KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-19-10488 Kohtuasi X (endise p

§ 1933lõikest 1 saab kohus otsustada kohustustest vabastamise alles 01.07.2025.

Samuti ei ole alust ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks, kuna võlgnik on tasunud Swedbank Liising AS nõudest üksnes 0,84 % ja Swedbank AS-i nõudest üksnes 0,88 %.

1. Bigbank AS avaldas, et loovutas nõude Aktiva Finance Group OÜ-le. Viimane märkis, et võlgnik on tasunud võlausaldajale 51,70 eurot. Aktiva Finance Group OÜ palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata või pikendada menetlust.
2. Tallinna Haridusamet teatas, et võlgniku võlgnevuse suurus on 418,98 eurot (2018.a lasteaia tasu võlgnevus 215,02 eurot ja 2021.a lasetaiatasu võlgnevus 203,96 eurot).
3. Kohtutäitur Hille Kudu teatas, et nõude jääk on 83,96 eurot. MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Harju Maakohus lõpetas 07.09.2023 määrusega kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Menetluskulud jäid võlgniku kanda. Võlausaldajatel puudusid hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. 2
5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni. 12.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 1933lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud kolm aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 1933lg-le 1.

1. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse keskel saanud vanemahüvitist seoses kolmanda lapse sünniga ja peretoetust. Püsikulusid kannab võlgnik ise. Elab koos väiksema lapse isaga, kes kannab osaliselt raha võlgniku kontole. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt võimalusele, kuigi arvestades tema sissetulekute liike ja nende suurusi, tal tulu loovutada ei tulnud.
2. Vastuseks võlausaldajate vastuväidetele märkis kohus, et

§ 1933

lg 1 järgi ei vähendata automaatselt kõigi enne 01.07.2022 algatatud kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kolmele aastale, vaid tähtaega vähendatakse üksnes nendes menetlustes, milles 01.07.2022 seisuga oli jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseni rohkem kui kolm aastat. Seega kolmele aastale vähendatakse kõik need kohustustest vabastamise menetlused, mis on algatatud peale 01.07.

1. Kohustustest vabastamise menetlused, mis on algatatud enne 01.07.2020 kestavad viis aastat. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 10.08.2020, siis lühendatakse menetluse kestus kolmele aastale, sest 01.07.2022 seisuga oli käesolevas asjas jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseni rohkem kui kolm aastat.
2. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajate seisukoht, mille kohaselt kohus saab

§ 1933

lg 1 alusel otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist alles 01.07.2025, ebaõige ja vastuolus isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Sellise tõlgenduse puhul peaks kohus otsustama kohustustest vabastamise üle samaaegselt nii nende isikute puhul, kelle suhtes menetlus algatati 01.07.2022 kui ka nende puhul, kelle menetlus algas juba 01.07.2020. 16. Kohus märkis, et käesoleval hetkel ei ole tegemist võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamise otsustamisega

§ 175lg 11 alusel.

Seega ei oma asja lahendamisel tähtust, kas isik suutis menetluse käigus võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses vähendada või mitte.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud. 3 MÄÄRUSKAEBUS
2. Maakohtu määrusele esitasid määruskaebuse Swedbank AS ja Swedbank Liising AS, kes paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega pikendada kohustustest vabastamise menetlust kuni 01.07.
3. Lisaks palusid määruskaebuse esitajad määruskaebuse rahuldamisel tagastada riigilõivu 10 eurot.
4. Maakohus on valesti kohaldanud

§ 1933lõiget 1.

Kuna võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 10.08.2020, saab kohus otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise alles 01.07.2025. Seadusandja eesmärk oli, et seaduse jõustumise hetkest ei oleks enam kohustustest vabastamise menetlusi, mis kestaks kauem kui kolm aastat ja just seetõttu tuleb kolme aastani vähendamise alguseks lugeda 01.07.2022, ehk aeg, mil jõustus FiMS. Nii on alates FiMS jõustumisest kõik isikud võrdses olukorras. Seadusandja mõte ei olnud rakendada tagasiulatuvalt kõigile võlgnikele kolme aasta pikkust kohustustest vabastamise menetlust. Lisaks ei ole võimalik võlgnikku kohustustest vabastada ka

§ 175

lg 11 alusel, kuna võlgnik on tasunud Swedbank AS-i nõudest vaid 0,88 % ja Swedbank Liising AS-i nõudest 0,84 %, mida ei saa pidada arvestatavaks ulatuseks. MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Kohtutäitur Hille Kudu, Aktiva Finance Group OÜ, Omega Invest OÜ ja Intrum Debt Finance AG nõustusid määruskaebusega.
2. Võlgnik ja Tallinna Haridusamet vaidlesid määruskaebusele vastu
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
5. Käesolevas asjas on kohustustest vabastamise menetlus algatatud maakohtu 10.08.2020 määrusega. FiMS § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 sätestas, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 1933lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta

1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. 4
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tõlgendanud ebaõigesti

§ 1933

lõiget 1, leides, et kolmele aastale vähendatakse kõik need kohustustest vabastamise menetlused, mis on algatatud peale 01.07.2020. Sätte eesmärk ei ole vähendada kohustustest vabastamise menetlust kolme aastani alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 1933

lg 1 alusel lühendatakse kolme aastani menetlust, mis

järgi peaks pärast 1. juulit 2022 kestma kauem kui kolm aastat. Seetõttu lüheneb võlgniku suhtes kohustustest vabastamise otsustamise tähtaeg

§ 1933alusel 1.

juulini 2025. Eelnev tõlgendus ei riku isikute võrdse kohtlemise põhimõtet, sest võlgniku suhtes ei toimu pärast 01.07.2022 pikema kestusega menetlust, kui nende isikute suhtes, kes esitasid avalduse alates 01.07.2022 kehtiva õiguse alusel. Selliselt on

§ 1933

lõiget 1 tõlgendanud ka Tallinna Ringkonnakohus 19.02.2024 määruses tsiviilasjas 2-20-4445 ja Tartu Ringkonnakohus

1. märtsi 2024 määruses tsiviilasjas 2-20-
3. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul 07.09.2023 alust lahendada võlgniku kohustustest vabastamise küsimust, kuna tähtaeg ei olnud saabunud. Kuigi

§ 175

lg 11 võimaldab kohtul võlgniku kohustustest vabastada ka ennetähtaegselt, s.o pärast kolme aasta möödumist, eelkõige kui võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõuded arvestatavas ulatuses, on maakohus selgesõnaliselt märkinud, et käesoleval juhul ei ole tegemist võlgniku kohustustest ennetähtaegse vabastamise otsustamisega

§ 175lg 11 alusel.

Seetõttu ei hinda ringkonnakohus

§ 175lõikes 11 sätestatud kohustustest ennetähtaegselt vabastamise eeldusi.

1. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade maakohtu määruse tühistamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkumise kohta (

§ 175lg 7).

29. Arvestades, et ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis jääb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Kuna riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamine sõltub sellest, kelle kanda määruskaebuselt tasutud riigilõiv jääb (TsMS § 150 lg 1 p 5), siis jääb riigilõivu tagastamise taotlus maakohtu lahendada. (allkirjastatud digitaalselt) 5