Obsah (14)

§ 62§ 444§ 317§ 407§ 367§ 173§ 174§ 162§ 138§ 4842§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-24-103700 Tsiviilasi OÜ GS Core ha

§ 62lg 2).

2 Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 26.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1302,90 euro saamiseks. Kohus tegi 29.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 02.04.2024 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 25.04.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 274,21 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot.
2. Pärnu Maakohus võttis 30.04.2024 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
3. Nõude aluseks on Bondora AS ja kostja vahel 11.12.2019 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 850 eurot intressiga 30,93% aastas, krediidi kulukuse määraga 47,59% aastas. Leping sõlmiti neljaks aastaks, lõpptähtpäevaga 16.12.
4. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 525,79 eurot. Viimane makse lepingu täitmiseks laekus kostjalt 24.08.
5. Maksegraafikus märgitud intressikohustust sisaldavate kuumaksete maksetähtaegu ja summasid arvestades tasus kostja sellega 16 esimese maksegraafikus märgitud makse (14.01.2020 – 14.04.2021) kohustused täielikult ja 14.05.2021 makse kohustused osaliselt 37,76 euro ulatuses (maksmata jäi 0,55 eurot). Kõik ülejäänud kohustused jäid täielikult täitmata. Lähtudes kostja maksete võlgnevusest (6 kuu maksed) saatis laenuandja kostjale 29.11.2021 kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade tasumiseks, hoiatas, et võla hiljemalt 28.12.2021 tasumata jätmisel öeldakse laenuleping 29.12.2021 üles, millega muutub sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa ja kõrvalnõuded, ning pakuti kostjale ka võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlga ei tasunud. 30.12.2021, kui kostja võlgnes juba 7 kuu maksed (14.06.2021 – 14.12.2021), saatis laenuandja kostjale kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise teate, milles ütles lepingu üles. Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus (seaduslik intress oli 0%), tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada. Ülesütlemisavalduse seisuga 30.12.2021 oli põhiosamakseid sissenõutavaks muutunud kokku 198,52 eurot, kuid kostja oli tasunud rohkem. Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti 30.12.2021, ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses (ehkki kostja ise seda ei teadnud, kuivõrd hageja on alles hagis asunud sellisele seisukohale). Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise teade omavad ainult meeldetuletuse tähendust. Laenuandja on kostjale lepingulise kohustuse meelde tuletamiseks saatnud kostja poolt laenuandjale teatatud e-postiaadressil 160 meeldetuletust, kuid kostja ei ole võlga tasunud. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hagejale, millest teavitati ka kostjat. Hageja on kostja uus võlausaldaja ja kostja peab täitmata kohustuse hagejale. Hageja saatis kostjale kohustuse meelde tuletamiseks meeldetuletuskirja 03.05.
6. Ka see ei ole pannud kostjat kohustust täitma. Kostja ignoreerib täielikult oma kohustust, pole makseid teinud juba enam kui 2,5 aasta jooksul ja ei ole kordagi teatanud, miks ta kohustust ei täida või mis seda takistaks. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 274,21 eurot. Tagasimakseid on tehtud 525,79 eurot. Põhiosa võlgnevus on: 800 – 525,79 = 274,21 eurot, sellest osa on sissenõutav ja osa 3 muutub sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal. Kostja võetud laen peab saama täies ulatuses tagastatud hiljemalt 16.12.
7. Maksegraafiku järgi pole hetkel saabunud veel 14.05.2024 – 16.12.2024 maksete maksetähtpäevad (8 makset). Nende maksete maksegraafiku järgsed põhiosa summad on 22,83 + 23,42 + 24,02 + 24,64 + 25,28 + 25,93 + 26,60 + 27,32 = 200,04 eurot. Seega võlgneb kostja hagiavalduse esitamise hetkel tulevikus sissenõutavaks muutuva summana 200,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud summana 74,17 eurot (274,21 – 200,04 = 74,17 eurot). Tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal, muutub sissenõutavaks põhivõlg 200,04 eurot vastavalt maksegraafikus sätestatud maksetähtpäevade möödumisele maksegraafikus märgitud põhiosa summades. Hageja nõuab viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni seaduse alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 120 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot) ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
8. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 30.04.2024 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 03.05.
9. Maksekäsu kiirmenetluses tehti kindlaks, et võlgnik ei ela aadressidel XXX ega ka XXX. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada e-posti aadressile xxx. Tegemist on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud asjaga, milles makseettepaneku kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid. Maksekäsu kiirmenetluses kindlaks tehtud andmetel kostja ei ela hagiavalduses märgitud aadressil ja kostja viibimiskoht ei ole kohtule ka muul viisil teada. Ka hagimenetluses ei õnnestunud menetlusdokumente kostja e-posti aadressidele xxx ja xxx kätte toimetada, kostjal puudub ka ametlik töökoht. Seega oli täidetud

§ 317

lg 1 p 1 nõuded ja kostjale võis menetlusdokumendid

§ 317lg 12 alusel avalikult kätte toimetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 19.05.2024 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 03.06.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (03.06.2024) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud. 5.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 6. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 7.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse kohtult viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 74,17 eurot perioodi 27.01.2024 14.05.2024 välja summas 2,76 eurot ja alates 15.05.2024 summalt 97 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni välja summas 0,89 eurot, kokku summas 3,65 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni protsendina 4 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu 100 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. 10. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 120 eurot (riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot). 11.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 5