Obsah (5)

§ 203§ 76§ 2§ 193§ 93

4-24-1246 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2024, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1246 (240324000082) Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi

) § 76 lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 203ettenähtud väärteo.

2. 21.03.2024 tegi Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III eriasjade uurija Anastassia Kevask väärteoasjas 240324000082 otsuse, milles pidas tõendatuks Sergei Golubevi poolt

§ 76

lg 1 järgi toime pandud rikkumist ja

§ 203

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras Sergei Golubevile karistusena

§ 203järgi rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Määratud rahatrahv 200 eurot tuli tasuda Rahandusministeeriumi arvele 45 päeva jooksul, s.o hiljemalt 10.05.

1. Nimetatud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud väärteomenetluse menetlusaluse isiku Sergei Golubevi ülekuulamise protokolliga, tunnistaja A K ütlustega, fototabeliga ning kuvatõmmisega. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime ettevaatamatult. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Karistust kergendavaid asjaolusid ei 2 4-24-1246 ole, kuna menetlusalune isik ei tunnistanud oma süüd ega kahetsenud toimepandut. Arvestades süüteo tõsidust ja süü suurust, leidis kohtuväline menetleja, et antud juhul on põhjendatud määrata karistus rahatrahvi näol keskmises määras. Kaebus ja kohtumenetlus
2. 09.04.2024 esitas Sergei Golubev kohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.03.2024 otsusele. Kaebaja palus tühistada kohtuvälise menetleja 21.04.2024 otsus väärteoasjas nr 240324000082 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt leitakse kokkuvõtvalt, et kohtuvälise menetleja 21.03.2024 otsus ei ole õige ega õiglane. Kaebuse esitaja ei ole nõus kohtuvälise menetleja ametniku tegudega, mis pole vastavuse korrektse ja ausa menetluse põhimõtetega. Enne seda, kui transpordivahendit liikluses kasutada, on S. Golubev pöördunud oma elektrijalgratta registreerimise küsimusega ARK Narva teenindusbüroo poole. Teenindusbüroos selgitati kaebuse esitajale, et elektrijalgratas ei kuulu oma tehniliste näitajate poolest registreerimisele. Kaebuse esitaja pöördus ka OÜ NARVA TEXNO poole, mis teostab mehhaaniliste transpordivahendite tehnilistele nõuetele vastavuse kontrolli, kust talle väljastati tõend selle kohta, et tema elektrijalgrattal seerianumbriga XXX on järgmised näitajad: maksimaalne kiirus – 24 km/h, maksimaalne võimsus – 910w (0,91 kW). Selliste näitajatega elektrijalgratas kuulub minimopeedide alla ning ei vaja registreerimist (

§ 2

p 56 „pisimopeed on vähemalt kaherattaline istekohaga sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsinimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis“). Seda asjaolu kinnitab ka transpordiameti eksperdilt J V L 04.04.2024 saadud vastus päringule. Kaebuse esitaja väidab ka, et liiklusjärelvalvet teostavad politseiametnikud on teda elektrijalgrattal peatanud, kuid mingeid probleeme ei avastanud, piirivalvurid aga avastasid. Kaebuse esitajal on tekkinud küsimus piirivalvurite A K ja V P pädevuse kohta liiklusjärelevalve teostamise osas, kuna vastavalt

§ 193

lg 1 liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires.

1. Kohus oma 07.05.2024 määrusega võttis Sergei Golubevi kaebuse menetlusse, määras vaadata kaebust läbi avalikul kohtuistungil 16.05.2024 kell 13.00, kutsuda kohtuistungile menetlusalune isik, tema kaitsja, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja A K . Samas rahuldas kohus menetlusaluse isiku taotluse ning määras kaasata kohtumenetlusse tõlgi.
2. 16.05.2024 kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja Alan Vladimirov kaasata kohtuistungile tunnistajana V P ja üle kuulata teda video teel, kuna tunnistaja viibib tööalaselt Tallinnas. V. P on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis. Ta on koostanud väärteoprotokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolli. Kaitsja on seisukohal, et taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna kaebuse esitaja ei vaidlusta protokolli sisu ja ametnike tegevust, aga vaidlustab ainult kohtuvälise menetleja otsust. Võttes arvesse kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja seisukohti, rahuldas kohus kohtuvälise menetleja taotluse, lubades korraldada tunnistaja ülekuulamist kaugülekuulamise teel, kuna tunnistaja vahetu osavõtt kohtuistungist on raskendatud, sest tunnistaja viibib Tallinnas. Kohtu hinnangul tunnistaja ütlused võivad omada tähtsust väärteomenetluses eelkõige väärteoprotokolli koostamise osas. VTMS § 31-3 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. 3 4-24-1246
3. Kohtuväline menetleja esindaja Alan Vladimirov esitas kohtuistungil ka taotluse kõrvaldada kaitsja Juri Tolmatšov kohtumenetluses osalemisest, kuna ta ei valda riigi keelt ning tõlk on ette nähtud menetlusalusele isikule, mitte tema kaitsjale. Kaitsja Juri Tolmatšov vastas kohtu küsimusele, et ta ei ole võimeline ennast väljendama eesti keeles. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja esindaja taotlus kaitsja kohtumenetlusest kõrvaldamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele VTMS § 2, § 24 lg 2 ja KrMS § 10 lg 1 ja § 267 lg 4-1 alusel. VTMS § 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 10 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Tõlk kaasatakse menetlusse VTMS § 24 lg 2 alusel kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Tulenevalt VTMS § 24 lg 2 määras kohus menetlusse tõlgi Sergei Golubevi taotlusel, kuna ta ei valda eesti keelt. Menetlusaluse isiku kaitsja jaoks tõlki menetlusse ei olnud kaasatud. Kaitsja peab seaduse kohaselt olema võimeline esinema kohtuistungil eesti keeles. Puuduliku keeleoskusega kaitsja võib kohus KrMS § 267 lg 4-1 alusel menetlusest kõrvaldada, kuna ta ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema. Kohus kõrvaldas menetlusaluse isiku kaitsja Juri Tolmatšov kohtumenetuses osalemisest. Menetlusalune isik oli nõus osalema kohtuistungil ilma kaitsjata, uut kaitsjat ta ei soovinud.
4. Menetlusalune isik esitas kohtistungil taotluse lisada väärteoasja materjalide juurde jalgratta tehnilise passi ja juhendi jalgratta kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja tutvus esitatud dokumentidega ning palus jätta need vastu võtmata. Kohus rahuldas kaebaja taotluse ja võttis vastu esitatud dokumendid, s.o tehnilise passi (lk 64, koopiad lk 62-63) ja juhendi (lk 64). Kohtu hinnangul omavad jalgratta tehniline pass ja juhend tähtsus. Kohus kohustas kaebuse esitajat esitama kohtule lähimal ajal tehnilise passi ja juhendi tõlked. Lisaks võttis kohus vastu kaebusele lisatud OÜ NARVA TEXNO tõendi (lk 12, tõlge lk 66) ja e-kirja Transpordiametist (lk 13). Kohus andis menetlusalusele isikule tähtaja 5 päeva, et esitada kohtule OÜ NARVA TEXNO õiendi eestikeelse tõlke. Kohtule on 20.05.2024 laekunud SUR-RON LIGHT BEE jalgratta käsiraamatu tõlge (lk 68) ja OÜ NARVA TEXNO tehnoülevaatuse lehe tõlge (lk 66).
5. 16.05.2024 toimunud kohtulikul arutamisel jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, paludes kohtult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Ta ei tunnistanud ennast süüdi temale etteheidetavas väärteos. Ta on veendunud, et see jalgratas on transpordivahend, mida ei ole vaja registreerida.
6. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja on süüdi temale etteheidetavas väärteos. Tema süü on tõendatud nii asjale lisatud tõenditega, kuigi tegelikult ka tema enda ütlustega. Kaebuse esitaja seade on mootorsõiduk. Lähtudes selle parameetritest on tegemist mootorrattaga, mis on mõeldud teel liiklemiseks ja isik seda sellel otstarbel ka kasutas. See sõiduk liigub elektrimootori jõul ja selle valmistajakiirus ületab 25 km/h. Seadmel on 2 ratast ning see ei vasta mitte ühelegi teisele

§ 2p 40 loetletud erandi tunnustele.

Tegemist on mootorsõidukiga.

