Obsah (16)

§ 651§ 456§ 652§ 633§ 632§ 331§ 654§ 232§ 436§ 4§ 230§ 634§ 173§ 171§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 39. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu üüri 900 euro, viivise 224,47 euro ning kahjuhüvitise 669,37 euro välja mõistmiseks. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

40. Kostja esitas 06.06.2024 vastuseks apellatsioonkaebuse vastusele väite, et ta on tasunud hagejale 08.03.2021 kõrvalkulude katteks 32 eurot ning esitanud selle tõendamiseks maakohtule ka tõendi. Kostja esitas 06.06.2024 menetlusdokumendis esitatud väite kinnituseks selguse huvides lisana 08.03.2021 maksekorralduse 32 euro tasumise kohta. Kolleegium märgib, et asja materjalide kohaselt ei ole kostja maakohtu menetluses esitanud 7 2-20-9843 menetlusdokumentides väidet, et ta on 08.03.2021 tasunud kõrvalkulude katteks 32 eurot ega maksekorraldust oma väidete tõendamiseks. 41.

§ 652

lg 4 kohaselt peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kostja ei ole esile toonud miks ta ei saanud juba maakohtu tugineda asjaolule, et ta on 08.03.2021 hagejale tasunud kõrvalkulude katteks 32 eurot. Seetõttu tuleb kostja väide jätta tähelepanuta. Kostja tõend on esitatud ka hilinenult. Juhul, kui pool soovib esitada uusi tõendeid, tuleb need esitada koos apellatsioonkaebusega (

§ 633

lg 4) ja apellatsioonitähtaja jooksul (

§ 632lg 1).

Tõendi vastuvõtmine põhjustaks käesoleval juhul ka menetluse lahendamise viibimise, sest ringkonnakohus on määranud asjas kohtuotsuse kuulutamise aja 27.06.2024 (

§ 331lg 1).

Ringkonnakohus tagastab 06.06.2024 menetlusdokumendi lisa. Kuna dokument, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle füüsiliselt tagastamiseks. 42. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

43. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid

§ 232lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud.

Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 44. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 4lg 2, § 5 lg-d 1-2, § 230 lg 1).

1. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal on hagejale tasumata üür 2019 juulis 150 eurot, 2019 augustis 450 eurot, 2019 septembris 450 eurot, 2019 oktoobris 450 eurot, 2019 novembris 450 eurot, 2019 detsembris 450 eurot, 2020 jaanuaris 300 eurot, s.o kokku 2700 eurot. Olukorras, kus kostja üürnikuna pidi tõendama, et ta on täitnud üürilepingust tuleneva üüri maksmise kohustuse, ei ole põhjust hagejale ette heita, et hageja vande all antud seletuses ei suutnud mäletada millal ja kui palju ning millisel viisil on kostja hagejale üüri tasunud. Vaidlust ei ole, et ka kostja vande alla antud seletustest ei nähtunud teavet
2. aasta mai, juuni, juuli ja augusti üüri tasumise kohta. Hagiavalduses kirjeldatus ja hageja vande all antud seletustes teatud ebakõlad omavad tähenduse siis, kui tuleb hinnata, kas hageja väited on tõendatud. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kostja ei oleks pidanudki tõendama üüri tasumist vaid põhjusel, et pole usutav, et üür oleks tasumata. Asjaolust, et hageja ei olnud kostjalt nõudnud vaidlusaluse 8 2-20-9843 perioodi jooksul tasumata üüri maksmist kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis või et hageja polnud teinud kostjale kirjalikke etteheiteid, ei ole võimalik iseenesest järeldada, et kostja oli üüri tasunud, kui ka kostja pole oma vande all antud seletuses seda väitnud.
3. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et üüripinna seisukorda hagejale üleandmise ajal ei saanud hageja tõendada ja maakohus tuvastada hageja fotodele tuginedes. Asjaolust, et eluruumide üleandmise-vastuvõtmise 20.01.2020 aktis on märgitud, et akti juurde lisatud fotod kajastavad vara olukorda, kuid fotosid akti lisana ei nähtu, ei lükka ümber hageja väiteid, et fotod tehti 20.01.2020 ning need kajastavad samal päeval hageja poolt kostjale e-kirjas kirjeldatud olukorda. Kuivõrd 20.10.2020 aktis kirjeldatud puudused üüripinnal on kajastatud kostjale 20.01.2020 saadetud e-kirjas ja ka fotodel, siis ei ole põhjendatud järeldada, et fotod oleksid tehtud muul ajal, kui 20.01.
4. Seega isegi kui kostja sai akti 13.02.2020, siis oli hageja kostjale puuduseid kirjeldanud juba 20.01.2020, mistõttu sai maakohus lähtuda üüripinna seisukorra tuvastamisel selle tagastamise ja üüripinna ülevaatamisega lähedasel ajahetkel hageja tehtud fotodest. Maakohus on põhjendanud, miks oli põhjendatud lähtuda hageja fotodest, mis olid tehtud 20.01.2020, ja mitte kostja tehtud fotodest, mis olid tehtud 19.01.
5. Kuivõrd kostja esitatud fotod üüripinna seisundi kohta ei olnud tehtud eluruumi osade ja eluruumis asunud asjade kohta, mille kahjustumist või kaotsiminekut hageja hagiavalduses kostjale ette heitis, siis ei saanudki kostja fotodelt nähtuvaga ümber lükata hageja fotodel kajastatavat.
6. Asjaolust, et üürileandja pidi

