) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusalune isik Andres Tammerand (isikukood: 36502286013, elukoht: xxxxxxxx xxx x xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx;e-post: xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx.xxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (asukoht: Pargi 1, Viljandi) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 2, kohus otsustas: 1. Rahuldada Andres Tammeranna kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06. mai 2024.a. otsus väärteoasjas nr 2840,24,000393 osaliselt, s.o Andres Tammeranna karistamises
) § 69 lg 3 ja
lg 1 p 1 järgi, milline tegu on kvalifitseeritud
lg 2 ja
Väärteo kirjelduse kohaselt Andres Tammerand Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt
lg 3 ja § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 ja
Väärteod on toime pandud ühe teoga, seega karistus määrati nende eest
S § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1 määras Andres Tammerannale karistuseks
lg 2 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja
Otsuse põhjenduste kohaselt kohtuväline menetleja leidis, et tulenevalt
lg 3 ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kohtuväline menetleja loeb menetlusaluse isiku süü suuruse keskmisest suuremaks, sest menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholisisaldusväljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,59 mg/l, mis on üle
Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Juht ei saa oma seisundit hinnata elulise usutavuse või muude tegurite järgi, vaid peab olema veendunud, et ta on seisundis, milles võib mootorsõidukit juhtida. Antud tegu on kvalifitseeritav
Samuti leiti väärteootsuses, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga (mõõteseadmega). Kiirusmõõteseadme lugem oli 117 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 5 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 22 km/h. Antud tegu on kvalifitseeritav
Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis, ületades seejuures ka suurimat lubatud sõidukiirust, on ühed raskemad liiklusalased rikkumised ning tegemist on enamohtlike väärtegudega, kuna juht seadis reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda liikluskäitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et isik oma kehtivaid 2 karistusi liiklusseaduse rikkumiste toimepanemises. Menetlusalusel isikul on karistusregistri väljavõtte järgi kehtiv karistus
lg 2 ja
lg 2 järgi, millede eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekamalt käituma ning isik jätkab uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimustel järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuseesmärkide täideviimiseks ära võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige eripreventiivse iseloomuga ning on suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärkidega.
lg 2 p 1 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isik ei veendu enne sõidu alustamist, kas tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida ning ei järgi liiklusreegleid, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ja selline isik tuleb juhtimiselt kõrvaldada. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning samal ajal ületas ka suurimat lubatud sõidukiirust, mis teeb menetlusaluse isiku teo äärmiselt ohtlikuks. Suurem lubatud sõidukiirus tähendab pikenenud peatumisteekonda ja ohuolukorras traagilisi tagajärgi. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Menetlusaluse isiku käitumine näitab ükskõikset suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab selle juhtimine isikult erilist hoolsust. Oma vastutustundetu käitumisega ei seadnud menetlusalune isik ohtu 3 mitte ainult enda elu ja tervist, vaid ka teiste kaasliiklejate oma. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et väärteod pandi toime hommikusel ajal, kui liiklus on aktiivne ning raskete tagajärgede saabumise võimalus kõnealusete liiklusrikkumiste korral suur. Menetlusalune isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid, seega peaks menetlusalune isik teadma ka seda, et nõuete rikkumise eest võidakse teda karistada liiklusseaduse sätete kohaselt, mis rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmise näol võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri 06.05.2024 andmete (VT, tl 6) kohaselt omab menetlusalune isik Andres Tammerand kehtivat karistust lubatud suurima sõidukiiruse ületamises ja alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimises, mis kohtuvälise menetleja hinnangul näitab ilmekalt, et menetlusalune isik ei ole teinud järeldusi talle eelnevalt määratud karistusest, ning on otsustanud jätkuvalt liiklusnorme eirata. Seetõttu ei ole varasemalt määratud karistus ilmselgelt piisav, et mõjutada Andres Tammeranda loobuma liiklussüütegude toimepanemise st, sh alkoholipiimäära ületavas seisundis mootorsõiduki rooli istumisest, mis on ühiskonnas üks levinuim süütegu ning põhjendatud on tema suhtes rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-6-17 p 16 on sedastatud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimusi järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täideviimiseks ära võtta. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusnorme eirates võttis Andres Tammerand endale teadlikult riski, et normirikkumisele järgneb vastutus ning seda vastutust peab Andres Tammerand ka täiskasvanud inimesena kandma. Liiklusseadus § 224 lg. 2 sätestab mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 2 sätestab – mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse esitajale Andres Tammerannale 06.05.2024 koostatud otsus on õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse muutmiseks, Andres Tammeranna kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja poolt 06.05.2024 väärteoasjas 284023000393 tehtud otsus muutmata.
