagant sisse. Teised kaks isikut, kes olid Viljar Grupmanniga koos, olid sõiduki juhtimise ajal õues. Menetlusalune isik Viljar Grupmann on kohtuistungil antud ütlustes tunnistanud ennast väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegudes täielikult süüdi. Viljar Grupmann kinnitas kohtuistungil, et ta oli 17.12.2022 kell 17.17 alkoholi tarvitanud ning juhtis juhtimisõiguseta isale kuuluvat sõiduautot Toyota Avensis, põhjustades sellega liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse toimumise momendil oli ta sõiduautos üksinda ning liiklusõnnetuse 7 tulemusena tekkis sõiduautol Ford Focus stange peale kriim, mis tema hinnangul oli olematu ja mille võis käega maha nühkida. Selgitab, et sõiduauto Ford Focus poritiivale lõi ta mõlgi jalaga. Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu, et isegi kui sõiduauto Ford Focus tagumisele parempoolsele poritiivale tekkis varaline kahju Viljar Grupmanni jalalöögi tagajärjel, põhjustas Viljar Grupmann liiklusõnnetusega varalist kahju nii enda poolt juhitud sõiduautole Toyota Avensis (kahjustatud tagumine vasakpoolne põrkeraud) kui ka sõiduauto Ford Focus omanikule M. P., kelle sõidukil kahjustatud parempoolne tagumine põrkeraud. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik Viljar Grupmann pani toime talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteod ning need on kohtuvälise menetleja poolt õigesti LS § 224 lg 2, 201 lg 2 ja 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud. Lisaks eelnimetatud väärtegude objektiivsetele koosseisudele, on täidetud ka subjektiivsed süüteokoosseisud.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Viljar Grupmann teadis, et ta on alkoholijoobes ja tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega pani Viljar Grupmann LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime otsese tahtlusega.

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

Kohus leiab, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Viljar Grupmann toime hooletusest, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema süüteokoosseisule vastavate asjaolude saabumist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Viljar Grupmanni käitumises puuduvad.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-des 224 lg 2, 201 lg 2 ja 223 lg 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Viljar Grupmann. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahvühikut või aresti. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

§ 48

sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele isikule aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viljar Grupmanni karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust rakendavad asjaolud puuduvad.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna Viljar Grupmann pani mootorsõidukit juhtides toime ühe teo, mis vastab kolmele eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 224 lg 2 alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistusregistri õiendist 27.05.2024 (tl 90-91) nähtuvalt omab Viljar Grupmann kahte kehtivat väärteokaristust, määratud rahatrahvid on tal tasumata. Väärib märkimist, et Viljar 8 Grupmanni on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.04.2022 otsusega LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 järgi ning LS § 236 lg 1 järgi väärtegude eest, mis on toime pandud 21.11.2021. Lisaks nähtub karistusregistri õiendist (tl 23), et Viljar Grupmanni on karistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 18.10.2022 otsusega LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi arestiga 16 päeva (väärtegu on toime pandud 27.06.2022). Nimetatud karistusandmed on käesolevaks ajaks karistusregistrist kustutatud, kuid iseloomustavad menetlusaluse isiku käitumist. Võttes arvesse, et Viljar Grupmanni on varasemalt samalaadsete väärtegude eest karistatud, kuid need karistused talle positiivset eripreventiivset mõju ei avaldanud, siis oleks kohtu hinnangul põhjendatud raskemaliigilise karistuse, s.o aresti mõistmine. Viljar Grupmanni väärteoasja sai kohus arutama hakata alles 27.05.2024, kui isikule etteheidetava teo toimepanemisest oli möödunud ligemale poolteist aastat, sest Viljar Grupmann hoidus kohtumenetlusest kõrvale. Käesoleval ajal kannab Viljar Grupmann karistust Tallinna Vanglas, sest Viru Maakohtu 16.01.2024 määrusega (tl 99-101) pöörati täitmisele Viru Maakohtu 29.07.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7621

§ 274

lg 1 järgi mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 1 aasta 8 kuud vangistust, kohtumäärus jõustus 16.05.2024. Lisaks eeltoodule anti Viru Maakohtu 01.05.2024 määrusega (tl 93-98) kohtuasjas nr 1-24-2595 luba vahistada kahtlustatav Viljar Grupmann 2 kuuks (29.04-29.06.2024), kuna kohtu hinnangul on Viljar Grupmanni alust kahtlustada

§ 118

lg 1 p 1,2; § 120 lg 1, § 213 lg 2 p 1, § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Eelnevalt nimetatud kohtumäärusi arvesse võttes peab kohus tõdema, et aresti mõistmise korral aeguks otsuse täitmine suure tõenäosusega isiku vanglast vabanemise ajaks. Nimelt sätestab

§ 82

lg 1 p 3, et otsust ei asuta täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud Viljar Grupmannile mõista karistuseks rahatrahv, sest loodetavasti võimaldatakse Viljar Grupmannil ka vanglas töötada, mistõttu oleks tal võimalik rahatrahvi tasuda. Võttes arvesse eeltoodut ja Viljar Grupmanni süü suurust, mis kohtu hinnangul on keskmisest suurem, tuleb teda karistada rahatrahviga ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras, milleks on 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Nimetatud karistuse mõistmisega on antud olukorras kohtu hinnangul täidetud nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik Viljar Grupmann LS § 224 lg 2, 201 lg 2 ja 223 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning

§ 63

lg 1 sätet kohaldades mõista talle LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.

§ 68

lg 2 alusel tuleb arvata kinnipidamine väärteomenetluses 17.12.2022 kell 17.42 – 19.12.2022 kell 10.00 (tl 9) karistusaja hulka, arvestusega, et kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi 10 trahviühikut. Viljar Grupmannil kuulub tasumisele rahatrahv 190 trahviühikut, s.o 760 eurot. Väärteoasja kohtuvälises menetluses andis tunnistajana tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta (selle kohta, kes juhtis 17.12.2022 kell 17.17 mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx ja põhjustas liiklusõnnetuse) ütlusi Viljar Grupmanni isa V. G.. Kuivõrd V. G.i kohtuvälises menetluses tunnistajana antud ütlused erinevad diametraalselt teistest kohtu poolt uuritud tõenditest, milliste põhjal luges kohus tõendatuks Viljar Grupmanni süü temale esitatud süüdistuses, leiab kohus, et põhjendatud on kohtuotsuse jõustumisel saata PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale materjalid tunnistaja V. G.i kohta kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks

§ 320lg 1 tunnustel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 9 Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2024 kohtumäärusega jäeti Viljar Grupmanni apellatsioon läbi vaatamata. 27.05.2024 kohtuotsus 4-23-117 jõustus 19.07.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent