Obsah (15)

§ 181§ 180§ 63§ 339§ 289§ 60§ 66§ 95§ 14§ 15§ 297§ 179§ 185§ 337§ 175

1-21-6018 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-21-6018 (17230101588) Kohtukoosseis Eesistuja Eli

§ 181

lg 1 alusel riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu 8050 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 9660 eurot. 1-21-6018 1.3 hüvitati Marko Leimale

§ 181

lg 1 alusel riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu 5860,80 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 7032,96 eurot; 1.4 jäeti

§ 181lg 1 alusel liiklustehnilise ekspertiisi kulu summas 457 eurot riigi kanda.

1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.1 tunnistada Enn Narrusson süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega üks aasta. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Enn Narrusson ei pane ühe aasta kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; 2.2 tunnistada Marko Leima süüdi § 203 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega kaheksa kuud. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Marko Leima ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; 2.3 KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
2. jaanuarist 2024; 2.4

§ 180

lg 1 alusel jätta Enn Narrussoni lepingulise kaitsja poolt maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse kulud Enn Narrussoni enda kanda; 2.5

§ 180

lg 1 alusel jätta Marko Leima lepingulise kaitsja poolt maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse kulud Marko Leima enda kanda; 2.6 mõista Enn Narrussonilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1230 eurot ja liiklustehnilise ekspertiisi kulu ½ ulatuses, s.o 228,50 eurot, kokku 1458,50 eurot; 2.7 mõista Marko Leimalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1230 eurot ja liiklustehnilise ekspertiisi kulu ½ ulatuses, s.o 228,50 eurot, kokku 1458,50 eurot.

§ 180

lg 3 ls 4 alusel määrata, et Marko Leima peab tasuma selle summa 10 kuu jooksul, s.o igakuiselt 145,85 eurot; 2.8 menetluskulude nõude tasumiseks vajalikud andmed lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina; 2.9 mõista Eesti Vabariigilt välja Enn Narrussoni kasuks apellatsioonimenetluses kantud kulud summas 1337 eurot, sealhulgas käibemaks; 2.10 mõista Eesti Vabariigilt välja Marko Leima kasuks apellatsioonimenetluses kantud kuud summas 1399,20 eurot, sealhulgas käibemaks; 2.11 muus osas ehk asitõenditega seoses tehtud otsustuse osas jätta maakohtu otsus muutmata.

1. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD 1-21-6018 Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
2. Enn Narrussoni ja Marko Leimat süüdistatakse KarS § 203 lg 1 järgi võõra vallasasja hävitamises. Süüdistuse kohaselt E. Narrusson ja M. Leima alustasid
3. jaanuaril 2017 kella 00.03 ajal Tallinnast sõitmist ja mootorsõidukiga BMW registreerimisnumbriga XXXXXX avarii tegemiseks sobiva koha otsimist. Nad sõitsid üksteise järel: M. Leima kasutas mootorsõidukit Audi A8 registreerimisnumbriga YYYYYY ja E. Narrusson mootorsõidukit BMW registreerimisnumbriga XXXXXX. Nad liikusid ühiselt Harjumaal Kiili vallas asuva Kurna tee algusesse ja kella 00.23 ajal jätsid BMW registreerimisnumbriga XXXXXX Kurna tee algusesse seisma. Edasi kasutasid E. Narrusson ja M. Leima mootorsõidukit Audi A8 registreerimisnumbriga YYYYYY ning otsisid avariiks sobilikku asukohta. Avariiks sobilik asukoht leiti aadressilt Kurna tee 14, Kiili vald, Harjumaa ning pärast selle koha leidmist läksid E. Narrusson ja M. Leime mootorsõidukile BMW registreerimismärgiga XXXXXX järele, mis seisis endiselt Kurna tee alguses. Edasi liikusid E. Narrusson ja M. Leima üksteise järel sõites eelnevalt väljavalitud asukohta ja E. Narrusson sõitis
4. jaanuaril 2017 kella 00.51 ajal aadressil Kurna tee 14, Kiili vald, Harjumaa mootorsõidukiga BMW registreerimisnumbriga XXXXXX VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mis kuulus Q AS-ile, tahtlikult vastu puud, mille tagajärjel mootorsõiduk hävis. Pärast seda võttis M. Leima E. Narrussoni mootorsõiduki Audi A8 registreerimisnumbriga YYYYYY peale ja üheskoos lahkuti sündmuskohalt. Pärast avarii toimumist kutsus E. Narrusson avariilisele mootorsõidukile BMW registreerimisnumbriga XXXXXX puksiiri järele. Avarii tagajärjel ei olnud enam võimalik mootorsõidukit eesmärgipäraselt kasutada. Mootorsõiduki esiosa oli tugevalt deformeerunud ja sõiduk oli liikumisvõimetu. Ekspertiisi kohaselt ei olnud mootorsõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas. Avarii tagajärjel vähenes mootorsõiduki väärtus 10 000 euro võrra, millest tulenevalt tekitati oluline kahju. KarS § 12¹ p 1 kohaselt on oluline kahju selline, mis ületab 4000 eurot. Maakohtu otsus
5. Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6018 mõisteti E. Narrusson ja M. Leima neile etteheidetavates kuritegudes õigeks, hüvitati süüdistatavatele valitud kaitsjatele makstud tasu, jäeti liiklustehnilise ekspertiisi kulu riigi kanda ja otsustati asitõenditega seonduvat. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
8. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et E. Narrusson ja M. Leima kahjustasid süüdistuses nimetatud ajal ja kohas ühiselt ja kooskõlastatult ehk kaastäideviijatena tegutsedes BMW-d registreerimisnumbriga XXXXXX VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mis kuulus Q AS-ile. Tegemist ei olnud aga mootorsõiduki hävitamisega. Kuivõrd sõiduk osaleb praegusel ajal Leedus liikluses, siis selle taastamine oli võimalik ehk kahjustatud detailid oli võimalik asendada või remontida, vastasel juhul oleks sõiduk müüdud varuosadeks või utiliseeritud. Kuna sõidukile tekitati siiski liiklusõnnetuse tagajärjel süüdistuses kirjeldatud vigastused, siis toimus asja rikkumine. 1-21-6018
9. Samas ei ole tuvastatav koosseisutunnusena olulise kahju tekitamine, s.o 4000 eurot. Nimelt tugineb prokuratuur kahju ulatuse hindamisel riikliku eksperdi RP arvamusele. Selle tõendi kogumisel rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna ekspertiisi ei määranud menetleja ja uuringut ei viinud läbi erapooletu ekspert. Kohtule esitati eksperdi arvamus, mille on tellinud AAS „Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali esindaja. Internetist kättesaadava avaliku info kohaselt on RP riiklikult tunnustatud ekspert, kes on äriregistri andmetel OÜ H (XXXXXXXX) tegevjuht ja juhatuse liige. Firma tegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont. Äriühingu kodulehelt nähtub, et Baltic Insurance Company Eesti filiaal on OÜ H koostööpartner. Ühine koostöö võib olla teguriks, mis mõjutab eksperti seisukoha kujundamisel, mistõttu ei pruugi RP oma arvamuse andmisel olla sõltumatu. Eksperdi arvamust ei saa käsitada muu dokumentaalse tõendina.

§ 63

näeb ühe võimaliku tõendiliigina ette dokumendi ja seda juhul, kui see sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta, kuid olulise menetlusnormi rikkumisega kogutud ja sellega seoses ebaseaduslikuks ja kohtukõlbmatuks tõendiks tunnistatud eksperthinnangu ümberhindamiseks seaduslikuks ja kõlbuliku muuks dokumentaalseks tõendiks vastuolus tõendite hindamise ja kasutamise põhimõtetega. Menetlusnorme rikkudes kogutud ekspertarvamust kui lubamatut tõendit ei saa hinnata lubatava ja seadusliku teist liiki tõendina. Seega tuleb nimetatud tõend tõendikogumist välja jätta.