§ 203

näeb ette vastutuse registreerimata mootorsõiduki juhtimise, mitte selle registreerimata jätmise eest. Sellist mootorsõidukit, mida pole lubatud registreerida, ei tohi ka liikluses juhtida ning seda tehes pane isik toime

§ 203tunnustele vastava väärteo.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

1. Kohtuistungil 16.05.2025 kuulati üle tunnistajad A K (lk 55 pöördel-57) ja V P (lk 5759), menetlusalune isik Sergei Golubev (lk 52 pöördel – 55 pöördel). 4 4-24-1246
2. Kohtuistungil uuriti lisaks toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid: 21.03.2024 otsus väärteoasjas (lk 18-19), 25.02.2024 väärteoprotokoll (lk 20-22), fototabel (lk 25-27), veebilehe väljatrükk sõiduki Sur-Ron Light Bee kohta (lk 35-37). KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Sergei Golubevi kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 21.03.2024 otsus väärteoasjas nr 240324000082 Sergei Golubevi karistamise kohta muutmata.
4. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. Muuhulgas peab kohus välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.
5. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus. Väärteoprotokollist nähtub, et S. Golubevile on selgitatud VTMS § -s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik, seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades omapoolsed selgitusi ülekuulamisel ning kaitsja kaudu kaebuse kohtule. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohtu seisukoht objektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas
6. Menetlusalusele isikule Sergei Golubevile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et tema juhtis kehtestatud korras registreerimata mootorsõidukit Sur-Ron Light Bee X. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et sellise tegevusega rikkus Sergei Golubev liiklusseaduse § 76 lg 1 nõuet ja pani toime liiklusseaduse § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo.
7. Liiklusseaduse § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liiklusseaduse § 203 näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut.
8. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas sõitis Sergei Golubev sõidukiga Sur-Ron Light Bee X ning see sõiduk ei olnud registreeritud. Nimetatu on tõendatud kaebuse esitaja enda ütlustega, milles kohtul selles osas alust kahelda ei ole, sest seda kinnitavad ka muud kohtu jaoks usaldusväärsed tõendid, s.o tunnistajate A K ja V P ütlused, fototabel, veebilehe väljatrükk sõiduki Sur-Ron Light Bee X kohta.
9. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil, et 25.02.2024 kell 13:00 sõitis sõidukiga jalgratta teel Narvast Narva-Jõesuu poole ja see sõiduk ei olnud registreeritud. Lisaks tõendavad 5 4-24-1246 eeltoodut tunnistaja patrullpiirivalvurina tööülesandeid täitnud A K ütlused, mille kohaselt oli ta vahetuses V. P . Nende põhiline töötegevus on patrull ja vaatlustegevus piiri lähedal, aga nende teistkordseks ülesandeks on ka liiklusjärelevalve, korrakaitse ja samuti väljakutsete teenindamine. Nad sõitsid Narva linna sisse sõiduautoga. Sõiduauto rooli taga oli V. P . Kui nad jõudsid NarvaJõesuu tänaval majade juurde, siis tunnistaja märkas eessõitvat transpordivahendit, mis meenutas mootorratast. Transpordivahend sõitis mööda jalakäijate ja jalgratta teed. Tunnistaja vaatas piirivalvurite sõiduauto spidomeetri kiirust, see oli 50 km/h. Tükk aega sõitsid piirivalvurid selle transpordivahendi taga ega jõudnud temale järgi, see sõitis kogu aeg nende ees. Seejärel lülitas V. P sisse peatumismärguanded ja selle transpordivahendi juht hakkas ümberringi vaatama, ta nägi politseid, hakkas kiirust vähendama ning peatus.
