Obsah (14)

§ 358§ 454§ 361§ 465§ 221§ 160§ 657§ 652§ 362§ 654§ 22§ 464§ 359§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2024, Tallinn Kohtuasja

) § 160 lg 4 ja § 168 lg 2 alusel

1. märtsil
2. Kostja viitas ka

§ 358

lg-le 2, mille kohaselt menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised, mistõttu vahepealsel perioodil kohus menetlustoiminguid ei teinud.

1. Hageja leidis
2. septembri
3. a seisukohas, et tema nõuded ei ole aegunud. Kostja on jätnud tähelepanuta, et kohus küsis poolte seisukohta menetluse uuendamise kohta juba
4. septembril 2022 ning
5. septembril 2022 palus hageja kohtul menetlus uuendada. Seejärel teavitas kohus
6. oktoobril 2022 kohtukoosseisu muutumisest ning asjaolust, et uus koosseis asub asja materjale läbi vaatama. Lisaks määras kohus pooltele tähtaja teatamaks kohtule, kas pooltel on taandusi asja lahendava kohtuniku suhtes ning kas pooled jäävad seni esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Seega asus kohus täitma eelmenetluse ülesandeid, sh määrates menetlustähtaja. Hageja hinnangul vastas
7. oktoobri
8. a kohtujuristi kiri sisuliselt menetluse uuendamise määruse nõuetele, mistõttu tuleb menetlus lugeda uuendatuks alates kõnealuse kirja kättetoimetamisest. Isegi, kui lugeda menetlus formaalselt uuendatuks alles
9. aprillil 2023, siis kostja tuginemine

§ 358lg-le 2 ei ole põhjendatud.

Hageja esitas kohtule taotluse menetluse uuendamiseks juba

1. septembril 2022, mistõttu tegi hageja enda poolt vajaliku sammu selleks, et kohus menetluse uuendaks. Kohtu tegevus menetluse uuendamise määruse tegemisel on väljaspool hageja mõjusfääri, mistõttu ei saa pelgalt sel põhjusel asuda seisukohale, et asjas tehtud menetlustoimingud enne
2. aprilli
3. a määruse tegemist oleksid tühised. Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Harju Maakohus rahuldas
5. detsembril 2023 kohtuistungil kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks. Otsus vormistati

§ 454lg 2¹ kohaselt kirjalikult 23.

detsembril

1. 11.
2. Praeguse hagi esitamise ajaks on
3. oktoober 2018 ning hageja nõudele kohaldub TsÜS § 150 lg 1 kohane aegumistähtaeg ehk kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asja menetlus peatati
4. jaanuaril 2020, määrus toimetati pooltele kätte
5. jaanuaril
6. 11.
7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb menetlus lugeda uuendatuks
8. novembrist 2022, mil oli mõlemale poolele kätte toimetatud
9. oktoobril 2022 kirjana koostatud kohtunõue, milles oli ühemõtteliselt väljendatud kohtu soov menetlusega jätkata. Kõnealune kiri vastab menetluse uuendamise määruse vorminõuetele (

§ 361lg 1 ja § 464 lg 3).

Ka vastab kõnealune kohtunõue määruse sisunõuetele (

§ 465lg 1).

Maakohus leidis, et

1. oktoobri
2. a kirjas antud kohtu korraldustest ja selgitustest pidid pooled aru saama, et kohus on otsustanud asja menetlemist jätkata ning kohtu nõutud seisukohad olid vajalikud asja sisulise arutamise jätkamiseks, mitte menetluse uuendamise otsustamiseks. Seejuures on kohtujurist pädev menetluse uuendamise määruse tegemiseks (

§ 221lg 3, § 660 lg 1 ja Harju Maakohtu kodukorra § 8 lg 1 p 1).

Kohtumäärus toimetati hageja esindajale kätte 1. novembril 2022, mistõttu ei ole hageja nõuded aegunud (

§ 361lg 3).

3 Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu vaheotsuse ning teha uus otsus, millega kohaldada nõuetele aegumist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 12.
2. Maakohus leidis vääralt, et hageja nõuded ei ole aegunud. Kostja leiab jätkuvalt, et aegumise peatumine lõppes

§ 160lg 4 kohaselt 16.

jaanuaril 2023, s.o kolme aasta möödumisel kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Hagejal oli hagi aegumiseni jäänud veel kaks kuud. Selle aja jooksul oleks hageja saanud näiteks taotleda menetluse jätkamist

§ 361lg 2 alusel, mida hageja aga ei teinud.

Seega aegusid hageja nõuded

1. märtsil
2. 12.
3. Väär on maakohtu järeldus, nagu oleks menetlus uuendatud
4. oktoobri
5. a kirjaga. Kohtujuristi
6. oktoobri
7. a kohtunõue ei vasta määruse vormi- ega sisunõuetele

§ 465lg 1 ja § 363 lg 1 mõttes.

Sellest ei tulene mistahes viidet, et tegemist oleks menetluse uuendamise määrusega. Seejuures pidas maakohus ise vajalikus menetluse uuendamise määruse vormistada

1. aprillil
2. Nii kostja kui maakohus ei käsitanud
3. oktoobri
4. a kohtujuristi dokumenti menetluse uuendamise määrusena. Lisaks ei ole seadusandja andnud menetluse uuendamise määruse tegemiseks pädevust kohtujuristile. 12.
5. Ka maakohtu poolt
6. septembril 2022 pooltele kirja teel edastatud küsimus, mis on poolte arvamus menetluse uuendamise vajaduse kohta, ei ole menetluse uuendamise määruseks. Enne menetluse uuendamist peabki kohus andma pooltele võimaluse menetluse jätkamise kohta arvamust avaldada. Seejuures on vajalik kõigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluse peatumise aluste korral teha

§ 361tingimustele vastav menetluse uuendamise määrus, mille maakohus tegigi 17.

aprillil

1. 12.
2. Nõuete aegumisele tuginemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja otsustas ise hagi kohtusse esitada viimasel hetkel. Ka oli hagejale teada asjaolu, et kompromiss jõustus
3. augustil
4. Hageja oleks pidanud olema aktiivne ja taotlema menetluse uuendamist. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja kordas oma vastuses esitatud seisukohti, mille kohaselt oli kohtujuristil pädevus pärast menetluse peatamise aluse äralangemist teha uuendamise määrus. Antud juhul oli menetlus peatatud konkreetse sündmuse toimumiseni, s.o teises asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumine. Samuti oleks haginõuete aegunuks lugemine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja esitas
6. septembril 2022 taotluse menetluse uuendamiseks. Maakohtu tegevus või tegevusetus ei saa põhjustada nõuete aegumist. Enne
7. aprilli
8. a tehtud menetlustoimingud ei ole tühised, sest menetluse uuendamine ei ole rikkunud kostja õigusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

1. Maakohus tuvastas, et hageja oli vaidlusaluse raamatu ilmumisest teadlik
2. novembrist
3. Ringkonnakohus võtab selle tuvastatud asjaolu asja lahendamisel aluseks, sest pooled 4 selle üle apellatsiooniastmes enam ei vaidle (

§ 652lg 1 p 1).

Hageja esitas

1. oktoobril 2018 tsiviilasjas nr 2-15-18661 taotluse kostja kaasamiseks ja esitas tema vastu nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et kostja kaasamise avalduse esitamisega
2. oktoobril 2018 peatus TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine. Hagi esitamise ajaks

§ 362

lg 1 mõttes on kostja kaasamise taotluse esitamine, mis peatab tagasiulatuvalt taotluse esitamisest aegumise, kui kostja menetlusse kaasatakse ja talle toimetatakse hagi kätte.

1. Hageja väite kohaselt oli kostja raamatus avaldatud
2. peatüki autor, avaldades hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega teotati hageja arvates tema au ja kahjustati tema mainet. Hageja nõuded on kvalifitseeritavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg 4 järgi. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda valeandmete avaldamise korral avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine on õigusvastane. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et hageja esitatud nõuete aegumisele kohaldub TsÜS § 150 kohane aegumistähtaeg (kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada või pidi teada saama, hiljemalt kümme aastat kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest). VÕS §-d 1046 ja 1047 paiknevad VÕS-i
3. peatükis, mis kannab pealkirja „Kahju õigusvastane tekitamine“, mistõttu on õigustatud kohaldada nendest sätetest tulenevatele nõuetele TsÜS § 150 kohast aegumistähtaega ehk deliktiliste nõuete kohta käivat aegumise erinormi (vt VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõude kohta RKTKo 06.12.2023, 2-22-1081/70, p 11).
4. Asjas ei vaielda ka selle üle, et maakohus peatas
5. jaanuaril 2020 menetluse määrusega, mis toimetati pooltele kätte
6. jaanuaril
7. Pooled vaidlevad selle üle, millal menetlus

§ 361järgi uuendati.

Sellest sõltub, kas hageja nõuded on aegunud või mitte. 17.