1. EKEI ekspert järeldas
2. oktoobri
3. a aktis nr 22E-LL0027, et kahju suuruse hindamine ei ole liiklusekspertiisi vormis võimalik, kuid akti uurimuslikus osas märkis ekspert, et sõiduki turuväärtus enne ja pärast liiklusõnnetust selgub või peaks selguma konkreetse sõiduki remondifirma poolt koostatud eelkalkulatsioonidega, millele peaks omakorda järgnema adekvaatselt võrreldava tulemusega remondikalkulatsioon. Kohtule ei ole esitatud ühtegi remondikalkulatsiooni ega tööde arvestust, millest nähtuks sõiduki taastusremondi maksumus. Pole ühtegi tõendit, mis näitaks, milliseid töid oleks sündmuse toimumise järel sõidukil vaja teha ja mis oleks nende tööde ja materjali kalkuleeritud maksumus. Ühtlasi ei ole süüdistuses märgitud kahju suurus sõidukile tekitatud vigastuste kaudu või auto taastamise väärtus. Tegemist on summaga, mille ulatuses langes sõiduki turuväärtus. Sõiduki turuväärtuse tuvastamisega ei ole võimalik määrata tekitatud kahju suurust. Apellatsioon
4. Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes palub tühistada maakohtu otsus E. Narrussoni ja M. Leima õigeksmõistmises KarS § 203 lg 1 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning teha süüdimõistev otsus, millega tunnistada E. Narrusson ja M. Leima süüdi KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista neile mõlemale karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, mis KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata, kui nad kahe aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör taotleb asja arutamist kohtuistungil ja RP ülekuulamist tunnistajana, et kontrollida tema enda ja tema koostatud eksperdiarvamuse nr 546/2017 usaldusväärsust. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
7. Maakohus leidis ebaõigesti, et mootorsõiduk ei ole hävinud. Kohtumenetluses esitas prokuratuur tõendeid selle kohta, et mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga XXXXXX hävis liiklusõnnetuse tagajärjel ja tõi korduvalt välja, et töökorras mootorsõiduki kasutamise eesmärk on sellega liikluses osalemine. Muu hulgas esitas prokuratuur riiklikult tunnustatud eksperdi 1-21-6018 RP arvamuse, mille kohaselt oli mootorsõiduk vigastuste tõttu muutunud liikumisvõimetuks. Samuti nähtus sellest arvamusest, et liiklusõnnetuse tõttu tekkinud esiosa vigastused olid nii ulatuslikud, et RPl ei olnud võimalik käivitada sõiduki mootorit ega teha proovisõitu. Prokuratuur esitas tõendina ka hulgaliselt erinevaid pilte mootorsõidukist pärast liiklusõnnetust ja nendelt nähtuvad mootorsõiduki BMW registreerimismärgiga XXXXXX ulatuslikud esiosa kahjustused. Seejuures on oluline arvestada, et AVIS töötaja H
8. juulil 2017 kindlustusandjale saadetud piltide ja
9. juuni 2018 menetleja poolt koostatud vaatlusprotokolli piltidel on mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga XXXXXX 1,5 aastat hiljem täpselt samas seisus. Prokuratuur leiab, et see on selge tõend selle kohta, et liiklusõnnetuse tulemusena kahjustati mootorsõidukit selliselt, et seda ei olnud enam võimalik eesmärgipäraselt kasutada.
10. Sõiduki vigastused olid RP väljastatud kindlustusandjale tehtud eksperdiarvamusest tulenevalt sellised, et sõiduki taastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas. Seejuures tuleneb kohtule tõendina üle antud sõiduki taustakontrollist, et
11. juulil 2017 sisse kantud andmete kohaselt on mootorsõiduk tehniliselt hävinud. See tähendab, et lisaks sellele, et majanduslikult oli mootorsõiduki taastamine ebamõistlik, oli see ka tehniliselt hävitatud. Ka BTA kindlustuse AS Q esitatud otsuse kohaselt öeldi mootorsõiduki kindlustusleping üles, sest sõiduk hävis ning maksekorralduse nr 218875 kohaselt maksti välja täishävingu hüvitis. Kuigi maakohus leidis, et ei saa samastada asja kahjustamist või hävimist LKindlS § 26 mõttes asja rikkumise või hävitamisega KarS § 203 tähenduses, on need tõendid, mis kogumis teiste tõenditega kinnitavad prokuratuuri esitatud süüdistust ja seda, et liiklusvahendina oli süüdistatavate tegevuse tulemusel muutunud BMW registreerimismärgiga nr XXXXXX kasutuskõlbmatuks ja väärtusetuks.
12. Maakohus järeldas, et kuivõrd mootorsõiduk osaleb Leedus liikluses, siis mootorsõiduk ei hävinud. Asjaolu, et mootorsõiduk hiljem maha müüdi, korda tehti ja Leedus kasutusele võeti ei välista seda, et sõiduk E. Narrussoni ja M. Leima tegevuse tulemusena hävis. Maakohus ei arvestanud, et liiklusõnnetuse toimumise ja mootorsõiduki Leedus registreerimise vahel on ajaliselt umbes kaks aastat. Kohus pidanuks hindama mootorsõiduki olukorda vahetult pärast liiklusõnnetust. Seejuures on kohus ka kohtuotsuses kirjutanud, et mootorsõidukit oli võimalik taastada. Prokuratuur leiab, et ka hävinud asju on võimalik taastada ja seda eriti mootorsõidukite puhul, kus sama kerenumbrile on võimalik täiesti uus auto peale ehitada. See aga ei tähenda, et liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõiduk ei hävinud. Riigikohus selgitas
13. juuni
14. a kohtuotsuses nr 1-21-2315 p-s 40, et hävitamine tähendab asja muutmist senisel eesmärgil kasutamiskõlbmatuks ja väärtusetuks. Mootorsõiduki kasutamise eesmärk on liikluses osalemine ning on ilmselge, et selliste vigastustega mootorsõiduk nagu BMW registreerimismärgiga XXXXXX ei ole liikluses kasutatav ja on sellest tulenevalt ka senisel eesmärgil väärtusetu. Prokuratuuri hinnangul on tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega.
15. Maakohus leidis ekslikult, et tuvastatud ei ole olulise kahju esinemine. Esmalt rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 2 tähenduses, jättes RP esitatud arvamuse põhjendamatult dokumentaalse tõendina hindamata. Tegemist oli kriminaalmenetluses väga olulise tõendiga, mille hindamata jätmine mõjutab kohtuotsuse sisu oluliselt. Prokuratuur taotleb ringkonnakohtult selle rikkumise kõrvaldamist. Maakohus eksis selles, et RP ekspertarvamus peab vastama kriminaalmenetluses ekspertiisile ettenähtud nõuetele. RP ei olnud menetleja määratud ekspert. Tegemist on dokumendiga, mida edastas 1-21-6018 menetlejale kindlustusandja. Kriminaalmenetluses toimus tõendi kogumine kindlustusandjalt ja asjaolu, et selle pealkirjaks on „eksperdi arvamus“ ei muuda seda ekspertiisiks kriminaalmenetluse mõttes. Seejuures tuleks arvestada ka asjaoluga, et RP andis arvamuse

1. märtsil 2017 ehk enne kui kriminaalmenetlust alustati. RP arvamuse kogumisega ei ole rikutud oluliselt menetlusõigust. Ei saa nõuda, et enne kriminaalmenetlust koostatud dokument vastaks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik nõustuda kohtu järeldustega selles osas, et RP arvamust ei saa pidada dokumentaalseks tõendiks, sest see on kogutud ekspertiisi kohta käiva olulise menetlusnormi rikkumisega. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, mis ei pea vastama ekspertiisi nõuetele. RP arvamus on lubatav ja kõlblik tõend. Seejuures ei pea olulist kahju ega mootorsõiduki väärtust tuvastamma ekspertiisiga. Olulise kahju jaatamine võib toimuda ka dokumentaalsete tõendite alusel.
2. Olenemata sellest, et RP ei olnud kaasatud menetleja poolt eksperdina, on tegemist kohtule esitatud dokumentidest tulenevalt tegemist riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika ja autotehnilise eksperdiga ning tal on olemas vajalikud teadmised mootorsõiduki kohta arvamuse andmiseks ja turuhinna hindamiseks. Prokuratuur leiab, et tegemist võiks olla

§-st 109¹ tulenevalt asjatundjaga, kuid arvestades Riigikohtu

1. aprilli
2. a kohtuotsuses 1-20-5071 punktides 13 ja 14 väljatooduga tuleks tema erialased teadmised kindlaks teha. Täiendavalt on oluline, et prokuratuur taotles
3. juuni
4. a kohtuistungil ja ka uuesti
5. märtsi
6. a kohtuistungil RP ülekuulamist täiendavate tõendite voorus, et oleks võimalik küsida tema koostatud arvamuse kohta täpsustavalt ja hinnata selle usaldusväärsust, sest kaitsjad seadsid selle kohtumenetluse käigus kahtluse alla ja pooled said dokumendis kajastatud infost erinevalt aru. Mõlemal korral jättis kohus rahuldamata prokuröri taotluse RP ülekuulamiseks. Samas jõudis kohus järeldusele, et RP ei pruugi oma arvamuse andmisel olla sõltumatu. Sisuliselt tegi kohus järelduse RP koostatud dokumendi usaldusväärsuse kohta internetist leitud andmete põhjal ja otsustas, et tegemist on kindlustusandja koostööpartneriga internetist pärineva info põhjal. Kohus leidis, et selline koostöö võib olla teguriks, mis mõjutas RP seisukoha kujunemist. Prokuratuur leiab, et ainuüksi kodulehel olev info selle kohta, et tegemist on koostööpartneritega, ei ole piisav selleks, et hinnata kellegi arvamuse usaldusväärsust. Samuti ei nõustu prokurör sellega, et ettevõtte kodulehel olevat infot saaks pidada üldtuntud asjaoluks ja tugineda sellele otsuse tegemisel. Sellise koostöö kohta tõendeid kriminaalmenetluses ei esitatud. Olles varasemalt keeldunud RP ülekuulamisest ja seejärel hinnanud tema usaldusväärsust internetist leitud info põhjal, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

§ 289

tulenevalt tulnuks tunnistaja usaldusväärsust kontrollida ristküsitlusel nagu prokuratuur seda taotles ja mitte internetist leitud info abil. Prokuratuur leiab, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 2 tähenduses ja palub ringkonnakohtul see rikkumine kõrvaldada.

Sellest tulenevalt taotleb prokuratuur ringkonnakohtus suulist istungit ja RP ülekuulamist tema enda ja tema koostatud eksperdi arvamuse nr 546/2017 usaldusväärsuse kontrollimiseks.

1. RP arvamuse sisu üle otsustamisel leidis kohus, et see ei ole jälgitav. Prokuratuur sellega ei nõustu. Kõnealuses arvamuses on RP selgitanud, kuidas ta tuvastas mootorsõiduki BMW väärtuse enne liiklusõnnetust. See on jälgitav ja arvamusele on lisatud ka dokumendid, sh sarnaste mootorsõidukite müügikuulutused, millest RP arvamuse andmisel lähtus. Nende algandmete abil on kohtul võimalik veenduda tema arvamuse usaldusväärsuses ja 1-21-6018 õiguspärasuses. Mootorsõiduki väärtus pärast liiklusõnnetust on samuti tuvastatav RP arvamuse alusel ja ta on seda ka selgelt põhjendanud.
2. RP arvamust kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Tõendina üle antud
3. detsembri
4. a müügilepingu järgi osteti mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga XXXXXX
5. aastal 20 000 euro eest. Prokuratuur leiab, et sellega on tõendatud mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga XXXXXX hinnanguline väärtus
6. aastal ning sellest tulenevalt on ka eluliselt usutav RP antud arvamus selle kohta, et
7. aasta alguses maksis mootorsõiduk 16 000 eurot. Selle summa on võtnud kindlustusandja aluseks ka kindlustushüvitise maksmisel. Sõiduki liiklusõnnetuse järgne väärtus oli RP arvamuse kohaselt 6000 eurot. Ka see hinnang on igati usaldusväärne ja kooskõlas ka kaitsja enda poolt esitatud Leedu Vabariigi materjalidega, mille kohaselt müüdi kõnealune mootorsõiduk
8. aasta alguses 3900 euro eest Leedu Vabariiki. Kuigi müük toimus umbes 2 aastat hiljem, siis on eluliselt usutav ka see, et mootorsõiduki hind seistes langes ja sellest tulenevalt kinnitab ka
9. aasta mootorsõiduki müügileping, et avarii järel oli mootorsõiduki hind 6000 eurot.
10. Riigikohus selgitas
11. juuni
12. a kohtuotsuses 1-21-2315 p-s 41 jj, mida tähendab KarS § 203 lg 1 koosseisuline tagajärg ehk oluline kahju. Varalise kahju korral tähendab see KarS § 12¹ p 1 kohaselt seda, et kahjusumma ulatub vähemalt 4000 euro ja 1 sendini ning tuleb lähtuda samadest põhimõtetest, mis on VÕS §-s 132 ette nähtud asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral hüvitatava kahju suuruse kindlakstegemiseks. Riigikohus leidis, et pole välistatud ka kahju suuruse arvestamine ainuüksi kinnisasja väärtuse vähenemise ulatuse kaudu ning sellisel juhul tuleks võrrelda asja väärtust võimalikult vahetult enne ja pärast kahjustamist, välistamaks kõrvaliste tegurite mõju kuriteo koosseisulise kahju suurusele. Riigikohus tõi eeltoodud otsuses välja, et kuriteo koosseisulise kahju ja haginõude rahuldamise ulatus küll võivad, aga ei pruugi kattuda ning kuriteo koosseisulise kahju tuvastamisel ei saa arvesse võtta kõiki kahju hüvitamisel kehtivaid reegleid (nt VÕS §-s 140 sätestatut). Lisaks selgitas Riigikohus ka seda, et kuriteo objektiivse koosseisu jaatamiseks ei pea eranditult alati tuvastama kahju täpset suurust, vaid piisab sellest, kui tehakse kindlaks vähemalt summa, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri (RKKK
13. mai 2014, 3-1-1-23-14, p 18).
14. Nii on oluline arvestada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-90-15 p-s 16 välja toodud seisukohaga, milles kohus selgitas, et vaja on tuvastada, milliste esemete varastamine on tõendatud ning kas nende väärtus ületab KarS § 199 lg 1 koosseisult nõutava 20 miinimumpäevamäära. Seejuures osutas kolleegium, et KarS § 199 puhul ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Selleks, et süüdistatav rahaliselt hinnatava asja varguses süüdi tunnistada, piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära. See omakorda eeldab, et varastatu maksumuse ulatumine üle 20 miinimumpäevamäära oleks tõendatud (

§ 60

lg 2) või üldtuntud (

§ 60lg 3).

