Obsah (8)

§ 7§ 217§ 8§ 103§ 53§ 130§ 27§ 135

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-14052 Tsiviilasi H. L. hagi Tartu kohtutäitur Oksa

) § 130 alusel. 1.6 Kostja ei ole täitnud seadusest tulenevaid ülesandeid piisava põhjalikkuse ega hoolsusega, on põhjendamatult venitanud täitemenetlust ning hageja nõude täitmist. Kostja on jätnud täitmata enda kohustuse võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning seetõttu vastutab kostja süüliselt hagejale tekitatud kahju eest. 1.7 Hagejal puudus objektiivne võimalus vältida kahju tekkimist. Puudus kostja kui kohtutäituri tegevus/toiming, mille peale oleks hagejal olnud võimalik kaebust esitada. Kuna hageja arvestas, et tema nõude aegumise tähtaeg on 30 aastat, siis ei tajunud ta vajalike toimingute tegemata jätmist tegevusetusena, vaid eeldas, et toimingute tegemiseks on piisavalt aega ning usaldas kostjat. Hageja kahju hüvitamise nõuet ei välista see, et hageja ei esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse peale kuna kaebuse esitamine ei olnud hagejale mõistlikult ettenähtav. 1.8 Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud: 1) kahju hüvitise suuruse kindlaks tegemisel tuleb lähtuda summast, mis jäi sisse nõudmata ehk 4837 eurot 91 senti. Kui kostja oleks tuvastanud võlgniku vara ja sissetuleku ja oleks sellele sissenõuet pööranud, siis oleks hageja nõue täidetud (põhjuslik seos on olemas vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-le 3 koosmõjus

§ 7lg-lga 4).

2) alternatiivina palub hageja kohtul määrata kindlaks kahjusumma kohtu õiglasel äranägemisel. 1.9 Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude tõttu kostjale kahjunõude koostamise ning esitamisega. Õigusabikulude suuruseks on 586 eurot 66 senti (ilma käibemaksuta). Hagejal puuduvad õigusalased eriteadmised ning seetõttu on eriteadmistega isiku abi kasutamine põhjendatud. Kostja seisukoht 2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole tõendanud kohtutäituri kohustuste rikkumist. Kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu ei ole hagejal kahju tekkinud ning hageja ei ole väidetava kahju suurust tõendanud. Hageja ei ole täitemenetluse jooksul kohtutäituri väidetavat tegevust vaidlustanud, mistõttu ei ole hagejal õigust väidetavale tegevusetusele käesolevas menetluses tugineda (

§ 217lg 6).

2.1 Hageja esitas

1. juunil 2004 kostjale täitmisavalduse Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-598/2003 (täitedokument) täitmiseks Võlgnik esitas
4. veebruaril 2022 avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 084/2004/871 lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Täitemenetlus eelnimetatud täiteasjas lõpetati tsiviilajas nr 2-22-5274 hageja nõude osas
5. märtsil 2023 Tartu Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a määrusega, mis jõustus
8. märtsil 2023 Riigikohtu määrusega. 2.2 Täiteasjas nr 084/2004/871 täitemenetluse alustamise hetkel ja sellele järgnenud täitemenetluse vältel oli võlgnik maksejõuetu. Alusetud on hageja väited, et tema nõue jäi täitamata kohtutäituri kohustuste rikkumise tõttu. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on 3 2-23-14052 võlgniku suhtes vastuse koostamise seisuga kohtutäiturite menetluses võlgniku suhtes kaks täiteasja, mis on algatatud ajaliselt enne hageja poolt täitmisavalduse esitamist: 1) täiteasi nr 186/2003/382 (toimik avatud
9. märtsil 2003), nõude jääk 42 eurot 87 senti; 2) täiteasi nr 187/2003/1915 (toimik avatud
10. mail 2003), nõude jääk 204 eurot 84 senti. 2.3 Kui võlgniku suhtes on nii hageja nõudest varasemalt täitmisel esitatud nõuded (täiteasi nr 186/2003/382) kui ka täitamata laste elatise nõuded (täiteasjad nr 187/2003/1915, nr 120/2017/598, nr 120/2017/599) ei saanud hageja õigustatult eeldada, et tema nõue täidetakse enne kui on täidetud võlgniku laste elatise nõuded ning enne hageja nõuet täitmisele esitatud nõuded.

