) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on asjaolu, et M. P. (edaspidi kostja) ja J. R. (edaspidi üürileandja) sõlmisid alates 11.01.2023 tähtajatu üürilepingu nr EE230110-99154 XXX, Tallinn aadressil paikneva eluruumi kasutamiseks. Üürileping lõppes korralise ülesütlemise tõttu 24.11.2023. Eluruumi valduse tagastamisel üürileandja avastas, et korter polnud nõuetekohases seisundis. Nimelt oli korter puhastamata ning kahjustatud olid nii korteri viimistlus (seinad, laed, parkett) kui ka sisustus (mööbel ja muud sisustuse esemed). 20.12.2023 sõlmiti üürileandja ja hageja vahel nõuete loovutamise leping, mille alusel hageja hüvitas üürileandjale kahju (osaliselt) summas 7 227.52 eurot ning võttis üürileandja õigused ja kohustused nende nõuete osas üle. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 22.02.2024, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Lisaks saatis kohus 23.08.2023 hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile xxx, xxx ning tähituna aadressile XXX, kust dokumendid tagastati. Kohus toimetas dokumendid kostjale kätte portaali Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (15.04.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 665 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 665 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 219,83 eurot ja hagi menetluses tasutud riigilõiv summas 445,17 eurot) Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 665 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.