Prokuratuur leiab, et antud Riigikohtu seisukoha põhimõtteid oleks tulnud Harju Maakohtul kohaldada ka käesolevas kriminaalasjas ning sellest tulenevalt ei olegi vaja täpselt tuvastada, mis summas kahju tekitati ega esitada remondikalkulatsioon, sest kui arvestada, et enne liiklusõnnetust maksis mootorsõiduk 16 000 eurot ja pärast liiklusõnnetust 6000 eurot, siis on olulise kahju piir ilmselgelt ületatud ja ka kohtumenetluses tõendatud ning seda olenemata sellest, kas mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga XXXXXX hävitati või see rikuti. 1-21-6018

1. Täiendavalt palub prokuratuur arvestada Riigikohtu
2. septembri
3. a otsusega nr 4-21-950, mille
4. punkti kohaselt on menetlusõiguse rikkumine seegi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid. Arvestades selle seisukohaga olukorras, kus olulise kahju jaatamiseks on vajalik tuvastada, et tekkinud kahju oli suurem kui 4000 eurot, leiab prokuratuur, et maakohus rikkus menetlusõigust, nõudes, et tekitatud kahju kohta tuleks esitada remondikalkulatsioon ja tööde arvestus. Tegemist on ülemäära range nõudega olukorras, kus olemasolevad tõendid lubavad väita, et oluline kahju tekkis ja on väljaspool mõistlikku kahtlust, et see tekkis just sellisel moel, nagu süüdistuses kirjeldatud. Vastused apellatsioonile M. Leima
5. Prokuröri apellatsioonile esitas vastuse M. Leima kaitsja A. Kuningas, kes leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vastuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
6. Mootorsõiduki liikluskõlbmatu ehk avariiline seisund ei ole iseenesest käsitatav sõiduki hävinemisena ja liiklusõnnetusse sattumine ei ole käsitatav asja hävitamise ega tahtliku rikkumisena. Mootorsõiduk ei ole liikluskõlbulik ka juhul, kui sellel on avarii tagajärjel avaldunud puudused, mis kehtiva õiguse kohaselt ei luba sõidukit kasutada. Vaatlusprotokolli lisaks olnud fotodelt nähtub mootorsõiduki esiosa kahjustus, millest võib järeldada, et remonti vajavad vähemalt sõiduki kapott ja mootori jahutussüsteemi radiaator. Selles olukorras ei ole mootorsõiduki käivitamine põhjendatud. Sõidukile ei ole tehtud remonti vajavate komponentide defekteerimist ja kriminaalasjas puudub ülevaade sõiduki faktilistest kahjustustest ja nende kahjustuste kõrvaldamise maksumusest. Sõiduki avariijärgsed kahjustused on pärast sõiduki müüki kõrvaldatud, kusjuures Leedu Vabariigist on saadud tõendid vaidlusaluse sõiduki BMW liikluses osalemise ja seega ka liikluskõlblikkuse kohta. Sõiduk osaleb jätkuvalt liikluses ega ole hävinud, mis omakorda tõendab ka asjaolu, et sõiduki taastamine oli võimalik ja majanduslikult mõistlik.
7. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud sõiduki BMW tehnilist seisundit vahetult avarii järel. Seejuures ei ole ka teada, mis selle sõidukiga täpselt ette võeti ja kus sõiduk viibis perioodil vahetult pärast avariid kuni sõiduki vaatluseni uurija poolt. Oluline on toonitada, et puksiiri juht viis sõiduki United Motorsi esindusse Peetris. Uurija aga kinnitas, et sõiduk olevat tema teada kogu aeg olnud Üksnurme tee 12 (seega Saku) aadressil. Sõiduki vaatluse käigus oli sõiduki esiklaasi taga juba uus sõiduki registreerimisnumber, mistõttu on põhjendatud väita, et kolmandatel isikutel oli ligipääs sõidukile avarii ja uurija menetlustoimingu vahelisel ajal. Seega ei saa prokuratuur väita, et sõiduk oli ka poolteist aastat pärast liiklusõnnetust samas seisus.
8. Prokuratuur väitis alusetult, et sõiduk on ka tehniliselt hävitatud ja seda väidet tõendavat sõiduki
9. juuli
10. a taustakontrolli kohta sisse kantud andmed. Taustakontrolli andmed ei ole sellise õigusliku jõuga, mis lükkaks ümber kriminaalasjas esitatud muud tõendid, sh mootorsõiduk BMW kohta esitatud fotodelt nähtuva. Isegi prokuratuuri enda poolt esitatud RP arvamuses kajastatud seisukoht ei tõenda, et sõiduki kasutamine oleks takistatud või tarbimisväärtus vähenenud. Seega on isegi prokuratuuri poolt esitatud asjatundja arvamusega, mida kaitsja ei pea jätkuvalt usaldusväärseks, tõendamist leidnud, et sõiduki tarbimisväärtus ei 1-21-6018 olnud vähenenud. Eeltoodust nähtub, et sõiduk BMW ei olnud muutunud avarii tagajärjel tarvitamiskõlbmatuks ja väärtusetuks.
11. Vaidlust ei ole selles, et RP koostatud ekspertiisiakt oli antud kindlustusandjale, mille avalikuks koostööpartneriks on RP poolt juhitud äriühing. Lisaks muule ei toimunud tõendite kogumist kindlustusandjalt, nagu väidab prokuratuur, vaid endine politseiametnik E, kes tegutses kindlustusandja esindajana, pani mälupulgale kokku enda poolt kogutud süüstava materjali ja andis mälupulga üle uurijale. Kriminaalasja toimik anti kaitsjatele tutvumiseks alles siis, kui kaitsjatel puudus mistahes võimalus koguda tõendeid E esitatud väidete ümberlükkamiseks. Kriminaaltoimikuga tutvumise ajal puudus võimalus välja nõuda kõneeristusi ja tugijaamade andmeid, et tõendada kaitsealuse asukohti, samuti ei olnud võimalik saada liikluskaamerate väljavõtteid. Isegi puu, mille vastu oli mootorsõiduk õnnetuses sõitnud, oli kaitsjale toimiku esitamise ajaks maha raiutud ja eemaldatud. Seega on kogu kriminaalasja toimik kokku pandud E koostatud ja kogutud materjalidest. Kriminaalmenetluse ajal ei kogutud uurimisautuse poolt ühtegi õigustavat tõendit ja isegi ei püütud välja selgitada süüdistatav M. Leima tegelikku asukohta BMW-ga liiklusõnnetuse toimimise hetkel.
12. Tunnistaja E ütlustest nähtub, et süüdistatav E. Narrusson oli konfliktis kindlustusandja töötajatega, mistõttu E alustas menetluse süüdistatavate vastu. Süüdistatava M. Leima osa seisneb üksnes selles, et ta oli liiklusõnnetusele eelneval päeval korduvalt kontaktis E. Narrussoniga ja käis E. Narrussonil liiklusõnnetuse toimumise kohas pärast õnnetuse toimumist ja E. Narrussonilt telefonikõne saamist ka järel. M. Leimale ei ole varasemalt esitatud ühtegi süüdistust üheski kuriteos.
13. Uurija EL tunnistas
14. jaanuaril 2023 toimunud ülekuulamisel, et ta ei ole veendunud E esitatud tõendite ja nendes tõendites kajastatu tegelikkusele vastavuses. Seega ei vasta tegelikkusele ka prokuratuuri väide tõendite kogumise kohta politsei poolt. Tõendeid kogus ja seadis enda versioonile ja huvile vastavaks E, kellel oli isiklik huvi kriminaalasja algatamiseks süüdistatav E. Narrussoni suhtes. Ka RP poolt koostatud arvamus (pealkirjastatud kui ekspertiisiakt) on üks E kui kindlustusandja esindaja ja kriminaalmenetlusest huvitatud isiku poolt koostööpartnerilt tellitud tõendikogumi osa. Seda tõendit ei ole saadud usaldusväärsel teel ja sõltumatult isikult. RP poolt koostatud dokument ei ole seega lubatav ja kohtukõlblik tõend.
15. Prokuratuur on taotlenud ka apellatsioonis RP ülekuulamist, eesmärgiga tõendada RP poolt koostatud dokumendi usaldusväärsust. RP poolt tunnistajana antavate ütlustega ei saa tõendada tema enda poolt koostatud dokumendi usaldusväärsust. Tegemist ei ole kohtumenetluses määratud ekspertiisiga ja eksperdiga. Seega ei ole prokuratuuri taotlus RP ülekuulamiseks rahuldatav. Maakohtus viidi läbi sõiduki BMW kohtulik ekspertiis, mis on usaldusväärne ja mille tulemust ei saa mõjutada ka RP tunnistajana antavad ütlused dokumendi usaldusväärsuse kohta.
16. Prokuratuur vaidlustas RP juhitava äriühingu veebilehel kajastatud info, mille kohaselt on selle äriühingu puhul tegemist kindlustuse koostööpartneritega. Prokuratuur leidis, et RP juhitud äriühingu kodulehel avaldatud info ei ole lubatav ja piisav selleks, et hinnata RP arvamuse usaldusväärsust. Riigikohus on varem selgitanud, et internetis vabalt kättesaadav teave võib olla kriminaalmenetluses lubatav tõend. See, kuidas andmed avalikule veebilehele said, on küsimus tõendi usaldusväärsusest, mitte selle lubatavusest (vt lahend nr 1-21-5633/135). Ka käesoleval juhul oli maakohtul õigus tugineda RP juhitud äriühingu veebilehel kajastatud teabele. Prokuratuur ei ole esitanud ühtegi tõendit 1-21-6018 selle kohta, et RP poolt juhitud äriühingu veebilehele oleks üles laetud ebaõige teave. Kuigi prokuratuur väidab, nagu oleks

§ 289

tulenevalt tulnud isiku usaldusväärsust kontrollida ristküsitlusel, ei ole prokuratuur taotlenud RP ülekuulamist tunnistajana, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid (

§ 66lg 1).