§ 8

lg 2 järgi täidab kohtutäitur rahalisi nõudeid nende täitmisele esitamise järjekorras, kuid lapse elatise nõuded täidetakse eelisjärjekorras. 2.4 Hageja ei ole tõendanud, et võlgnikul oleks vara mille arvelt oleks saanud esmalt rahuldada täitmisel olevad eelisjärjekorras täitmisele kuuluvad võlgniku laste elatise nõuded ning seejärel ka hageja nõue. Täitemenetlus saab olla edukas vaid eeldusel, et võlgniku varaline seis võimaldab täitmisele esitatud nõude rahuldada. Võlgniku varaline seis ei ole võimaldanud täita ka eelistatud laste elatise nõudeid. Seetõttu ei ole kohtutäitur oma kohustusi rikkunud. 2.5 Hageja seisukoht mille järgi püstoli võõrandamise korral kuuluks tema nõue selle arvelt rahuldamisele on alusetu. Püstoli võõrandamise korral kuuluks rahuldamisele esmajärjekorras võlgniku laste elatise nõuded. Kohtutäituri püstoli RBF-Match-MK-II võõrandamata jätmine, ei ole hagejale kahju tekkinud. 2.6 Avalikult kättesaadava teabe kohaselt on RBF-Match-MK-II hind 949 eurot. Võlgniku nimele registreeritud püstol ei ole uus. Kohtutäitur rõhutab, et relvade ostjate ring on piiratud. Kohtutäitur on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt saanud väljavõte oksjonikeskkonnas alates 1. jaanuarist 2021 müüdud relvade kohta. Keskmine sundkorras müüdud püstoli hind oli 232 eurot 93 senti. Kõrgeim sundkorras müüdud püstoli hind oli 450 eurot. Puudub põhjust arvata, et võlgniku püstoli RBF-Match-MK-II täitemenetluses võõrandamise korral oleks müügihind 450 eurost kõrgem.

§ 103

lg 2 esimese lause kohaselt asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. Puudub alus arvata, et keegi oleks nõus maksma nendel tingimustel kasutatud asja eest rohkem kui 50% samasuguse, kuid uue asja hinnast. 2.7 Kostja lasi 26. aprillil 2018 kanda relvaregistrisse võlgniku püstoli RBF-MatchMK-II käsutamise keelumärke. Seejärel tegi kostja võlgnikule ettepaneku asuda võlgnevust tasuma või teatama, millal kostja võib relvale järgi tulla. Võlgnik kohtutäituri ettepanekule ei reageerinud. Kui võlgnik ei tee kohtutäituriga relva üleandmise osas koostööd, on kostja jaoks ainsaks mõistlikuks viisiks minna relva järgi isikukaitse teenust kasutades. Kostja kasutab AS G4S Eesti isikukaitse teenust. Isikukaitse teenuse, mille kestus on ajaliselt kauem kui 60 minutit, miinimumtasu on 392 eurot/kord, mille lisandub käibemaks. Hagejal puudub õigus nõuda, et kostja täidaks oma kohtutäituri ülesandeid seades ohtu enda ja enda büroo töötajate elu ja tervist. 2.8 Seega üksnes võlgniku püstoli arestimiseks (sh võlgniku valdusest ära võtmiseks) vältimatult vajaliku isikukaitse teenuse hind ületab püstoli eeldatava väärtuse.

§ 53

lg 2 kohaselt ei arestita vara, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Kui võlgnik kohtutäituriga koostööd ei tee, siis kaasnevad võlgnikult relva äravõtmisega kulud, mille suurus ületab relva väärtuse. Kohtutäitur hoiab 4 2-23-14052 sellisel juhul relvaregistris võlgniku relva käsutamise keelumärke, juhuks kui võlgnikul tekib vajadus relv võõrandada või mingil põhjusel jõuab relv politseisse hoiule. 2.9 Paljasõnaline on hageja väide nagu oleks kostjal olnud võimalik sissenõuet pöörata võlgniku sissetulekutele

§ 130alusel.

Kostja andmetel ei olnud võlgnikul täitemenetluse jooksul sissetulekuid, millele saaks sissenõuet pöörata. Ka võlgniku laste elatise nõuete täitmine ebaõnnestus. Kui hageja arvates oli võlgnikul sissetulek, mille arvelt oli hageja nõude täitmine võimalik, tuleb hagejal omi väited tõendada. 2.10 Asjakohatu on hageja viide aegumise tähtajale. Täitmise aegumise tähtaega muudeti 2011. aastal. Hagejal olid kõik võimalused hoida ennast täitemenetluses toimuvaga kursis ning nõuda kostjalt andmeid täitemenetluses toimuva kohta. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus

§ 217

lg 1 alusel.

