Obsah (7)

§ 204§ 120§ 123§ 87§ 55§ 29§ 132

4-24-2062 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2024, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-2062 Kohtunik Piia Jaaksoo Vää

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Sirle Olesk tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus Sirle Oleskile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 3.06.2024 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,24,002967, karistati Sirle Oleskit selle eest, et tema 03.06.2024 kella 15:11 ajal xxx, ÄÄSMÄE - HAAPSALU - ROHUKÜLA, 47km juhtis mootorsõidukit Volvo V60 reg. nr XXX asulavälisel teel kiirusega 139±9 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega juht ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 1 4-24-2062 km/h võrra. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pani toime LS LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 95 trahviühikut, s.o. 380 eurot. Kaebus 7.06.2024 saabus Pärnu Maakohtusse Sirle Oleski kaebus (kohtutoimik, edaspidi KT, lk 35), milles vaidlustab 03.06.2024 kiirmenetluse otsuse karistuse osas. S. Olesk leiab, et karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada ka oluliselt väiksema rahatrahvi määramisega. Ei vaidle vastu sellele, et on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Arvestatud ei ole asjaoluga, et pani rikkumise toime esmakordselt, seega oli tegemist pigem juhuslikku laadi õigusrikkumisega. 25.06.2024 esitas S. Olesk seisukoha kohtuvälise menetleja 17.06.2024 seiskoha osas (KT lk 18-21). Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteoasjas nr 2670,24,002967 otsus muutmata (KT lk 13-15). KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT lk 3-5, 13-15, 18).

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli

§ 55lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Sirle Olesk on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

1. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 3.06.2024 kiirusmõõturi kasutamise protokolli (väärteotoimik, edaspidi VTT, lk 3), kiirusmõõturi Stalker DSR 2X taatlustunnistust (VTT lk 6-7 ) ja M L mõõtja pädevust kinnitavat tõendit (VTT lk 8-9). Kohus leiab, et kiirusemõõturi kasutamise protokoll (kiiruse mõõtja M.L) kinnitab, et Sirle Olesk juhtis 03.06.2024 kella 15:11 ajal xxx, ÄÄSMÄE HAAPSALU ROHUKÜLA, 47km mootorsõidukit Volvo V60 registreerimismärgiga XXX, sõitis Ääsmäe suunas ja kiirusmõõtur näitas tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks 139±9 km/h, lõplik mõõtetulemus 130 km/h, juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Taatlustunnistus kinnitab, et kiirusemõõtur Stalker DSR 2x on taadeldud 05.07.2023 ning taatlus kehtib kuni 31.07.
2. Kiiruse mõõtja M L on 17.06.2024 tõendist nähtuvalt läbinud mõõteseaduse koolituse. S. Olesk ei ole vaidlustanud mõõtetulemust ega kiiruse ületamise kohta, ta on avaldanud (omakäeliselt kirjutatud ütlused kiirmenetluse otsuses), et ületas kiirust kuna tegi möödasõitu, nägi vastu tulevat autot ja manöövri lõpetamisel lisas kiirust. Kohus leiab, et väärteotoimikus oelavte tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et S. Olesk juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel alas, kus lubatud suurim sõidukiirus liikluskorraldusvahendiga oli 90 km/h kiirusega 139 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Eelnevaga S. Olesk rikkus LS § 15 lg 1 p 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. Kohus 2 4-24-2062 leiab, et S. Oleski poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.
3. Kohus leiab, et S. Olesk pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. S. Olesk on kohapeal ütlusi andes ja kaebuses kirjeldanud, et tegi möödasõitu eessõitvast sõidukist. Kaebuses selgitab, et kuna eessõitev sõiduk sõitis pikemat aega erineva sõidukiirusega ja seda vahemikus 80-95 km/h (menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki spidomeetri näit) ja takistas sõidukiiruse pideva vahetumisega (kord pidurdades-kord kiirendades) pikemat aega teiste maanteel liiklevate mootorsõidukite tavapärast ja ühtlast liikumist Tallinna suunal. Kui jõudis kohakuti sõidukiga, millest tegi möödasõitu, nägi vastassuunast vastu tulevat mootorsõidukit. Selleks, et möödasõit ohutult lõpetada lisas kiirust ja lõpetas möödasõidu. Kohus märgib, et möödasõidul kehtivad liiklusreeglid, liiklusseadus ei näe ette, et möödasõidu lõpetamiseks võib piirkiirust ületada. Kui möödasõitu ei ole võimalik ohutult teha, tuleb möödasõit pooleli jätta ja reastuda tagasi oma sõiduritta. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et eelkirjeldatud olukorda reguleerib selgesõnaliselt LS § 51 lg 4 – kohe kui ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kohus leiab, et S. Olesk ületas kiirust tahtlikult, sest sai möödasõidul aru, et möödasõitu ei ole võimalik lubatud piirkiirusega liikudes ohutult lõpetada, ta ei jätnud manöövrit pooleli, vaid ületas lubatud sõidukiirust. Seega S. Olesk teadis, et möödasõitu lõpetades ületab lubatud piirkiirust, see oli tema teadlik valik.
4. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
5. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et S. Olesk poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
6. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
2. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on S. Oleskit karistanud rahatrahviga 95 trahviühikut, s.o 380 eurot. Vastusest kohtule nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvustanud S. Oleski süü suurust (lugedes süüd suureks) ja karistuse üldpreventiisetest eesmärkidest, kuid teisi KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ei ole arvestanud.
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu 11.06.2018 otsus nr 1-17-1629), (p 28) 3 4-24-2062
4. Karistamise alus on isiku süü. Kohtuväline menetleja leidis, et just tulenevalt kiiruseületamise numbrilisest määrast on S. Oleski süü suur. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel, et S. Olesk pani väärteo toime tahtlikult ja ületas lubatud piirkiirust LS § 227 lg 2 sätestatud maksimummääras. Kohtuväline menetleja leidis, et S. Olesk tekitas möödasõidul kiirust ületades täiesti tahtlikult ja teadlikult ohuolukorra nii endale kui ka veel vähemalt kahele autole (sõiduk, millest sooritas möödasõitu ning sõiduk, mis liikus vastassuunast vastu) ja nendes viibivatele isikutele. Kohus märgib, et väärteoasja arutamine toimub kiirmenetluse otsuses oleva teokirjelduse piires ja S. Oleskile ei ole väärteokirjelduses ohuolukorra tekitamist süüks arvatud. S. Oleskile heidetakse kiirmenetluse otsuses ette ühe liiklusnõude (lubatud piirkiiruse ületamine) rikkumist. Seega süü suuruse tuvastamisel jätab kohus eelkirjeldatud kohtuvälise menetleja seisukoha tähelepanuta, liiklusreeglid ongi kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. S. Oleski on selgitanud, et möödasõidu lõpetamiseks kiiruse ületamine oli hädavajalik. Täiendavas seisukohas S. Olesk selgitab, et tagasireastumine oli võimatu, sest tema taga sõitsid sõidukid. Kohus märgib, et liiklusseaduse §-s 51 lgs 3 on reguleeritud, milles peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma. Kohus leiab, et kõigi nimetatud nõuete täitmine tagab nii ohutu möödasõidu kui ka möödasõidu ajal ilmneva takistuse või liiklusohu ilmnemisel liiklusseaduse § 51 lg 4 sätestatud nõude täitmise võimalikkuse. S. Oleski poolt välja toodud asjaolud ei vähenda tema süüd. Kohus leiab, et S. Oleski teosüü on suur. Karistust kergendavaks asjaoluks on S. Oleski poolt süü tunnistamine. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsusesse märkinud, et karistust kergendav asjaolu on kahetsus. Seisukohas avaldab kohtuväline menetleja, et juhul kui kohus tuvastab Sirle Oleski käitumises karistust kergendava asjaoluna kahetsuse nõustub kohtuväline menetleja karistuse vähendamisega, arvestades KarS § 60 lg
5. Kohus märgib, et karistust kergendava asjaolu arvestamine karistuse mõistmisel ei ole karistuse kergendamine KarS § 60 tähenduses. Kohus leiab, et kahetsust on S. Olesk avaldanud nii rikkumise toimepanemise järgselt kohapeal, esitatud kaebuses kui ka täiendavas seisukohas. Kohus nõustub, et S. Oleski poolt kaebuse esitamine ega ka teo tehiolude kirjeldamine ei muuda tema kahetsust teo toimepanemise osas olematuks. Kohus on seisukohal, et S. Olesk on tegu kahetsenud ning kahetsust saab arvestada karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et S. Oleski süüle vastav karistus on sanktsiooni keskmisest määrast suurem karistus, s.o 75 trahviühikut. S. Oleskil kehtivaid karistusi ei ole, seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist. Kohtupraktikas on leitud, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19).
6. Kokkuvõtvalt leiab kohus leiab, et S. Oleskile mõistetud karistus ei vasta KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele, kohtuväline mentleja on karistanud S. Oleskit liiga karmilt. Kohus mõistab S. Oleskile karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.
7. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes

§ 132p 2 rahuldab kohus S.

Oleski kaebuse 3.06.2024 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,24,002967, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse. 4 4-24-2062 (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5