lg 3 ja
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava,
lg 2 ja
4.
lg 3 nõudeid (lubatud alkoholipiirmäära ületamine) ja pani toime
4.
) § 2 p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk.
p 19 kohaselt juht on isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit.
p 41 esimese lause kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.
mõttes tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Kohtu hinnangul puudub käesolevas väärteoasjas vaidlus asjaolus, et Andres Tammerand tegutses väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhina - ta juhtis mootorsõidukit Lexus registreerimismärgiga xxx xxx . Mis tähendab, et menetlusalune isik oma tegevusega suunas sõiduki kulgemist. Asjaolu, et mootorsõiduki juhtimisel oli menetlusalune isik joobeseisundis on usaldusväärselt tõendamist leidnud lisaks isikulistele tõenditele ka tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (VT, tl 2), millest nähtub, et Andres Tammeranna ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,59 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,64 mg/l +/- 0,05 mg/l. 5 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (VT, tl 3-3p) ilmneb, et Andres Tammeranda, kes juhtis 06.04.2024.a. sõidukit Lexus registreerimismärgiga xxxx xxx , otsustati kohtuvälise menetleja poolt 06.04.2024 kell 07.52 kõrvaldada mootorsõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Alkoholijoobe mõõtmisel kasutatud mõõtevahend: tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST number ARAF-0014 oli taadeldud, mida tõendab taatlustunnistus (VT, tl 9). Menetlusalusel isikul 06.04.2024.a. alkoholijoobe mõõtmist teostanud politseiametnik I.L on PPA Lõuna personalitalituse 27.05.2024.a. teatise kohaselt läbinud 17.11.2005 pädeva mõõtja koolituse (VT, tl 13). Käsitletud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Andres Tammerand väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades – tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,59 mg/l. Eelmärgituga rikkus menetlusalune isik
(liiklusseaduse) § 69 lg 3 nõudeid, millega realiseeris väärteona
lg 2 objektiivsed tunnused, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg/l – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 4.6. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Andres Tammerand
S § 16 lg 3 mõttes. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus (0,59 mg/l) ning arvestades tema vanust ja sellest tulenevat elukogemust, oli Andres Tammerand teadlik alkoholi mõjust inimorganismile ja keelust sellise mõju all liikluses sõidukijuhina osaleda. Hoolimata eeltoodust tarvitas ta alkoholi ning seejärel juhtis mootorsõidukit, pannes sellega toime
4.
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava
4.9. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Väärteotoimiku tl 1 olevast väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuväline menetleja Andres Tammerannale väärteona ette heitnud seda, et ta juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117 +/- 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirus mitte vähem, kui 22 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h. Eelmärgituga rikkus Andres Tammerand
lg 1 p 1 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav
4.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg/l – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vastavalt
lg 2 mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 5.2. Antud juhul on menetlusalune isik Andres Tammerand väärteod toime pannud ühe teoga mootorsõidukit väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhides. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul näeb raskeima karistuse ette
Andres Tammeranna süü temale etteheidetavas väärteos on üle keskmine, kuna väärteod pani ta toime otsese tahtlusega ning ta on varasemalt toimepannud samalaadse liiklusrikkumise
lg 2 ja
Samas tuleb arvestada sedagi, et lubatud sõidukiiruse ületamine toimus asulavälisel teel, kus on ilmselt hõredam liiklus teiste sõidukite, kergliiklusvahendite ning jalakäijate näol, mis mõneti vähendab võimaliku õnnetuse toimumise võimalust. Kohus on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumise. Kõike eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et saab rääkida keskmisest süüst, andes omakorda aluse kohaldada põhikaristust karistusmäära sanktsiooni keskmises määras, mis on vastab rahatrahvi 150 trahviühikule, s.o 600 eurot. Seega kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga põhikaristuse kohaldamises. Menetlusalune isik ei ole temale kohaldatud rahatrahvi vaidlustanud. 5.3. Järgnevalt käsitleb kohus Andres Tammerannale lisakaristuse kohaldamisega seonduvat. Kaevatava otsusega on kohtuväline menetleja on kohaldanud menetlusalusele isikule lisakaristusena
lg 3 p 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.