§ 217

lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (vt RKTKo 30.01.2019 nr 2-17-8492, p 15; RKTKo 28.09.2011 nr 32-1-69-11, p 13). Hageja ei ole kostja tegevuse või väidetava tegevusetuse peale ühtegi kaebust esitanud. 2.11 Hageja ei ole väidetava varalise kahju suurust tõendanud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Hageja ei ole tõendanud, et tema 4837 euro 91 sendi suuruse nõude rahuldamine oleks võlgniku varalise seisu arvestades olnud võimalik. Alusetu on hageja nõue, et kohus määraks kahju kohtu õiglasel äranägemisel. RVastS § 8 lg 1 teise lause järgi hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kui hageja ei suuda väidetava varalise kahju suurust tõendada, siis järelikult ei ole kahju tekkinud Kuivõrd hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kahju seoses hageja nõude osas täiteasja nr 084/2004/871 läbiviidud täitemenetluse ebaõnnestumisega, siis ei ole ka kuidagi põhjendatud nõuda kostjalt hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. 2.12 Hagejal ei ole kohtueelseid õigusabikulusid, sest nõude aluseks nimetatud arvest nr 23010157 nähtuvalt on arve esitatud xxxxxxxxxx OÜ-le. Hageja seisukoht kostja vastusele 3. Kohtupraktika kohaselt ei ole alati vajalik ka enne kahju hüvitamise nõude esitamist esitada kohtutäiturile kaebus. Võlgniku teised täitemenetlused ei oma siinses vaidluses tähtsust. Küsimus on kostja kohustuste rikkumises ja kostja tegevusetuses, mille tõttu hageja nõue jäi täitmata. Konkreetse täiteasjaga tegelev kohtutäitur peab hea seisma selle eest, et sissenõudja nõue saaks täidetud – olenemata teistest täitemenetlustest võlgniku suhtes. 3.1 Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud, et võlgnikul oleks vara, mille arvelt oleks saanud esmalt rahuldada täitmisel olevad eelisjärjekorras täitmisele kuuluvad võlgniku laste elatise nõuded ning seejärel ka hageja nõue. Hageja on korduvalt viidanud, et võlgnikule kuulub vallasvara. Edasise kontrolli on kohustatud tegema kohtutäitur (

§ 8lg 1).

Kostja jättis välja selgitamata kõik tähtsust omavad asjaolud, st selle, millega võlgnik tegeleb, millest võlgnik elatub, milliste vahenditega võlgnik omale matkavarustust jms soetab. Hageja leidis info võlgniku ning tema tegevuse, teenimiste kohta üles ilma suurema vaevata, siis ei ole eluliselt usutav, et kostja ei oleks saanud sama teha. Võlgnik on xxxxxxxxxxx

1. aastal avaldanud järgmist: 5 2-23-14052 1) „Minu sulest on ilmunud raamat „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.“; 2) „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx.“; 3) „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.“; 4) „Projektipõhiselt koolitan ka noorsootöötajaid (seikluskasvatus).“; 5) „Lisaks teenin veel leiba xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Eluliselt ei ole usutav, et võlgnik kõiki õpetusi, koolitusi ning matkasid tasuta läbi viib/viis. Lisaks ei ole usutav, et võlgnik ilma rahata väljaspool Eestit matkab. Samas foorumis on võlgnik
2. aastal oma vara (telk, seljakott, matkasaapad jne) müünud ning tegemist ei olnud odavate asjadega. Võlgnik on reklaaminud erinevaid matkasid, mille umbkaudne eelarve inimese kohta jääb 500-600 euro vahele ning avaldanud, et tellib omale matkakaupasid otse tootjalt, sh müüb tooteid huvilistele ka ise.
3. aastal reklaamis võlgnik, kuidas pakub oma matkaklubiga transporditeenust matkajatele. 3.2 Täitetoimikus puudub info, et kostja oleks uurinud ning selgitanud, kas võlgnikul on abielusuhtest tulenevat ühisvara, millele sissenõuet pöörata. Hagejale teadaolevalt on võlgnik perioodil 2016-2021 maksnud oma lastele elatist teiste võlgnikule lähedaste isikute kaudu. Eeltoodust võib järeldada, et võlgnikul on raha, millele sissenõuet pöörata. Püstoli väärtuse osas jääb hageja seisukohale, et oluline ei ole, kui mitteväärtuslik võlgniku vara on. Kostja ei ole teinud endast olenevat, et hageja nõuet rahuldada – täitetoimikus puudub info püstoli tegeliku väärtuse kindlakstegemise kohta. Aluseks ei saa võtta ainult analoogsete püstolite osas toimunud enampakkumiste tulemusi, arvestada tuleb ka turgu ning turul kujunevat keskmist hinda. Kostja otsitud vabandused ei õigusta kostja tegevusetust. Kostjal oli mugavam otsida aina uusi vabandusi, kui et tegelikult asjaga tegeleda.