Prokuratuur taotleb järjepidevalt RP ülekuulamist eesmärgiga tõendada RP koostatud dokumendi usaldusväärsust. Kehtiv menetlusõigus võimaldab ristküsitluse teel hinnata tunnistaja usaldusväärsust, kes teab tõendamiseseme asjaolusid, kuid ei võimalda tunnistajal tõendada tunnistaja enda poolt koostatud dokumendi usaldusväärsust. Tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks on

§ 66

lg 2 näinud ette vastava õiguse osaleda tunnistajana üksnes uurimisasutuse ametnikule, prokurörile või kohtunikule, kelle menetluses kriminaalasi on olnud. Prokuröri taotletud tunnistaja ei kuulu eelnevalt viidatud isikute kategooriasse. Kuigi prokuratuur on apellatsioonis pikalt peatunud mootorsõiduki BMW turuväärtuse leidmisel enne ja pärast avariid, ei ole kindlustusandja koostööpartneri RP poolt kajastatud sõiduki turuväärtuste alusel võimalik hinnata kahju suurust. Käesolevas kriminaalasjas ei ole seejuures kogutud ega esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks olulise kahju tekkimist. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes selgitatakse, et rahalise kriteeriumi korral ei tule arvesse võtta mitte kahjustatud asja väärtust tervikuna, vaid kahjustuse olemust ja ulatust ning selle kõrvaldamiseks vajalikke kulutusi. Kriminaalasjas ei ole läbi viidud ühtegi ekspertiisi mootorsõiduki BMW taastamisväärtuse väljaselgitamiseks, samuti ei ole tehtud ühtegi defekteerimist, millest nähtuks, missugused konkreetsed vigastused igal taastamist vajaval sõiduki osal on. Seega on mootorsõidukile tekkinud kahju suurus kriminaalasjas tõendamata ja tõendamata on seega ka KarS § 203 lg 1 koosseisuline tagajärg ehk oluline kahju.