§ 230

lg 1 esimese lause järgi tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest, ei tulene, et üürnik ei oleks pidanud tõendama oma vastuväiteid. Pool võib

§ 230

lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormuse kohaselt kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna üürileandja oli esitanud tõendid oma kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks, siis pidi ka üürnik esitama tõendid oma vastuväidete tõendamiseks, et tema ei ole üürileandjale kahju tekitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et üürnikule poleks antud võimalust tuua esile asjaolusid ja esitada tõendeid. Asja materjalidest on näha, et üürnikule on olnud selge, et tema peab tõendama kõiki oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Üürnik seda võimalust ei ole kasutanud. Kui üürnik jätab oma väidete aluseks olevad asjaolud õigel ajal esile toomata ja tõendamata, siis on tema risk, et hagi lahendatakse tema kahjuks.

1. Kuigi kostja arvates ei ole võimalik enne üürilepingu sõlmimist tehtud fotodega tuvastada, eluruumis oleva diivani ja väikese magamistoa tapeedi kahjustumist, siis ei ole kostja esitanud ka väited ega tõendeid selle kohta, et üürilepingu sõlmimisel oleks diivan juba olnud plekiline, auguline ja katkiste vedrudega ning et väikese magamistoa tapeet oleks olnud kahjustunud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja on tõendanud, et üüripinna kostjale üleandmise ajal tehtud fotodelt nähtuvalt vastab diivan keskmisele kvaliteedile, sest selles ei ole auke ja diivanipadjad pole ka määrdunud ning väikese magamistoa tapeedil puuduvad kahjustused.
2. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et üüripinna kahjustamise tõttu puuduste kõrvaldamise 2876,42 euro suuruse kulutuste hüvitamise nõude ja kohtueelsete õigusabikulude 296 euro hüvitamise nõude eeldused on täidetud (VÕS §-d 115, 127 ja 128). Kolleegium nõustub maakohtuga, et tuvastatud kahjustused ei saa üürilepingu kestvusest (14 kuud) tulenevalt olla hariliku kulumise tulem. Asjaolust, et kostja kasutas üüripinda koos nelja alaealise lapsega ei ole võimalik järeldada, et kostja ei vastutaks hagejale tekkinud kahju eest. Juhul kui kostja leidis, et hageja kulutused üüripinna kahjustusest tulenevalt ei olnud vajalikud, puuduseid oleks saanud kõrvaldada odavamalt või neid ei olnudki vaja kõrvaldada, siis oleks 9 2-20-9843 kostja

§ 230

lg 1 kohaselt pidanud ise nende väidete aluseks olevad asjaolud maakohtus esile tooma ja neid tõendama. Seda kostja teinud ei ole. Ainuüksi konkreetse kahju suurus ei võimalda iseenesest väita, et see võiks põhjustada üürileandja alusetut rikastumist. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka selliseid asjaolusid, mille alusel oleks põhjust arvata, et hageja kahju tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel (VÕS § 139). Samuti ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, et arvata, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu (VÕS § 140). Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. 50. Maakohus tuvastas, et kostjal tuleb tasuda ka üürilepingu kehtivuse ajal tekkinud kõrvalkulud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolu tuvastamist vaidlustanud. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses väiteid, miks peaks jätma temalt kõrvalkulud välja mõistmata. Kostja 06.06.2024 täiendavad vastuväited maakohtu otsusele on esitatud hilinenult. Kostjal kui apellandil on apellatsioonkaebuse muutmise ja täiendamise õigus üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemiseni ja muid avaldusi ja seisukohti saab kohus arvesse võtta üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (

§ 634lg 2).

Neid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Menetluskulude jaotus 51.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

52. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. 53. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 10