§ 27

lg 1 kohaselt kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alust eeldada, võib kohtutäitur taotleda politseiametniku kaasamist täitetoimingusse. 3.3 Kostja seisukoht, et hagejal ei ole seoses kohtueelsete õigusabikuludega kahju tekkinud, kuivõrd arve on esitatud xxxxxxxxxx OÜ-le, kes ei ole antud asjas menetlusosaliseks, on ekslik. Kulude hüvitamist menetlusosalistele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9). KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus tutvunud esitatud hagiavalduse, selle lisade ja kostja seisukohaga, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 (so haldusakti kehtetuks tunnistamine, toimingu lõpetamise nõue, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue) sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS 6 2-23-14052 § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. 5.1 Kohtutäiturilt kahjuhüvitise saamiseks tuleks hagejal tõendada: 1) isikule suunatud kohtutäituri ametikohustuse rikkumine (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku õiguste kaitse); 2) tekkinud kahju; 3) põhjuslik seos ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; 4) kohtutäituri süü; 5) muu subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumine või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatus.
3. Täitemenetluses on esmase õiguskaitsevahendina käsitletav kaebuse esitamine kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, et saavutada kaebaja õigusi rikkuva toimingu või akti tühistamine. Täitemenetluses kaebuste esitamise kord kohtutäituri otsuse või tegevuse peale on reguleeritud

§-s 217, mis sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Hageja esitas
2. juunil 2004 kostjale täitmisavalduse võlgniku suhtes täitemenetluse läbiviimiseks Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-598/2003 (täitedokument) täitmiseks. Hageja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel alustas kostja võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2004/
5. Võlgnik esitas
6. veebruaril 2022 avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 084/2004/871 lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Täitemenetlus eelnimetatud täiteasjas lõpetati tsiviilajas nr 2-22-5274 hageja nõude osas
7. märtsil 2023 Tartu Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a määrusega, mis jõustus
10. märtsil 2023 Riigikohtu määrusega.
11. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja täitemenetluse nr 084/2004/871 sissenõudjana ei olnud rahul kohtutäituri tegevusega, leides, et kostja ei ole 18 aasta jooksul pööranud sissenõuet võlgnikul olemasolevale varale ega tuvastanud võlgnikul sellise vara/sissetuleku olemasolu, mille arvelt hageja nõuet täita ja mille tulemusel lõpetati täitemenetluse läbiviimine võlgniku taotlusel aegumise tõttu.
12. Kuigi hageja sissenõudjana ja kostja täitemenetluse läbiviijana olid eriarvamusel, ei esitanud hageja täitemenetluse läbi viimise ajal

§ 217

lg 1 kohast kaebust kohtutäiturile ega vaidlustanud ka kohtutäituri poolset tegevust või tegevusetust 18. aasta jooksul, mil täitemenetlust läbi viidi (dtl 3, 5).

§ 217

kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (RKTKm 2.06.2008, nr 3-2-1-42-08, p 16).

1. Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja ei saanud kaevata kohtutäituri tegevus/toimingu peale, sest tegevust/toimingut, mille peale kaebus esitada ei olnud. Hageja on seisukohal, et kostja jättis välja selgitamata kõik tähtsust omavad asjaolud, st selle, millega võlgnik tegeleb, millest võlgnik elatub, milliste vahenditega võlgnik omale matkavarustust jms soetab, s.o hageja heidab kostjale ette tegevusetust (dtl 6). 7 2-23-14052
2. Kohus ei nõustu hagejaga, et kahju hüvitamise nõuet ei välista see, et hageja ei esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus

§ 217

lg 1 alusel.