1. Kui hageja hagi kostja vastu esitas, oli nõuete aegumiseni jäänud üks kuu ja 22 päeva, s.o alla kahe kuu. TsÜS § 160 lg 4 kohaselt lõpeb kohtumenetluse peatamise korral nõude aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti. Lisaks tuleb nõude aegumise hindamisel arvestada TsÜS § 168 lg-ga 2, mille kohaselt ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Seega, kui maakohus ei uuendanud menetlust enne
2. märtsi 2023, aegusid nõuded
3. märtsil
4. 17.
5. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas maakohus uuendas menetluse
6. oktoobril 2022, kui saatis pooltele kirja, mis oli koostatud ja allkirjastatud kohtujuristi poolt ning selles teavitati kohtukoosseisu vahetumisest, samuti küsiti pooltelt, kas nad jäävad seni esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Lisaks teavitati, et uus kohtukoosseis vaatab asja materjalid läbi esimesel võimalusel ja teavitab pooli asja edasisest käigust, vajadusel täidab selgitamiskohustuse (kd I, tl 69). Vaatamata eeltoodule, tegi maakohus
7. aprillil 2023 ka menetluse uuendamise määruse (kd I, tl 75). Kostja leiab, et maakohus uuendas menetluse
8. aprilli
9. a määrusega ning hagis esitatud nõuded on aegunud. Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas menetlusõiguse norme rikkumata õigesti, et menetluse uuendamise määruseks tuleb pidada kohtujuristi poolt
10. oktoobril 2022 5 koostatud kirja. Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, kolleegium neid

§ 654lg 6 alusel täies ulatuses ei korda.

17.3. Kolleegiumi hinnangul on kostja oma lõplikus seisukohas tuginenud uuele asjaolule, mille puhul ei ole tegemist õigusliku väitega. Kostja viitab digikonteineris salvestatud faili nimele „Kohtu koosseisu muutumisest teavitamine“. Kuna see asjaolu oli kostjatele teada juba maakohtus ning selle esitamist ei tingi maakohtu poolt menetlusõiguse normi oluline rikkumine, ei ole apellatsioonimenetluses uue asjaolu esitamise lubatavuse eeldused

§ 652lg-te 3 ja 4 järgi täidetud.

Ringkonnakohus saab jätta selle väite tähelepanuta. Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium, et isegi kui selle väitega peab arvestama, ei ole digikonteineris salvestatud faili nimi ühekski

§ 465lg-s 2 sätestatud määruse sisu tingimuseks.

Nii nagu dokumendi nimetus e-toimikus, ei määra ka faili nimi digikonteineris selle sisu. 17.4. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtujuristil oli

§ 22

¹ lg 3 ja Harju Maakohtu kodukorra § 8 lg 1 p 1 kohaselt pädevus menetluse uuendamise määruse tegemiseks (vt ka RKHKo 20.02.2024, 3-22-2187/26, p 19). Menetluse uuendamise määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust, samuti on kohtujuristi kiri kooskõlas

§ 464lg-ga 2 allkirjastatud.

Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et menetluse uuendamine oli praegusel juhul küsimus, mille kohus pidi otsustama kaalutlusõiguse alusel. Maakohus oli peatanud asjas menetluse

§ 359

lg 1 alusel poolte ühisel taotlusel kuni tsiviilasja nr 2-15-18661 lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohtul puudus vajadus peatamise tingimuse ümberhindamiseks (vt nt

§ 361lg 2).

Tsiviilasjas nr 2-15-18661 jõustus menetlust lõpetav kohtulahend, mistõttu oli menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud. Tegemist ei olnud olukorraga, kus menetluse uuendamist hinnati enne peatamise aluseks olnud asjaolu saabumist. 17.5. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kohtujuristi kiri ei vasta

§-s 465 sätestatud määruse sisu nõuetele. Tulenevalt

§ 465

lg-st 1 on oluline, et määrusest nähtuks, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kõnealuse kirja saamisel oli mõlemale poolele teada, et menetluse peatamise alus on ära langenud. Enne seda, s.o

