Obsah (5)

§ 423§ 428§ 429§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13275 Tsiviilasi Ramirent Balt

§ 423

lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (

§ 428lg 1 p 3, §-d 429 ja 431).

Menetluskulud tuleb jätte 22,62% ulatuses hageja kanda.

1. Hageja on viidanud, et rendileping sõlmiti 22.02.2023, kostja tagastas tõstuki 28.02.2023 ning 02.03.2023 esitas hageja kahju nõude. Hageja on kahju kohta esitanud arved, mis on väljastatud 26.10.2022 ning 13.02.
2. Seega tekkis hagejal kahju enne, kui ta kostjaga rendilepingu sõlmis. Arved ei saa olla seotud vaidlusaluse juhtumiga. Kostja seadis tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla. 11
3. Hageja on 18.03.2024 menetlusdokumendis väitnud, et tulede paneeli kanduri maksumus oli 33,82 eurot, kuid algses kahju nõudes on selle hinnaks märgitud 199,21 eurot. Kuna tegelik arve oli hagejale teada enne kahjunõude koostamist, jääb arusaamatuks, mille alusel hageja kostjalt kahju nõudis. Varuosade transpordi ja remonttööde kulu osas ei ole aga hageja ühtegi tõendit esitanud. Transpordikulu ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Veopea vahetamisega seotud kulu on alusetu, sest tõstukil oli kahjustunud üksnes tiisel. Ükski hageja esitatud arve ei ole seotud konkreetselt kahjustatud tõstukiga. Hagejale ei ole tegelikult kahju tekkinud.
4. Kostja ei ole kasutusjuhendit rikkunud, sest kostja ei ole korvtõstukit tõstnud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et korvtõstukit võis liigutada vaid selle tõstmisega. Tegu oli haagisega, mida oli võimalik tavapäraselt sõiduki järel vedada. Tõendamata on hageja väide, et kasutusjuhend oli korvtõstuki korvis kättesaadav. Hageja esitatud kasutusjuhendi punktis 8 on toodud, et tõstuki omanikul tuli hoolt kanda, et kõik seadme kasutajad juhendiga tutvuksid.
5. Algses hagis väitis hageja, et kostja oleks pidanud tõstukit tõstma. Alles menetluse käigus asus hageja väitma, et kasutusjuhendit rikuti seetõttu, et tõstukit transporditi vales asendis. Kostja pidas arusaamatuks, millisele kasutusjuhendi rikkumise juhtumile hageja tugineb. Hageja ei ole tõendanud, et tõstuk sai kahjustada, kuna see oli vales asendis.
6. Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde ja kordas neid. Hageja nõue on tõendamata, sest hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, kahjujuhtumi toimumise asjaolusid ega seda, et kostja on tõstukit ebasihipäraselt kasutanud. Kasutusjuhend ja riskikaitse tingimused neid asjaolusid ei tõenda. Tõstuki ebasihipärast kasutamist võiks ette heita, kui kostja oleks tõstukiga teinud midagi, milleks tõstuk ei ole üldse ette nähtud.
7. Kostja saab riskikaitse tingimuste punkti 6d alusel vastutada vaid 500 euro hüvitamise eest. Alternatiivselt tuleb kostjalt välja mõista kahjuna 500 eurot. Teavitamiskohustust ei ole kostja rikkunud, sest avastas tõstuki kahjustuse kolm päeva hiljem. Teavitamiskohustust on võimalik täita vaid siis, kui isik on mingist puudusest teadlik. Kahju suurust ei ole hageja tõendanud. Ebaõiged on hageja väited, et ta tellis osad detailid hulgi tellimusena. Arvete järgi tellis hageja 1 veopea ja 11 kandurit. Hageja on kohut eksitanud. Kostja ei pea kahju hüvitama suvaliste arvete alusel. Kui hageja neid detaile hulgikaubana tellib, on tegu kergesti kuluvate või kahjustuvate osadega. Hageja ei ole tõendanud, et tuledepaneeli kandur oli katki.
8. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 8347 eurot. Kostjale osutati õigusabi kokku 49,1 tunni ulatuses. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 22.02.2023 rendilepingu RC281945, mille alusel kostja rentis hagejalt korvtõstuki Dino 210XTB; 2) rendilepingu kohaselt oli korvtõstuk kaitstud RAMI riskikaitsega, mis pidi kostja vabastama rahalisest vastutusest hageja ees, kui tõstuk saab rentimise ajal kahjustada; 12 3) kostja tasus hagejale täiendavat tasu riskikaitse eest ning hageja tüüptingimuste kohaselt oli riskikaitse kokkuleppe sõlmimine kohustuslik; 4) kostja tagastas korvtõstuki hagejale 28.02.2023 ning märkis tagastamise teatel, et ta tagurdas tõstukiga, tõstuki parem pool vajus ära, mistõttu tõmbas kostja tõstuki sõidukiga tagasi ja avastas kolm päeva hiljem, et selle raam on kõver.
11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab täielikult hüvitama hagejale korvtõstuki raami kahjustamisest tuleneva kahju, kuna kostja rikkus kasutusjuhendit, kasutas tõstukit selleks mitte ette nähtud viisil ja teatas kahjujuhtumist hilinemisega, mistõttu riskikaitse ei kehtinud. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kahju on tõendatud.
12. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 4475,07 eurot ja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista 3462,93 eurot. Seega vähendas hageja nõuet 1012,14 euro võrra. Kohtu hinnangul on tegemist nõudest osalise loobumisega.
13. Nõudest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 76. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht ja kostja nõudest loobumisele vastu ei vaielnud. Kohus võtab vastu hageja loobumise nõudest summas 1012,14 eurot ja lõpetab eeltoodud osas menetluse käesolevas tsiviilasjas. 77. Vaidluse sisulises osas leidis hageja, et kostja ei kasutanud tõstukit sihipäraselt, sest vedas seda sõidukil järel. Kostja rikkus seetõttu kasutusjuhendit. Ühtlasi tõmbas kostja tõstuki jõuga välja, mida ta kasutusjuhendi järgi ei oleks tohtinud teha. Riskikaitse ei kehtinud ka seetõttu, et kostja teatas kahjujuhtumist hilinemisega. Hageja kirjeldas, millised olid tema kulud tõstuki remondile ning osundas, et osad varuosad olid tal olemas, sest hageja hangib neid hulgitellimuste alusel. 78. Kostja leidis, et ta ei ole tõstukit kasutanud nõuetele mittevastavalt, sest tegu oli haagisega, mida võis sõiduki järel vedada. Hageja kinnitas lepingueelses reklaamis, et riskikaitse kehtib ka 13 seadme transportimisel. Hageja väited kasutusjuhendi rikkumise kohta on tõendamata ning tõstuk vajus kostja kirjeldatud viisil, sest sellel ei olnud nõuetele vastavaid talverehve. Hageja väited kahju suuruse kohta on tõendamata. Alternatiivselt saaks kahju välja mõista vaid riskivastutuse tingimustes märgitud 500 euro ulatuses. Alternatiivselt taotles kostja ka kahju vähendamist VÕS § 139 ja § 140 alusel. Kostja teavitas kahju juhtumist koheselt siis, kui ise selle toimumisest teada sai ning vastupidiselt tõlgendatav tüüptingimus oleks tühine. 79. Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud (RK TKo 2-18-13649, p 13, et VÕS § 115 lg 1 alusel lepingulise kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb hagejal tõendada, et kostja on kohustust rikkunud, vastutab kohustuse rikkumise eest, hagejale on tekkinud kahju, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks lepingulist kohustust rikkunud ning hagejal tekkis kahju hagiavalduses märgitud ulatuses. Nende kahe eelduse puudumine välistab nõude rahuldamise. 80. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud rendileping. VÕS § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 341 järgi kuuluvad rendilepingutele kohaldamisele üürilepinguid puudutavad seaduse sätted. VÕS § 334 lg 1 näeb ette, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 näeb üldnormina ette, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. 81. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tagastas hagejale korvtõstuki, mille raam oli saanud kahjustada. Pooled ei vaidle selle üle, et sellisel viisil tekkinud kahju hüvitamise kohustuse eest pidi kostjat kaitsma täiendav lepinguline riskikaitse, mille sõlmimine ja mille eest tasumine oli kostjale hageja tingimuste kohaselt kohustuslik. 82. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid korvtõstuki Dino rendilepingu 22.02.2023 (toimiku lk 6) ning lepingu sõlmimisel oli renditud seade kaitstud riskikaitse tingimustega. Lepingu juurde kuulusid ka seadmete rendi üldtingimused (toimiku lk 8-10). Nende asjaolude üle pooled ei vaidle. 83. Lepingu juurde kuulusid RAMi riskikaitse üldtingimused (toimiku lk 7). Riskikaitsega piirati rentniku rahalist vastutust rendileandja ees seadme hävimisel või kahjustamisel (p 1). Riskikaitse sõlmimine oli kostjale kohustuslik tingimuste punkti 2 järgi. Tingimuste punkt 5 a nägi ette, et riskikaitse kehtib, kui seadme kasutamisel on järgitud kõiki kasutus- ja paigaldusjuhiseid ning punkti 5 c järgi pidi kahjujuhtum olema rentniku jaoks ootamatu ja ettenägematu. Eelnimetatud eelduste täitmiste korral pidi hageja kooskõlas punkti 6 alapunktiga 6 vähendama 35 000 kuni 100 000 eurot maksvate seadmete puhul rentniku rahalist vastutust kuni 500 euroni. 14 84. Punkti 8 b kohaselt ei kehtinud riskikaitse, kui kahju on tekitatud paigaldus- ja/või kasutusjuhenditest mitte kinni pidamisest. Punkti 9 a järgi ei laienenud riskikaitse, kui kahju tekkis seadme mitte-sihtostarbelise kasutamise käigus (nt transporditakse laadurit ehitusobjektile). Samas punktis on sulgudes märgitud, et riskikaitse ei laiene, et kui juhtum ei ole seotud laaduri tööga. Punkti 10 a järgi tuli mistahes kahjujuhtumi korral teatada juhtumist esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 72 h jooksul. 85. Kostja tagastas renditud seadme 28.02.223 (toimiku lk 11) ja märkis tagastuslehele: „tagurdasin, lume peal paistis kõik hästi ja äkki vajus parem pool ära. Tõmbasin autoga välja tagasi. 3 päeva hiljem avastasin, et tiisel oli kõver“. Hageja esitas kohtul fotod kahjustatud korvtõstukist, millistest nähtub kõverdunud raam (toimiku lk 12-13). Pooled ei vaidle selle üle, et tagastamise ajal oli korvtõstuki raam kõverdunud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et raam oleks olnud kõverdunud juba varem ehk siis kui hageja kostjale tõstuki kasutamiseks üle andis. Seega üldjuhul oleks kostja pidanud vastutama tekkinud kahju eest, kuid sellise kahju eest oleksid kostjat pidanud kaitsma riskikaitse tingimused. 86. Esmalt ei nõustu kohus hageja väitega, et riskikaitse tingimused ei kehtinud, sest kostja teatas kahjujuhtumist hilinemisega. Pooled ei vaidle selle üle, et riskikaitse tingimuste näol on tegu tüüptingimustega. VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohtu hinnangul pidi lepingupoolega sarnane mõistlik isik saama riskikaitse tingimuste punktist 10

1. d)aru viisil, kus kahjujuhtumist tuli teatada esimesel võimalusel alates ajast, mil kahju juhtumi toimimine sai rentnikule teatavaks või ilmseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks pidanud raami kõverdumisest aru saama koheselt pärast tagurdamist. Esitatud fotodest ei saa järeldada, et kõverdumine oleks olnud sedavõrd ilmselt nähtav, et kostja oleks saanud seda märgata koheselt. 87. Kohus ka nõustub kostja käsitlusega, et tüüptingimust ei saa mõistlikult tõlgendada viisil, kus kahju juhtumist peaks teatama enne, kui rentnik ise juhtumist teada saab. Tingimuste punkti 10