§ 217

lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (vt RKTKo 30.01.2019 nr 2-17-8492, p 15; RKTKo 28.09.2011 nr 3-2-1-69-11, p 13). Hageja on nõustunud kohtutäituriga, et hagejal oli kogu täitemenetluse ajal kõik võimalused hoida ennast täitemenetluses toimuvaga kursis (dtl 105). Hageja on enda passiivsust täitemenetluse läbi viimisel põhjendanud asjaoluga, et ta usaldas kohtutäiturit (dtl 6). Kui hageja täitemenetluse jooksul arvas, et kostja ei tee tema nõude täitmiseks vajalikke toiminguid, tuli hagejal vaidlustada kohtutäituri tegevusetus. Hageja ei ole kostja tegevuse või väidetava tegevusetuse peale ühtegi kaebust esitanud. Riigikohus on selgitanud, et alates riigivastutuse seaduse jõustumisest

1. jaanuaril 2002 võib kohtutäituri tegevuse vaidlustamata jätmine kaasa tuua RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud tagajärje, st võimaluse, et tekitatud kahju jääb välja mõistmata või selle suurust vähendatakse (vt RKTKo 24.12.2022, nr 3-2-1-153-02, p 13).
2. Kohtu hinnangul ei selgu hageja põhjendustest, millised takistused esinesid hagejal ja miks hageja ei esitanud täitemenetluse läbi viimise ajal kaebust kohtutäituri tegevuse/tegevusetuse peale täitemenetluse ajal. Hageja on selgitanud, et tema hinnangul oli täitemenetluse läbi viimiseks aega 30 aastat ning hageja ei näinud ette seaduse muudatust 2011, mil tsiviilseaduse üldosa seaduse (TsÜS) § 157 sätestatud aegumise tähtaega muudetakse. Samuti uskus hageja, et kohtutäitur suudab võlgnevuse sisse nõuda võlgnikult. See, et hageja ise oli
3. aasta jooksul sissenõudjana passiivne, ei tähenda, et kohtutäitur oli täitemenetluses tegevusetu.
4. Asjakohane ei ole hageja väide, et käesolevas menetluses ei ole olulised võlgniku osas teised läbiviidavad täitemenetlused, sh elatise nõuetes (dtl 103).

§ 8

lg 2 järgi täidab kohtutäitur rahalisi nõudeid, välja arvatud lapse elatisnõuded, nende täitmisele esitamise järjekorras. Lapse elatise nõuded täidetakse eelisjärjekorras. Täiteasjas nr 187/2003/1915, mis on alustatud

1. mail 2003 elatise sissenõudmiseks on täitmata nõude jääk 204 eurot 84 senti; täiteasjas nr 120/2017/598, mis on alustatud
2. juulil 2017 elatise sissenõudmiseks, on täitmata nõude jääk 1323 eurot 20 senti; täiteasjas nr 120/2017/599, mis on alustatud
3. juulil 2017 elatise sissenõudmiseks, on täitmata nõude jääk 3733 eurot 40 senti. Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja oleks kostja tegevuse peale täitemenetluse ajal kaebuse esitanud, ei oleks see hageja kahju ära hoidnud.
4. Kuna hageja ei esitanud õigel ajal kohtutäiturile kaebust ega põhjendanud menetluses, miks ta seda teha ei saanud, on ta

§ 217

lg 6 järgi kaotanud õiguse tugineda kohtutäituri võimalikule tegevusetusele täitemenetluses (RKTKo 17.03.2021 nr 2-19-6362, p 11.3). Riigikohus on oma praktikas jõudnud järeldusele, et esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmise etteheidetavuse välistab kas see, et esmane õiguskaitsevahend ei oleks kahju ära hoidnud, või see, et kannatanu ei saanud aru, et ta pidi esmast õiguskaitsevahendit kasutama (vt RKHKo 3-3-1-14-02, p 19). Kohus on seisukohal, et

§ 217lg 1 kohase kaebuse esitamisega oleks saanud väidetava kahju tekkimist vältida.