1. Prokuratuur soovib apellatsioonis kahju suurust kindlaks määrata läbi turuhindade võrdluse. Samas ei ole käesoleval juhul ühegi ekspertiisiga kindlaks tehtud ka sõiduk BMW tegelikku turuhinda enne ja pärast liiklusõnnetust (TsÜS § 65). Sõiduki turuhinna (tegeliku hariliku väärtuse) leidmiseks oleks samuti tulnud eelnevalt kas kindlaks määrata liiklusõnnetuses tekkinud kahjustuste ulatus ja taastamismaksumus (koostada remondikalkulatsioon), et välja selgitada mootorsõiduki tehniline seisund ja väärtuse taastamiseks vajalikud kulutused või müüa mootorsõiduk BMW avaliku enampakkumise teel. Käesoleval juhul müüdi mootorsõiduk nn otsustuskorras määratud hinnaga, mis ei ole mootorsõiduki BMW turuhind.
2. Kuigi kahju hüvitamise põhimõtted võivad osaliselt erineda kriminaalõiguses ja tsiviilõiguses, lähtub kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamisest sellisesse olukorda, mis oleks olnud siis, kui kahju põhjustanud asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on prokuratuuri poolt viidatud kriminaalasja 1-21-2315 p-des 41 ja 42 selgitanud, et KarS § 203 lg 1 koosseisuline tagajärg eeldab, et toimepanija oleks võõra asja rikkumise või hävitamisega tekitanud olulise kahju. Asja rikkumise või hävitamisega tekitatud varalise kahju kui kuriteo koosseisulise tunnuse tuvastamisel lähtuda samadest põhimõtetest, mis on VÕS §-s 132 ette nähtud asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral hüvitatava kahju suuruse kindlakstegemiseks. VÕS § 132 lg-st 3 tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral ka kriminaalasjades kahju suuruse kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Eelnimetatud lahendile toetudes tuleb kahju suuruse kindlakstegemisel arvestada, et sõiduki 1-21-6018 omanik AS Q on käibemaksukohuslane, kes saab soetuselt makstava käibemaksu riigiga tasaarvestada. Seega ei kuulu käibemaksukohuslasel käibemaks hüvitatava kahju koosseisu (vt ka Riigikohtu lahendid 1-18-5732 ja 2-17-11269). Eeltoodust lähtuvalt tuleb kahju kindlaksmääramisel vara senise koosseisu taastamiseks vajalikest kulutustest ka käibemaks maha arvata. Kahju oluline suurus on objektiivne koosseisuline tunnus, mille tuvastamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt, vastasel korral võib kaasneda süüdistatava põhiõiguse oluline rikkumine – nimelt õigus õiglasele ja erapooletule kohtumenetlusele.
3. Juhul kui kohus otsustab tuvastada M. Leima teo subjektiivse koosseisu, nagu on taotlenud prokuratuur, palub kaitsja kohtul anda seisukoht kõigile kaitsja poolt maakohtus vaidlustatud tõendite lubatavusele ja tõenditest avalduva kohta esitatud väidetele. Prokuratuur taotleb apellatsioonis süüdistatavate süüküsimuses sisuliselt samade asjaolude uuesti hindamist. Samas on jäetud sisuliselt esitamata põhjendused selles, mida maakohus on valesti hinnanud ja mis on tinginud ebaõigele otsusele jõudmise. E. Narrusson
4. Apellatsioonile esitas vastuse ka E. Narrussoni kaitsja I. Põder, kes taotleb samuti jätta maakohtu otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. Vastuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
5. Maakohus on E. Narrussoni ja M. Leima suhtes õigeksmõistvat otsust tehes käsitlenud kõiki tõendeid kogumis, neid analüüsinud ja hinnanud ja teinud nende pinnalt arusaadava, ammendava ja vastuoludeta lahendi.
6. Kohus saab E. Narrussonile etteheidetava kuriteo puhul tugineda üksnes sellistele faktilistele asjaoludele, mis kajastuvad E. Narrussonile KarS § 203 järgi esitatud süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kirjelduses ega erine sellest oluliselt. Käesolevas kohtuasjas ei ole tuvastatud E. Narrusson süüd KarS § 203 lg 1 järgi selles, et tema koos M. Leimaga pani koos toime võõra asja hävitamise grupis s.o hävitas
7. jaanuaril 2017 kella 00.51 ajal aadressil Kurna tee 14, Kiili vald, Harjumaa mootorsõiduki BMW registreerimisnumbriga XXXXXX VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Esiteks puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et E. Narrusson ja M. Leima sõlmisid
8. jaanuaril 2017 kuritegeliku kavatsuse kellegi vara hävitamiseks ja avarii toimepanemiseks samuti kellegi vara tahtliku hävitamise kohta. Süüdistusaktis puuduvad igasugused viited tõenditele, mis kinnitaks M. Leima ja E. Narrussoni kavatsust hävitada kellegi vara, sh hävitada avarii toimepanemise kaudu mootorsõiduk registreerimismärgiga XXXXXX, mis kuulus
9. jaanuaril 2017 Q AS-le. Seega ei ole tuvastatud koosseisutahtlust. Kriminaalasjas ei ole tehtud ühtegi sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kohtueelses menetluses ei ole tehtud ka ekspertiisi. Kohtumenetluses tehtud ekspertiisiga ei ole leidnud kinnitust E. Narrussoni poolt tahtlik vara hävitamine, samuti ei ole tuvastatud kahju tekitamise ulatust. Uurija EL kinnitas, et periooditi ei menetlenud keegi seda kriminaalasja ning see n-ö seisis, mistõttu ei olnud hiljem enam sisuliselt võimalik täiendavaid tõendeid koguda ning isegi sündmuskohta vaadelda.
10. Kaitsja hinnangul puuduvad käesolevas kriminaalasjas sellised tõenduslikud andmed, mis kinnitaksid, et mootorsõiduk muutus tarvitamiskõlbmatuks. Asja hävitamine on selle omaduste (eelkõige füüsilise substantsi) selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks. Kaitsjale teadaolevalt ei ole süüdistuses märgitud mootorsõiduk 1-21-6018 muutunud tarvitamiskõlbmatuks. Mootorsõiduk kustutati
11. aprillil 2017 ajutiselt Transpordiameti registrist ja
12. märtsil 2019 tehti Transpordiameti registris kanne sõiduki kustutamise kohta riigist väljaviimise tõttu. Mootorsõiduk viidi Leedu Vabariiki ja kasutatakse seal igapäevases liikluses. KarS § 203 lg 1 kriminaliseerib asja tahtliku rikkumise või hävitamise üksnes juhul, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Arvestades asjaolu, et kahtlustuses märgitud mootorsõiduk ei ole hävinud, mootorsõiduk on avariijärgselt taastatud, siis ei vasta tõele avarii tagajärjel mootorsõiduki väärtuse vähenemise ulatus. Samuti ei ole käesolevas asjas tuvastatud olulise kahju olemasolu. Menetlus ringkonnakohtus
13. Tallinna Ringkonnakohtu
14. oktoobri
15. a ja
16. oktoobri
17. a määrustega otsustati korraldada apellatsiooni läbi vaatamiseks avalik kohtuistung
18. novembril 2023 ja rahuldada prokuröri taotlus RP tunnistajana ülekuulamiseks tema koostatud arvamuse usaldusväärsuse hindamiseks. Kohtuistungile kutsuti süüdistatavad, nende kaitsjad, prokurör, kannatanu ja tunnistaja RP. Kannatanu teavitas kohut, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta.
19. Kohtuistungil kuulati RP üle tema pädevuse ja arvamuse koostamise asjaolude osas. Prokuratuur jäi oma apellatsiooni juurde ja kaitsjad ning süüdistatavad vaidlesid selle rahuldamisele vastu. Kaitsjad esitasid taotluse hüvitada süüdistatavatele apellatsioonimenetluses kantud kulud. Ringkonnakohtu seisukoht KarS § 203 lg 1 süüteokoosseis
20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus õige ja põhjendatud osas, milles maakohus tuvastas, et E. Narrusson ja M. Leima tegutsesid grupis ehk ühiselt ja kooskõlastatult ja rikkusid AS-le Q kuuluva mootorsõiduki BMW registreerimisnumbriga XXXXXX. Kolleegiumi hinnangul analüüsis maakohus põhjalikult kriminaalasjas kogutud tõendeid ja otsuse järeldused on ammendavalt põhistatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid korrata. Kolleegium ei nõustu seejuures M. Leima kaitsja arvamusega, et prokurör taotleb selles osas tõendite ümberhindamist. Muu hulgas tuvastas maakohus sedagi, et süüdistatavad tegutsesid teo toimepanemisel tahtlikult (vt maakohtu otsuse p 50 – süüdistatavad tegutsesid teadlikult ja ühise kuritegeliku eesmärgiga).
21. Samuti leiab kolleegium, et süüdistatavate kaitseõigust ei riivanud iseenesest kindlustusmenetluses andmete kogumine ja nende andmete üleandmine menetlejale. Tegemist on valdavalt kolmandatelt isikutelt kogutud kaamerasalvestistega ja tõendite saamise viisi on maakohtu menetluses kontrollitud ja peetud usaldusväärseks. Menetleja on tõendite kogumisel vaba ehk kaitsja ei saa ette heita seda, et jäeti kogumata konkreetset tüüpi tõendeid (nt ei tehtud sündmuskoha vaatlust).
22. Seoses prokuratuuri apellatsioonis esitatud seisukohaga, et praegusel juhul oli tegemist mootorsõiduki hävitamisega, nendib ringkonnakohus, et KarS § 203 lg 1 koosseisu täitmiseks peab toimepanija asja hävitama või seda rikkuma. Hävitamine tähendab asja muutmist senisel eesmärgil kasutamiskõlbmatuks ning väärtusetuks, rikkumine tähendab asja kahjustamist määral, mis ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. juuni
24. a otsus kriminaalasjas nr 1-21-2315/77, p-d 44-45, p 40). Seega on hävitamine n-ö asja lõplik rikkumine ehk sisaldab endas ka rikkumist. Praegusel juhul tuvastas maakohus, et pärast liiklusõnnetust oli sõiduk küll liikumisvõimetu, kuid Leedu Vabariigi esitatud 1-21-6018 dokumentide kohaselt kanti see
25. aastal Leedu Vabariigis sõidukiregistrisse, s.o tegemist on eelduslikult tehnilistele nõuetele vastava ja kasutuses oleva sõidukiga. Kolleegium nõustub, et mootorsõiduki kahjustamise puhul võib tegemist olla nii rikkumise kui ka hävitamisega, sõltuvalt kahjustuste tõsidusest. Igal juhul ei olnud aga sõiduk ka süüdistuse kohaselt pärast sündmust väärtusetu. Seega tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada olukorda süüdistatavate kasuks ja asuda seisukohale, et sõidukit (vaid) rikuti, vaatamata sellele, et Eesti Vabariigis tunnistati sõiduk tehniliselt hävinenuks. Lõppkokkuvõttes ei ole aga ringkonnakohtu arvates sellel ka määravat tähtsust kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Põhivaidlus on kriminaalasjas selle üle, kas sõiduki kahjustamisega põhjustati AS-le Q oluline kahju.
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus kriminaalasja lahendamisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 2 tähenduses, jättes kahju suuruse tuvastamisel tõendikogumist välja RP arvamuse. Kolleegium põhjendab seda seisukohta järgmiselt. 39. Maakohus pidas RP arvamust lubamatuks tõendiks, asudes seisukohale, et tõendi kogumisel rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna ekspertiisi ei määranud menetleja ja uuringut ei viinud läbi erapooletu ekspert. Kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene, et kuriteotunnustele vastavaid asjaolusid, muu hulgas olulise kahju suurust, saab kriminaalmenetluses tuvastada vaid menetleja määratud ekspertiisiga. Tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks on kasutatavad kõik

§ 63lg-s 1 loetletud tõendiliigid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.

juuni 2022. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-437/725, p 44). Kolleegium nendib, et RP arvamus ei vasta tõepoolest ekspertiisi tunnustele

§ 95

, § 105 lg 1 ja § 107 tähenduses, kuid see ei muuda seda iseenesest lubamatuks tõendiks. Menetleja peab kriminaalmenetluse käigus tõendi kogumisel, sh ekspertiisi määramisel järgima kriminaalmenetluse nõudeid. Samas saab menetleja tõendina koguda väljaspool kriminaalmenetlust ja menetlejast sõltumatult loodud dokumente, mis võivad kinnitada või ümber lükata tõendamisesemesse kuuluvaid asjaolusid. Praegusel juhul andis RP kindlustusseltsi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali esindaja ÜK tellimusel kindlustusmenetluse käigus hinnangu muu hulgas sõiduki väärtusele enne ja pärast sündmust (vt kd I, tl 241-274). Kolleegiumi arvates oli RP arvamuse puhul tegemist muu dokumendiga

§ 63

lg 1 tähenduses, mida menetleja võis koguda tõendina tekitatud kahju suuruse kohta. 40. Kuna dokumendi koostanud isik ehk RP ei ole käsitatav eksperdina

§ 95

tähenduses, ei pea ta iseenesest vastama ka seaduses eksperdile esitatavatele nõuetele. Samas oli maakohus õigustatud hindama tõendi usaldusväärsust, mis võib teoreetiliselt olla mõjutatud näiteks dokumendi koostaja isiklikust huvist kindlustusmenetluse tulemuse vastu. Siiski leiab kolleegium, et ka tõendi usaldusväärsuse hindamisel (pidades seda küll tõendi lubatavuse küsimuseks) rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 2 tähenduses, tuginedes andmetele AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali ja OÜ H ärilise koostöö kohta, mida ta kogus enda algatusel pärast nõupidamistuppa lahkumist. Esmalt oli kohtu sel viisil toimimine kolleegiumi hinnangul kohtumenetluse poolte jaoks üllatav ja vastuolus kohtumenetluse võistlevuse (

§ 14lg 1) põhimõttega.