2. d)sõnastusest sellist järeldust teha ei saa. Lisaks nõustub kohus kostja seisukohaga, et kui tingimust saaks tõlgendada hageja väidetud viisil, oleks tegu kostjat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 mõistes. Nimelt näeb VÕS § 127 lg 2 ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hageja ei ole selgitanud, milline oli kahjust teatamise kohustuse kaitse-eesmärk ehk kuidas oleks kahju toimumine olnud välistatud või tekkinud kahju saanud vähendada, kui kostja oleks kahjust teatanud varem. Kuna hageja ei ole neid asjaolusid kohtu ette toonud, ei omanud järelikult väidetav hilisem teatamine kahju tekkimisele ega selle suurusele sisulist mõju. 88. Hageja väited selle kohta, et kostja rikkus kasutusjuhendit ning kasutas tõstukit selleks mitte ette nähtud eesmärgil, on jäänud tõendamata. Hageja esitas ja väljavõtte tõstuki kasutusjuhendist (toimiku lk 84-88), mille järgi võis seadet transportida ühest kohast teise transpordiasendis. Xx võis seadet vaid kahe kandejõult vähemalt 2 500 kg kandejõuga tõstetropi abil neljast tõmbeaasast. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kasutusjuhendist endast järeldada, et kostja rikkus tõstuki kasutamise tingimusi ning seda sõltumata sellest, kas kostja oli või ei olnud kasutusjuhendiga tutvunud. 89. Kostja koostatud lausetest sõiduki tagastamise aktil ei saa teha ühtegi järeldust selle kohta, et tõstukit oleks kasutatud selleks mitte ette nähtud eesmärgil. Hageja esitas kohtule haagise 15 tehnilised andmed (toimiku lk 52-53), millistest nähtub, et korvtõstuk oli sõidukina registreeritud haagisena. Haagise vedamine sõidukiga ei ole kohtu hinnangul tõstuki kasutamiseks sobimatu eesmärk. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks haagist vedanud asendis, millises seda ei oleks tohtinud vedada. Hageja ei ole tõendanud, et teelt kõrvale vajunud haagise teele tagasi tõmbamine sõidukiga, mille taha on haagis kinnitatud, oleks kujutanud endast haagise tõstmist kasutusjuhendis märgitud viisil. 90. Hageja ei ole tõendanud, et olukorras, milles tõstuk kahjustada sai, oli tegemist mitte tõstuki töötamisega objektil ning töötamise käigus ühest asukohast teise liigutamisega, vaid hoopis tõstuki transportimisega ehitusobjektile riskikaitse tingimuste punkti 9 a mõistes. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline oli see kostjale ette heidetav ja lepingu tingimusi rikkuv tegevus, mille tõttu tõstuk kahjustada sai. 91. Seoses poolte vaidlusega selle üle, kuidas tõlgendada riskikaitse tingimuste punkti 9 a, esitas kostja kohtule väljavõtte hageja kodulehelt (toimiku lk 16), milles avaldatud reklaami kohaselt pidi riskikaitse rakenduma kahjude puhul, mis tekivad seadmete transportimise või laadimise käigus. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tegu on VÕS § 40 lõikes 1 toodud olukorraga, kus kummagi poole enda tüüptingimused on omavahel vastuolus. Kuna hageja avaldas vastava teabe kostjale enne lepingu sõlmimist, on tegu olukorraga, kus hageja oleks pidanud VÕS § 14 lg 1 järgi avaldama kostjale tõeseid andmeid oma tingimuste kohta. Vaatamata eeltoodule ei saa hageja tugineda riskivastutuse sätete mittekehtivusele tingimuste punktide 8 a ja 9 a alusel, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus kasutusjuhendit, ei kasutanud tõstukit selleks ettenähtud viisil või alles transportis laadurit ehitusobjektile. 92. 19.02.2024 eelistungil selgitas kohus hagejale (toimiku lk 69-71), et viimane ei ole välja toonud, mille tõttu ja kuidas haagis kahjustada sai. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, kuidas kahju tekkis ning miks riskikaitse ei kohaldunud. Hagejal tuli välja tuua põhjuslik seos ning see, kuidas kostja rikutud kohustused pidid hagejat tekkinud kahju eest kaitsma. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud. 93. Kostja esitas kohtule foto tõstuki rehvist (toimiku lk 34). Kostja sõnumite vahetusest Liiklusjärelevalve keskusega nähtub (toimiku lk 35-36), et tegu ei olnud nõuetele vastava rehviga. Kostja esitas kohtule ka erinevaid fotosid hageja renditavatest Dino korvtõstukitest koos e-kirjavahetusega Xx OÜ-ga (toimiku lk 63-67), mille kohaselt esinevad Dino tõstukitel probleemid raamide vastupidavusega. Kostja esitatud tõendid võimaldavad kahelda hageja väidetes selle kohta, et tõstuki kahjustus oli üldse põhjuslikult seotud mõne kostjale etteheidetava tegevusega. Siiski ei tõenda kostja esitatud tõendid üheselt, milliste asjaolude tõttu ja kuidas tõstuk kahjustada sai. Kuna hageja tugines riskikaitse tingimuste mittekohaldumisele, oleks need asjaolud tulnud välja tuua ja tõendada hagejal. 