Kaebemenetluse tulemusena oleks kohus saanud anda hagita menetluses hinnangu kohtutäituri tegevusele võlgnevuse sissenõudmisel. 15. Hageja heidab kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole teinud endast kõike olenevat ega uurinud piisavalt hageja varalist seisukorda ega võimalikke varjatud sissetulekuid, mille arvelt oleks saanud hageja nõude rahuldada (dtl 4, 104). Kohus selgitab, et

§ 135

lg 1 sätestab kui isik, kellele võlgnik teeb töölepingu alusel tööd või osutab teenust, on kohustatud 8 2-23-14052 kolmandale isikule raha maksma või tegema sellise toimingu, mida nende suhte laadi tõttu võib käsitada osalise või täieliku tasuna võlgniku töölepingu alusel töötamise või teenuse osutamise eest, võib kolmanda isiku nõude arestida võlgniku kohta tehtud täitedokumendi alusel nagu võlgniku nõude. Võlgniku tasunõude arestimine hõlmab ka kolmanda isiku nõude võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu.

§ 135

lg-st 3 tulenevalt aga arestib kohtutäitur nõude sissenõudja esitatud andmete alusel. Kohtutäitur saab teha täitetoiminguid üksnes täitemenetluse ajal.

§-st 8 tulenevalt on kohtutäituri kohustuseks võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Nimetatud kohtutäituri kohustustele peavad korrespondeerima ka sissenõudja õigused ja kohustused. 16. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks edastanud andmeid võlgniku võimaliku sissetuleku ja võimaliku vallasvara kohta kohtutäiturile, vastupidi hageja on kinnitanud, et ta eeldas, et kohtutäitur on suuteline ise selliseid andmeid leidma (dtl 104). See, et hageja hagiavalduse koostamisel on foorumitest leidnud informatsiooni võlgniku kohta, ei tähenda, et kohtutäitur saab täitemenetlust läbi viia foorumites olevate andmete alusel. Seega kui hagejal oli täitemenetluse ajal teada asjaolusid võlgniku võimalikest varjatud sissetulekutest, oli hagejal tulenevalt

§ 135

lg-st 3 võimalus sellised andmeid kohtutäiturile edastada, et kohtutäitur oleks saanud läbi viia vajalikud toimingud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks täitemenetluse ajal kohtumenetluses avaldatud võlgniku võimalikest varjatud sissetulekutest kohtutäiturit teavitanud. 17. Kohus nõustub kohtutäituriga, et käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõue põhineb asjaoludel, mis jäid täitemenetluses hageja poolt õigeaegselt vaidlustamata. Kui hageja väitel tema õigusi täitemenetluses rikuti (kohtutäituri poolne tegevusetus), tulnuks tal esitada seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul kaebus kohtutäituri tegevusetuse peale. Kuna hageja seda ei teinud, on ta vastavalt

§ 217

lg-le 6 minetanud õiguse tugineda kahjunõuet esitades hagiavalduses toodud asjaoludele. Hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole samastatav ega asenda kohtutäituri tegevusele (otsuse peale) esitatava kaebuse menetlust. Vastasel juhul oleks

§ 217lg 6 selles sätestatu osas sisutühi.

Viidatud sätte eesmärk on teiste täitemenetluse osaliste huvides õigusrahu tagamine ning õigusliku ebakindluse vältimine. Hageja ei esitanud täitemenetluse läbi viimise ajal mitte ühtegi kaebust kohtutäiturile. 18. Kuivõrd riigivastutuse regulatsioon teeb vahet esmasel (kaebus kohtutäituri tegevuse peale) ja sekundaarsel (kahju hüvitamine) nõudel ning sekundaarse nõude saab maksma panna üksnes siis, kui esmast nõuet mingil põhjusel ei ole võimalik esitada või see ei tooks endaga kaasa õigusvastase olukorra kaotamist, ei ole hagejal praegusel juhul RVastS § 7 lg-st 1 koosmõjus

§ 217

lg-tega 1 ja 6 ning KTS § 9 lg-ga 1 tulenevalt õigust nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist ilma, et ta oleks kaevanud kohtutäituri tegevuse peale seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul.

1. Eeltoodud kohtu põhjendustel jätab kohus rahuldamata nii hageja põhinõude, alternatiivse nõude kui ka viivisenõude ning kohtul puudub vajadus analüüsida kohtutäituri vastutuse osas teisi kahjunõude koosseisulisi elemente. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 9 2-23-14052 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlenud enda menetluskulude kindlaks määramist. Seega määrab kohus, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 10