) § 423 lg 1 p 8 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu nõudmisele vaatamata ei ole hageja esitanud kohtule andmeid, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. 9. Hageja kohtu 10.05.2024 selgituskirjale ei vastanud. Kohtu seisukoht 10. Kohus keeldub
lg 6 alusel kostjale tsiviilasja materjalide avalikust kättetoimetamisest ning jätab hagi
Kuivõrd kohus jätab käesolevaga hagi läbi vaatamata, tuleb
Kohus jätab menetluskulud kindlaksmääramata. hageja kanda 2 ja jätab menetluskulude suuruse 2-24-70 Kohtumääruse põhjendused 11. Kohtul on võimalik pärast muude kättetoimetamisviiside tagajärjetut kasutamist avaldada hagiavalduse väljavõte
alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded, lugeda sellega hagiavaldus
kohaldamise eeltingimustel kättetoimetatuks ning lõppastmes teha hageja nõusolekul
Lisaks on maakohtul võimalik jätta hagi läbi vaatamata
lg 1 p 8 alusel, mh kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Seejuures ei täpsusta seadustik
lg 1 p 8 kohta seda, millised on need juhtumid, mil kostjale ei ole võimalik menetlusdokumente (üldse) kätte toimetada.
eelduste olemasolul (mh nii hageja kui ka kohtu mõistlikud pingutused) on vähemalt üldjuhul võimalik menetlusdokument kätte toimetada väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
lg 1 p 8 kohaldamise põhiline juhtum saab olla see, kui kohus keeldub
lg 6 alusel menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamast (RKTKo nr 3-2-1-179-14). 12.
lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Tsiviilasja materjalidest võib järeldada, et kostja elukoht on tõenäoliselt Venemaal. Kostjal puuduvad kehtivad elamisõiguse ja elamisloa dokumendid Eestis. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 52 p 2 sätestab, et täitmise loa taotluse juurde on vaja lisada muu hulgas dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse. Sama lepingu art 56 p 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest võib keelduda, kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Kohtu hinnangul saab eelnimetatud sätet tõlgendada selliselt, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest võidakse keelduda ka juhul, kui kostja ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle ei toimetatud kätte menetlusdokumente. Seega on tõenäoline, et kui kohus toimetab kostjale tsiviilasja materjalid kätte
kohaselt avalikult Ametlike Teadaannete kaudu ning teeb tsiviilasjas tagaseljaotsuse, ei ole seda võimalik tunnustada või täita Vene Föderatsioonis. Kohus keeldub
lg 6 alusel kostjale hagimaterjalide avalikust kättetoimetamisest, sest kohtu hinnangul soovivad hagejad eeldatavasti tehtavat lahendit tunnustada või täita Vene Föderatsioonis, sest kostja elab tõenäoliselt Venemaal ning tulenevalt 19.03.1995 jõustunud „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades“ artikli 56 punkti 1 alusel sellist lahendit tõenäoliselt ei tunnustataks või ei täidetaks. Ka Riigikohus on leidnud, et kui lahendi tunnustamine või täitmine välisriigis ei oleks tõenäoline, tuleb kohtul eelistada hagi läbi vaatamata jätmist (vt RKTKo 3-2-1-179-14, p 14-16). 3 2-24-70 13. Kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud kostja elukoha andmeid ise leida. Lisaks ei ole hageja esitanud andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik välismaal elavale kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning menetlusdokumentide kättetoimetamise võimatuse tõttu leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata kooskõlas
lg 1 p-ga 8.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 14.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus jätab käesolevaga hagi läbi vaatamata, tuleb
15.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine
Käesolevas asjas ei ole kostja kandnud menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Seega kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 16. Määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse (
). 17.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.