94. Kui riskikaitse tingimused oleksid kohaldunud, oleks kostja vastutus hageja ees olnud piiratud tingimustes märgitud summadega. Kohtu hinnangul ei ole aga hageja nõuet võimalik üheski ulatuses rahuldada, sest hageja ei ole põhistanud kahju suuruse kujunemist ega tõendanud seda. Vaatamata kohtu selgitustele ja kostja vastuväidetele ei ole hageja välja toonud, milliseid varuosi ja töid tuli tõstukil kahjustuse kõrvaldamiseks teha. Hageja ei ole tõendanud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust ega kulude kandmist. 95. Kahju suuruse tõendamiseks esitas hageja kohtule arved (toimiku lk 76-83). Knoke Kaubanduse OÜ arve erinevate varuosade eest on esitatud 26.10.2022 ehk enne kahju juhtumi toimumist. Arve alusel on enamik varuosi ostetud ühekordse ostuna. Kas või millised varuosad 16 ning milleks olid vajalikud vaidlusaluse tõstuki parandamiseks, arve alusel tuvastada ei ole võimalik. Kuna kulutus tehti enne kahjujuhtumi toimumist, ei olnud selle kulu teostamine põhjuslikus seoses toimunud kahju juhtumiga. TVH Parts NV on hagejale esitanud 13.02.2023 ehk enne kahju juhtumi toimumist arve mitmete erinevate varuosade eest. Ka antud arve alusel kantud võimalik kulu ei ole seotud kahju juhtumiga ning arvest ei saa järeldada, kas või milliseid varuosi oli vaja tõstuki remondiks. 96. Dinolif OY arve alusel on samuti ostetud erinevaid esemeid, sealhulgas varuosa, mida on nimetatud „veoskond“. Arve on koostatud 13.03.2023. Kas või millist varuosa oli vaja vaidlusaluse tõstuki remondiks, arvest järeldada ei saa. OÜ Masinate Remont ja Hooldus on 15.03.2023 esitanud arve lahtivõtmise, kokku paneku ja keevitustööde eest, kuid arvel puuduvad viited vaidlusalusele tõstukile. Seda, milliseid varuosi oli vaja tõstuki remondiks ja milliseid töid pidi tegema, ei saa kohus lugeda tõendatuks ainult hageja lepingulise esindaja seletuste alusel, sest kostja ei ole hageja väiteid omaks võtnud. 97. Kuna hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust, ei ole hageja nõuet kostja vastu võimalik rahuldada ja kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna kohus hagi ei rahulda, ei pea kohus hindama, kas vastavalt kostja taotlusele tuleks kahju hüvitist vähendada. Kohus osundab, et ülejäänud poolte esitatud tõendid (hageja kohtueelsed nõuded, kostja vastused neile ning väljavõtted teatmik.ee keskkonnast) ei ole vaidluse lahendamisel asjakohased, mistõttu kohus neid tõendeid ei hinda. 98.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 8347 eurot. Kostjale osutati õigusabi kokku 49,1 tunni ulatuses. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja lepingulise esindaja kulud on üle paisutatud. Hageja seisukohtadega tutvumiseks ning neile vastamiseks on esindaja kokku aeg kulutanud 11,8 tundi. Kohus loeb kokku mõistlikuks ajaks 8 tundi, sest hageja seiskohad ei olnud mahukad ning kostja kordas osaliselt oma varasemaid väiteid. Istungiks valmistumise mõistlikuks ajaks loeb kohus 3 tunni asemel 1 tundi, sest istungil ei esitanud kostja uusi väiteid ega tõendeid. 19.04.2024 seisukohtade koostamiseks ja hageja seisukohtadega tutvumiseks on kokku kulunud aega 8,2 tundi. Arvestades seda, et menetlusdokument sisaldas mahukalt kordusi ja varasemate väidete ümberkirjutusi, loeb kohus mõistlikuks ajaks kogumis 6 tundi. Kokkuvõtlike seisukohtade koostamise mõistlik aeg on kohtu hinnangul 10,7 tunni asemel 5 tundi, sest antud dokument koosnes enam kui pooles ulatuses varasema kordusest.
2. Kuigi muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu mõistlikuks ja põhjendatuks, kuulub ajakulu kogumis vähendamisele 49,1 tundi – 3,8 tundi – 2 tundi – 2,2 tundi – 5,7 tundi = 36,2 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 170 eurot tunnis, mida kohus loeb mõistlikuks. Seega on kostja põhjendatud kulud õigusabile 6154 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 6154 eurot. 17
3. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 6154 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 18