Maakohus ei andnud kuidagi märku, et kavatseb sellele tugineda. Lisaks ei toimunud vastava andmestikku uurimist kohtuistungil, millega rikuti ka tõendite vahetu uurimise (

§ 15lg 1) põhimõtet.

Kolleegiumi hinnangul ei olnud tegemist ka üldtuntud asjaoluga

§ 60lg-te 1 ja 3 tähenduses.

Üldtuntuks saab kohus tunnistada sellised faktilised asjaolud, mille kohta on arusaamisega ja kogenud inimestel üldjuhul olemas teadmine või mille kohta on võimalik 1-21-6018 üldsusele ligipääsetavatest ja usaldusväärsetest allikatest ilma eriteadmisi kasutamata ja ilma raskusteta kindlat teavet saada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-22-1425, p 30). Isegi kui aktsepteerida, et äriregistri andmed, millele kohus tugines allikana OÜ H juhatuse liikmelisuse kohta, on käsitatavad üldsusele ligipääsetavana ja usaldusväärse allikana, siis ühel või teisel ajahetkel ettevõtte kodulehel olevad andmed ei ole käsitatavad asjaoluna, mille kohta on võimalik igal ajal ilma raskusteta näiteks avalikkusel või teistel kohtuastmetel kindlat teavet saada – muu hulgas võivad andmed muutuda või lehekülg osutuda kättesaamatuks. Seega tulnuks maakohtul sellise tõendi kogumise korral järgida

§ 297

lg 1 tingimusi ja minimaalselt jäädvustada vastav päring kodulehelt kohtutoimikus, uurides asjakohast väljavõtet ka kohtuistungil.