1. septembril 2022 saatis kohtujurist pooltele e-kirja, andes teada, et kohtukoosseis on vahetunud ning kohtule teadaolevalt sõlmiti tsiviilasjas nr 2-15-18661 kompromiss, millega asja menetlus lõpetati. Maakohus palus pooltel esitada seisukoht menetluse jätkamise osas (kd I, tl 58). Sellele vastas kostja lepinguline esindaja, et ei näe vajadust menetluse jätkamiseks. Hageja lepinguline esindaja omakorda vastas, et asjas tuleb menetlus uuendada ja menetlust jätkata. Sellele järgnes kohtujuristi
2. oktoobri
3. a kiri, millele hageja vastas, et jääb oma varem esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning kostja, et jääb oma
4. novembril 2019 esitatud taotluse juurde määrata tervikliku kostja vastuse esitamiseks tähtaeg 20 päeva menetluse uuendamise määruse kättetoimetamisest (kd I, tl-d 60–61 pöördel). Kui hageja saatis maakohtule
5. aprillil 2023 e-kirja teel päringu asja menetluse edasise käigu kohta, tegi kohus
6. aprillil 2023 menetluse uuendamise määruse (kd I, tl 74). 17.
7. Siinses asjas on maakohus menetluse peatamise määruses ära näidanud tingimuse, mille saabudes menetlust jätkatakse (s.o teises menetluses tehtud lõpplahendi jõustumine). Kolleegium nõustub kostjaga, et vaatamata sellele, et see tingimus saabus, oli kohtumääruse tegemine menetluse uuendamiseks vajalik. Kuna menetluse uuendamise aeg TsÜS § 160 lg-s 4 sätestatud kolme aasta tõttu oli oluline, pidi maakohus kolleegiumi hinnangul menetluse uuendama kohe pärast menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langemist. Õige on ka kostja seisukoht, et hagimenetluses vastutavad menetluse peatamise aluse äralangemisest kohtule teatamise eest pooled, kuid praeguses asjas ei tinginud hagejapoolne teavitamata jätmine olulist menetluse uuendamise viivitust. Esiteks, maakohus teadis menetluse peatamise 6 aluseks olnud asjaolu äralangemisest, ning teiseks, hageja teavitas
8. septembri
9. a ekirjas maakohtule, et asjas tuleb menetlus uuendada (kd I, tl 64). Kui kostja tugineb sellele, et menetluse kestus on olnud ebamõistlikult pikk, siis toob kolleegium esile, et ka kostja taotles menetluse peatamist, mistõttu oli ta nõus ootama kuni teise menetluse lõppemiseni. 17.
10. Mis puudutab

§ 465

lg-s 1 sätestatud nõuet, et määrusest peab nähtuma, mis on määruse sisu, siis on tõsi, et

1. oktoobri
2. a kohtujuristi kiri ei sisalda sõnu „menetluse uuendamine“. Samas tuleb arvestada, et kohus küsis poolte seisukohta menetluse uuendamise kohta
3. septembril 2022 ning vastuseks sellele teatas hageja
4. septembril 2022, et menetlus tuleb uuendada.
5. oktoobri
6. a kohtujuristi kirjas on märgitud, et „uus kohtukoosseis vaatab asja materjalid läbi esimesel võimalusel ja annab menetlusosalistele teada asja edasisest käigust“. Kõnealune lause viitab piisavalt selgelt, mille kohta määrus tehti, mis küsimust lahendati ning et tegemist on õiguslikult siduva menetlust korraldava dokumendiga, st korraldava määrusega. Kuna menetluse uuendamise määruse peale ei saa kaebust esitada ning konkreetse sisuga määruse tegemise kohustus tulenes

§ 361lg-st 1, ei tulnud kohtul ka määrust põhjendada.

Maakohus asus läbi viima eelmenetluse ülesandeid ja määras pooltele seisukoha esitamiseks tähtaja („Kohus annab pooltele vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva alates käesoleva kirja kättesaamisest“). 17.

1. Kolleegium leiab, et pooltele oli mõistetav, et kohtujuristi koostatud kiri sisaldas kohtu otsustust menetluse uuendamise kohta. Mõlemad pooled andsid kohtule teada, et jäävad varem esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning kostja kordas oma taotlust vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks (kd I, tl 72). Menetlusliku segaduse tekitas see, kui maakohus tegi
2. aprillil 2023 menetluse uuendamise määruse. Vaatamata sellele tuleb siiski lugeda menetlus uuendatuks pooltele kohtujuristi
3. oktoobri
4. a kirja kättetoimetamisega. Maakohtu eksitav käitumine ei saa hagejale kaasa tuua pöördumatult negatiivset tagajärge, nagu seda on nõuete aegumine. Menetluse uuendamine viidatud kujul oli lubatav, sest kohtujuristi edastatud kiri vastas menetluse uuendamise määruse sisu- ja vorminõuetele.
5. Kuna siinses asjas esitatud nõuded ei ole aegunud, ei pea kolleegium vajalikuks võtta seisukohta hageja esitatud väite kohta, et nõuetele aegumise kohaldamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
6. Kuna maakohus jättis õigesti hageja nõuetele aegumise kohaldamata, jätkub asja menetlus maakohtus. 20.

§ 173lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses.

Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses. (allkirjastatud digitaalselt) 7