Antud juhul võlgniku teada saamine sellisest tehingust pidi toimuma selle tehingu teostamise hetkel. Seega palub Y seoses 2 nõude aegumisega jätta tema osas hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Y taotleb teha tema taotluse osas vaheotsus. 4. Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud. Hageja põhjendab seda alljärgnevalt.
lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kohustuse sissenõutavaks muutumist ja sellest tulenevalt aegumise alguseks saab pidada 01.02.2016 ehk arvel nr 8/02 (dtl 22) märgitud maksetähtajale järgnevat päeva. Hageja esitas kostjate vastu nende suhtes algatatud kriminaalasja raames tsiviilhagi 18.10.2018 (dtl 54-56). Perioodil 01.02.2016 kuni 18.10.2018 on 990 päeva. Kostjate vastu esitatud tsiviilhagi jäeti osaliselt läbi vaatamata 12.12.2019 Viru Maakohtu määrusega (määrus kr. asjas nr xxx, dtl 60) ehk aegumine jätkus 13.12.
) § 142 lõikes 1 ja selle kohaselt aegub nõue ehk õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Aegumise kui õigusliku konstruktsiooni aluseks on arusaam, et olemasolevad nõuded, mida ei ole pikema aja jooksul maksma pandud, peavad õigusrahu ja õiguskindluse tagamise huvides taanduma.
Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Õigussuhte kvalifitseerimine on kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest (vt Riigikohtu 17.03.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 216-16764/92 p 11 ja selles viidatud kohtupraktika). Hageja on kostja Yi vastu esitanud lepinguvälise kahju hüvitamise nõude tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja 7. 6. Kostja Y leiab, et tema vastu esitatud nõue on aegunud ja tugineb alljärgnevale: väidetav kahjustav tehing (vara võõrandmaine) tehti 31.01.2016.a. Vastavalt
Võlgniku teada saamine sellisest tehingust pidi toimuma selle tehingu teostamise hetkel. Y palub seoses nõude aegumisega jätta tema osas hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Y taotleb teha tema taotluse osas vaheotsus. Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud. Hageja märgib, et nõue muutus sissenõutavaks 01.02.2016 ehk arvel nr 8/02 (dtl 22) märgitud maksetähtajale järgnevast päevast. Hageja esitas kostjate vastu nende suhtes algatatud kriminaalasja raames tsiviilhagi 18.10.2018 (dtl 54-56). Perioodil 01.02.2016 kuni 18.10.2018 on 990 päeva. Kostjate vastu esitatud tsiviilhagi jäeti osaliselt läbi vaatamata 12.12.2019 Viru Maakohtu määrusega (määrus kr. asjas nr xxx, dtl 60) ehk aegumine jätkus 13.12.2019.a. Hageja nõude aegumine kokku olnud 1093 päeva ehk viimane tähtaeg hagi esitamiseks oli 27.03.2020.a (hagi esitati kohtule 25.03.2020.a). 3 7. Tulenevalt
lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus nõustub sellega, et kuivõrd kahjustav tehing (vara võõrandamine) tehti 31.01.2016, algab aegumistähtaja kulgemine 31.01.2016.a. Hageja märgib, et aegumine peatus tsiviilhagi esitamisega kriminaalmenetluses 18.10.2018 (dtl 5456) ja peatumine lõppes 12.12.2019 kui Viru Maakohus jättis kriminaalasjas nr xxx määrusega tsiviilhagi osaliselt (sealhulgas hagiavalduses toodud vara osas) läbi vaatamata. 8. Vastavalt
lg 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega (lg 3). Hageja esitas 18.10.2018.a. Viru Ringkonnaprokuratuurile tsiviilhagi kriminaalasjas nr 16221000129.
lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud ka avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena
MS § 38 lg 1 p 2 kohaselt uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu 04.07.2016.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-16 p 14). Viidatud lahendi p-s 17 märgib Riigikohus et selleks, et tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses peataks
lg 2 p 4 alusel nõude aegumise, on oluline, et hagiavaldus võimaldaks ühemõtteliselt kindlaks määrata tsiviilhagis esitatud nõude adressaadi. Seejuures on kriminaalmenetluses lubatav ja seega ka
lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt aegumist peatav vaid selline tsiviilhagi, milles esitataval kannatanu nõudel süüdistatava või tsiviilkostja vastu on piisav seos kriminaalmenetluse esemega. Esmalt on osutatud seos olemasoluks nõutav tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumi vahetu seos süüdistuses kirjeldatud teoga. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. 9. Käesoleval juhul on kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagis esitatud nõudel otsene seos kriminaalmenetluse nr 16221000129 (xxx) esemega. Tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumil on vahetu seos süüdistuses kirjeldatud teoga(tegudega). Maakohtu 12.12.2019.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrus jõustus 12.12.2019.a. Seega kooskõlas
lg 1, lg 2 p 4 , lg 3 sätestatuga peatus aegumistähtaja kulgemine 18.10.2019 -12.12.2019.a. Aegumise kulgemine algas 31.01.2016. Alates 31.01.2016 kuni 18.10.2018.a (tsiviilhagi esitamiseni) on 990 päeva, alates 12.12.2019 kuni hagi esitamiseni 25.03.2020.a. 103 päeva, kokku 1093 päeva. Kolmeaastane aegumistähtaeg saabus 27.03.2020.a. Seega ei ole
lg 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg ületatud ning hageja nõue aegunud ei ole. Aegunud ei ole ka X vastu esitatud kahju hüvitamise nõue. X vastu nõude esitamiselt tugineb hageja vastutuse alusena ÄS § 187 lg 1 ja VÕS §
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.