1. Eeltoodust sõltumatult tuleneb praeguses kriminaalasjas igal juhul ka RP ringkonnakohtu istungil antud ütlustest, et ta kuulub juriidilise isiku OÜ H juhatusse ja on ka selle tegevjuht. Ettevõtte tegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont. AAS Baltic Insurance Company Eesti filiaal ehk sõidukit kindlustanud juriidiline isik on tõepoolest nende äripartner, kuna H OÜ teeb koostööd kõigi suuremate kindlustusfirmadega. Tunnistaja selgitas siiski, et tal ega OÜ-l H ei olnud mingit isiklikku huvi arvamuse tulemuse vastu ning teda ei mõjutatud konkreetse tulemuse saamiseks. Kolleegium peab RP ütlusi usaldusväärseks. Ainuüksi fakt, et mootorsõidukite hoolduse ja remondiga tegelev juriidiline isik teeb koostööd kindlustusseltsidega, ei saa järeldada, et selle juriidilise isiku juhatuse liikme kui riiklikult tunnustatud eksperdi väljastatud arvamus on a priori erapoolik ehk lähtub mingist kindlast tellija ehk kindlustusseltsi huvist, kui ei ole muid sellele viitavaid tõendeid. Praeguses kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et RPl oli huvi kindlustusmenetluse tulemi vastu.
2. M. Leima kaitsja küll viitab sellele, et kindlustusandja töötajal E-l oli kindel huvi E. Narrussoni süüstamise vastu, kuid kolleegiumi hinnangul ei leia vastav väide kinnitust kohtumenetluses uuritud tõendite pinnalt. E selgitas kohtuistungil, et tal tekkis pettuse kahtlus ja seoses sellega kogusid nad täiendavaid andmeid, mis on iseenesest kindlustusmenetluses tavapärane. Samuti ei ole etteheidetav vastavate andmete üleandmine politseile. Kohtuasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et E või teised kindlustusandja esindajad nõudnuks RPlt kindla sisuga arvamuse esitamist. Märkimisväärselt pidi kindlustusselts RP arvamuse tulemusena maksma kannatanule välja sõiduki kindlustusväärtuse. Samuti andis RP ütlusi, mille kohaselt on ta autotehnika vallas riiklikult tunnustatud ekspert, kes on korduvalt andnud vastavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus kokkuvõttes, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, jättes RP arvamuse tõendina kõrvale. Kolleegiumi hinnangul on tegemist lubatava ja ka usaldusväärse tõendiga.
3. Järgnevalt kaalub ringkonnakohus, kas praegusel juhul on tuvastatud AS-le Q olulise kahju tuvastamist enam kui 4000 euro ulatuses. Erinevalt maakohtu seisukohast ei ole Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt KarS § 203 lg 1 kontekstis välistatud tekitatud kahju tuvastamine ka asja väärtuse vähenemise ulatuse kaudu. Seega sellist võimalust eitades kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. Sellisel juhul tuleb võrrelda asja väärtust võimalikult vahetult enne ja pärast kahjustamist, välistamaks kõrvaliste tegurite (nt kinnisvarahindade muutumise) mõju kuriteo koosseisulise kahju suurusele. Seejuures kuriteo objektiivse koosseisu jaatamiseks ei pea eranditult alati tuvastama kahju täpset suurust, vaid piisab sellest, kui tehakse kindlaks vähemalt summa, mis ületab kuriteokoosseisus ette 1-21-6018 nähtud kahju alampiiri (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni
5. a otsus kriminaalasjas nr 1-21-2315/77, p-d 44-45).
6. Kolleegium leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et asja ehk mootorsõiduki kahjustamisega tekitati tõepoolest olulist kahju, mis on enam kui 4000 eurot. Mootorsõiduki müügilepingu kohaselt osteti see
7. a detsembris 20 000 euro eest (müügihind 16666,67 eurot, millele lisandub käibemaks 3333,33 eurot – vt kd I, tl 69). RP arvamuse kohaselt oli BMW registreerimisnumbriga XXXXXX turuväärtus enne liiklusõnnetust 16 000 eurot. Selle kinnituseks on arvamusele lisatud ka väljatrükid analoogsete sõidukite (ja sama sõiduki) müügikuulutustest. Kaitsjad ei ole esitanud seda seisukohta ümberlükkavaid tõendeid. RP arvamuse kohaselt oli sõiduki turuväärtus pärast liiklusõnnetust 6000 eurot ja väärtuse vähenemise põhjendamiseks oli viidatud nii sõiduki vigastustele, võimalikku taastusremondi kuludele, sõiduki liikumisvõimetusele, turvavarustuse vahetuse vajadusele ja taaskasutatavate sõlmede hulgale. Seejuures hindas RP sõidukit märtsis 2017, s.o võrdlemisi vahetult pärast sündmust. Kindlustus nõustus RP hinnanguga ja hüvitas omanikule kahju. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad sõiduki väärtuse olulist vähenemist (kuni 6000 euroni) ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid, mh sõiduki pildid, millest nähtuvad ulatuslikud sõiduki esiosa ja mootoriruumi vigastused ja avanenud turvapadjad. Esmalt on tuvastatav sõiduki väljanägemine pärast sündmust juba
8. jaanuaril 2017 tehtud OÜ Ideal esindaja tehtud piltidelt (kd I, tl 184-197), seejärel näeb sõiduk samasugune välja ka RP tehtud piltidel. Analoogne näeb sõiduk välja selle vaatlemisel kriminaalasja menetleja poolt
9. juunil 2018 (vt kd I, tl 235-240). Samuti kinnitab RP arvamuse usaldusväärsust tõsiasi, et sõiduk on Maanteeameti registri kohaselt tehniliselt hävinenud (vt kd I, tl 62) ja vähemalt kaudselt ka kaitsja esitatud tõend, mille kohaselt müüdi sõiduk
10. aasta veebruaris Leedu Vabariiki hinnaga 3900 eurot (kd II, tl 161 ja tl 170). Võttes arvesse, et veel
11. juunil 2018 ei võimaldanud sõiduki seisukord ilmselgelt selle iseseisvat liikumist, ei ole põhjust arvata, et sõiduki turuväärtus muutus ligi 2 aastaga niivõrd madalaks näiteks selle aktiivse liikluses kasutamise tagajärjel. Vastupidiseid tõendeid, s.o selle kohta, et sõiduki tegelik väärtus pärast liiklusõnnetust on enam kui 6000 eurot (koosseisu tähenduses enam kui 11999 eurot) kriminaalmenetluses esitatud ei ole. Kolleegiumi hinnangul ei pea seejuures kahju suuruse hindamisel arvesse võtma sõiduki omaniku võimalust saada kindlustusseltsilt hüvitist. Asjakohased ei ole ka M. Leima kaitsja viited AS Q sisendkäibemaksu maha arvamise õigusele, sest see ei mõjuta sõiduki turuväärtuste vahet enne ja pärast liiklusõnnetust. Praegusel juhul lähtus kindlustusandja sõiduki väärtuse hüvitamisel summast 16 000 eurot.
12. Samuti leiab kolleegium, et E. Narrusson ja M. Leima tegutsesid sõiduki rikkumisel kavatsetusega ja sellega olulise kahju tekitamise osas vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus tuvastas veenvalt, et sõidukiga teelt väljasõitmine ja puu otsa sõitmine oli süüdistatavate plaan, mis viitab kavatsetusele. Võttes arvesse sõiduki väärtust ja sõiduki kahjustamist süüdistuses kirjeldatud viisil pidasid süüdistatavad vähemalt võimalikuks, et tekib kahju, mis ületab olulise kahju piiri. Seega vastab E. Narrussoni ja M. Leima tegu KarS § 203 lg 1 tunnustele. Karistus
13. Maakohus mõistis süüdistatavaid täielikult õigeks. Ringkonnakohus mõistab neile käesoleva otsusega seega karistuse esmakordselt. Sõltumata sellest, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri taotletava karistusega, on ringkonnakohus siiski seotud 1-21-6018 prokuröri apellatsiooni piiridega ja ei saa mõista rangemat karistust kui seda on taotlenud prokurör, seda nii karistuse kui ka katseaja pikkuse osas.
14. Prokurör taotleb E. Narrussoni ja M. Leima karistamist KarS § 203 lg 1 järgi vangistusega üks aasta kuus kuud, mis tuleb jätta KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata, kui nad ei pane katseajal toime uut kuritegu. KarS § 203 lg 1 eest näeb seadus ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.
15. E. Narrussoni teo puhul esineb raskendava asjaoluna teo toimepanemine grupis (KarS § 58 p 10). Süü suurust hinnates leiab kohus, et tegu pandi toime öösel kõrvalises kohas, mistõttu selle toimepanemisel ei ohustatud märkimisväärselt teisi isikuid. Võttes arvesse ka tekitatud kahju ulatust, mis ei ole väga suur, võib möönda, et süü suurus jääb alla keskmise. Eripreventiivse kaalutlusena võtab kolleegium arvesse, et E. Narrussoni ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Lisaks arvestab ringkonnakohus ka teost möödunud aega, mille kestel ei ole isik uusi tegusid toime pannud. Samuti võtab kolleegium arvesse, et kohtueelses menetluses esines viivitusi. Eeltoodu alusel on põhjendatud karistada E. Narrussoni vangistusega üks aasta, mis jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel kohaldamata tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.
16. Ka M. Leima teo puhul esineb raskendava asjaoluna teo toimepanemine grupis (KarS § 58 p 10). Kolleegium leiab, et tema panus – s.o sobiva koha otsimine ja E. Narrussoni julgestamine vastab küll kaastäideviimise tunnustele, kuid tegemist on mõnevõrra väiksema panusega. Eripreventiivse kaalutlusena võtab kolleegium arvesse, et M. Leimat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Lisaks arvestab ringkonnakohus ka teost möödunud aega, mille kestel ei ole isik uusi tegusid toime panna. Samuti võtab kolleegium arvesse, et kohtueelses menetluses esines viivitusi. Eeltoodu alusel on põhjendatud karistada M. Leimat vangistusega kaheksa kuud, mis jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel kohaldamata tingimisi ühe aasta pikkuse katseajaga. Menetluskulud
17. Seoses õigeksmõistmisega otsustas maakohus hüvitada süüdistatavate kriminaalmenetluses kantud õigusabi kulud valitud kaitsjale, s.o E. Narrussoni puhul 9660 eurot, sh käibemaks ja M. Leima puhul 7032,96 eurot, sh käibemaks. Kuna ringkonnakohus tühistab oma otsusega maakohtu õigeksmõistva otsuse ja teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis jäävad

§ 180lg 1 alusel vastav menetluskulu süüdistatavate kanda.

51.

§ 181

lg 1 alusel jäeti Eesti Vabariigi kanda liiklustehnilise ekspertiisi kulu summas 457 eurot. Seoses süüdimõistmisega peavad süüdistatavad ka selle menetluskulu hüvitama võrdses ulatuses, s.o kumbki 228,50 eurot. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb süüdistatavatelt välja mõista ka sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 1230 eurot. Kokku peab seega kumbki süüdistatav hüvitama menetluskulusid summas 1458,50 eurot. Võttes arvesse, et süüdistataval M. Leimal puudub töökoht, peab kohus

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi kümne kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 145,85 eurot. Süüdistatava E. Narrussoni puhul menetluskulude tasumise ajatamise vajadusele viitavaid asjaolusid ei esine. 52.

§ 185

lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p-s 2-4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

§ 175

lg 1 p 1 alusel on 1-21-6018 menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsja I. Põdra esitatud taotluse kohaselt osutas ta süüdistatavale apellatsioonimenetluses õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 120 eurot. Kokku osutati õigusabi 9,5 tunni jooksul, millele lisandub kohtuistungil osalemine (protokolli kohaselt 1 tund 37 minutit). Seega taotleb kaitsja hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluses tekkinud kulu kokku summas 1334 eurot, sealhulgas käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsekulud on mõistlikud, mistõttu kaitsja taotlus tuleb rahuldada ja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatava E. Narrussoni kasuks apellatsioonimenetluse kuluna välja 1337 eurot, sealhulgas käibemaks.

1. Kaitsja A. Kuningas esitas samuti taotluse hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsekulud. Taotluse kohaselt osutas kaitsja õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 144 eurot. Kokku osutati õigusabi 8,1 tunni jooksul, millele lisandub kohtuistungi aeg (taotluse kohaselt planeeritud aeg 5 tundi, protokolli kohaselt 1 tund 37 minutit – kolleegium lähtub tegelikust istungiajast). Seega taotleb kaitsja hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluses tekkinud kulu kokku summas 1399,20 eurot, sealhulgas käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsekulud on mõistlikud, mistõttu kaitsja taotlus tuleb rahuldada ja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatava M. Leima kasuks apellatsioonimenetluse kuluna välja 1399,20 eurot sealhulgas käibemaks. Järeldus
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 3; § 339 lg-st 2, § 340 lg 4 p-st 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a otsuse E. Narrussoni ja M. Leima osas osaliselt ehk nende õigeksmõistmises ja menetluskulude osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas, s.o asitõenditesse puutuvalt, jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Allkirjastatud digitaalselt