lg 3 p-de 1, 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri väljavõtte (VT, tl 6) kohaselt omab Andres Tammerand ühte kehtivat väärteokaristust. PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskond on isiku karistanud 19.09.2023.a. rahatrahviga
lg 2,
Karistus on täidetud 06.10.2023. Seega antud juhul Andres Tammerannale lisakaristuse kohaldamisel tulnuks lähtuda
Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-16-17 p 16 on sedastatud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, 8 et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Lähtudes kohtupraktikast tuleb kohtul lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub, võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13 p 9). 5.4. KarS § 50 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit xxxxxxxxxx tõttu. Kohtumenetluse käigus on ilmnenud, et esinevad asjaolud, mida tuleks lisakaristuse kohaldamisel arvesse võtta. Kaebusest ja kaebusele lisatud dokumendipõhisest töövõime hindamise eksperthinnangust 09.02.2022 (KoTo, tl 10-16) nähtub, et menetlusalusel isikul on xxxxxxxxxx xxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxx. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx Xxxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx. Xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx. Xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx. Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx . Väärteoprotokollist, kaevatavast otsusest ning menetlusaluse isiku kaebusest nähtuvalt töötab Andres Tammerand AS-s xxxx (xxxxxxx xx, xxxxxxxxx), mis tegeleb Viljandi linna soojavarustamisega. Andres Tammerand töötab eelmärgitud äriühingus xxxxxxxxxx põhitööks operaatoriruumis monitoride jälgimine. Töö on vahetustega 12 tunni kaupa. Tööle Viljandisse käib xxxxxx-xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx. Lähima bussipeatuseni on üle 2 kilomeetri ning bussisõidugraafik ei sobi tema tööaegadega. Kohus märgib, et menetlusalune isiku Andres Tammeranna kaebusest selgub, et ta liiklusrikkumist ei vaidlusta ja saab sellest aru ning puhtsüdamlikult kahetseb seda. Juhtimisõiguse äravõtmine takistab tema töö- ja elukorraldust, kuna tuvastatud xxxxxxxxxxxx ja elukoha asukohast tulenevalt on temal vajalik käia tööl autoga, seega on tal vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Kohus leiab, et eelmärgitud asjaolud väärivad arvesse võtmist. Arvestades isiku tervislikust seisundist tulenevaid asjaolusid, s.o xxxxxxxxxxxxxxx ja vajadust sõidukit kasutada tööl käimiseks, peab kohus piisavaks isiku karistamist üksnes põhikaristusega, milleks on rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et süüdlasele avaldab preventiivset mõju ilmselt juba ka põhikaristusena rahatrahvi kohaldamine ja puudub alus arvata, et lisakaristuse kohaldamata jätmisega võib süüdlane olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Seega eeltoodu alusel kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine menetlusaluselt isikult ei oleks antud juhul kooskõlas KarS § 50 lg-s 2 sätestatuga, kuna ta kasutab mootorsõidukit xxxxxxxxxxx tõttu. Eeltoodu alusel kohus rahuldab Andres Tammeranna kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.05.2024.a. otsuse väärteoasjas nr 2840,24,000393 osaliselt, s.o Andres Tammeranna karistamises
MS § 4081 lg-te 2, 3 alusel avalikustamata menetlusaluse isiku elu- ja töökohaandmed ning terviseandmed. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.