10. Tunnistaja V P ütlused on kooskõlas A K antud ütlustega. Tema ütluste kohaselt oli ta teenistuses piirvalve patrullis teenistussõidukiga, temaga koos oli tema paariline A. K . Liikudes Jõesuu tänaval avastasid, et selle tee peal jalgteel liigub krossimootorratta taoline sõiduk, selle sõiduki peal oli üks isik. Visuaalselt sõiduk liikus suure kiirusega, kiirus võiks ületada 25 km/h. Tunnistaja viskas pilgu oma sõiduki spidomeetri peale ning nägi, et sõidukiirus oli 50 km/h. Selleks, et jõuda ja sõita kohakuti oli tunnistajal vaja tõsta kiirust. Tema andis märku vilkuritega ja krossimootorratta taoline sõiduk jäi seisma. Sõiduki juht Sergei Golubev ütles, et tegemist on elektrijalgrattaga. Sõidukil puudus registreerimismärk ja Sergei Golubevil ei olnud sõiduki dokumente piirivalvuritele esitada. Sergei Golubev kinnitas, et ta ei registreerinudki seda sõidukit Transpordiametis. Tunnistaja vaatas visuaalselt selle sõiduki üle, küsis ka Sergei Golubevi käest, mis on selle sõiduki nimi ja firma ning pärast seda hakkas otsima internetis täpsemalt informatsiooni selle sõiduki kohta. Tunnistaja leidis internetist informatsiooni, et antud sõiduki kiirus võib olla kuni 75 km/h ja võimsus kuni 6kW. Sel põhjusel tunnistaja järeldas, et tegemist on elektrimootorrattaga, mis peab olema registreeritud.
11. Seda, et Sergei Golubev sõitis sõidukiga Sur-Ron Light Bee X jalakäijate ja jalgratta teel, tõendab fototabel, mis on tehtud piirivalvurite poolt pärast isiku peatamist. Fotodel on Sur-Ron Light Bee X sõiduk, mis seisab jalakäijate ja jalgratta teel. Fototabel on koostatud piirivalvuri V P e poolt ja sõiduki peatamise kuupäeval, so 25.02.
12. Kohtuistungil näitas kohus menetlusalusele isikule fototabelit väärteoasja materjalidest ning menetlusalune isik kinnitas, et sõitis selle sõidukiga.
13. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et Sergei Golubev juhtis 25.02.2024 kell 13.00 Narva linnas, Jõesuu tänaval jalakäijate ja jalgratta teel sõidukit Sur-Ron Light Bee X. Samuti on tuvastamist leidnud, et sõiduk polnud registreeritud.
14. Väärteoasjas on üheks keskseks küsimuseks, kas Sergei Golubev juhitud sõiduk Sur-Ron Light Bee X on liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk, mis vajab kehtestatud korras registreerimist. Sergei Golubevi arvates juhtis ta elektrijalgratast, mis ei kuulu oma tehniliste näitajate poolest registreerimisele. Sergei Golubev on esitanud vastuväite, et varem pöördus ta oma elektrijalgratta registreerimise küsimuses ARK Narva teenindusbüroo poole, kus talle selgitati, et elektrijalgratas ei kuulu oma tehniliste näitajate poolest registreerimisele. Peale selle väitis kaebuse esitaja, et politseiametnikud on teda oma elektrijalgrattal peatanud, kuid mingeid probleeme ei avastanud. Kaebuse esitaja pöördus ka OÜ NARVA TEXNO poole, kust talle väljastati tõend selle kohta, et tema elektrijalgrattal maksimaalne kiirus on 24 km/h, maksimaalne võimsus – 910w (0,91 6 4-24-1246 kW). S. Golubevi hinnangul asjaolu, et tegemist ei ole mootorsõidukiga kinnitab ka jalgratta käsiraamat ja transpordiameti eksperdilt saadud vastus päringule.
15. Kohus märgib, et Sergei Golubevi poolt esitatud väited ja tõendid ei lükka kohtu hinnangul ümber kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendeid selle kohta, et tegemist on mootorsõidukiga. Sergei Golubevi ütlused selle kohta, et ta on varem pöördunud oma elektrijalgratta registreerimise küsimuses ARK Narva teenindusbüroosse ja samuti ka seda, et politseiametnikud on S. Golubevit koos elektrijalgrattaga peatanud, on kohtu hinnangul paljasõnalised, kuna ta pole osanud kohtule täpsemalt selgitada millal ja kelle poole konkreetselt ta pöördus. Lisaks pole S. Golubev esitanud mitte ühtegi tunnistajat oma väidete kinnituseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav (antud juhul menetlusalune isik) otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks ( vt nt RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232/179, p-d 66–67). Veelgi enam, tuvastas kohus S. Golubevi ütlustest, et nii politsei kui ka ARK Narva teenindusbüroo ametnikud pole reaalselt sõidukit näinud ja andsid soovitusi üksnes S. Golubevi sõnade järgi kirjeldatud sõiduki kohta. Järelikult on seda küsimust puudutavad menetlusaluse isiku argumendid ainetud ja nendel pole vaja põhjalikumalt peatuda.
16. Mis puudutab OÜ NARVA TEXNO tõendi, siis siinkohal osutab kohus aga asjaolule, et tehnilise kontrolli lehel puudub kuupäev. S. Golubevi sõnul on kontroll viidud läbi pärast väärteoprotokolli koostamist. Seega annab tehnilise kontrolli leht teavet selle kohta, millises tehnilises seisundis oli sõiduk selle kontrolli teostamise hetkel, mitte aga selle kohta, millises tehnilises seisus oli see ajahetkel, mil piirivalveametnikud S. Golubevi kinni pidasid. Teiseks on NARVA TEXNO tõend vastuolus Sun Run Light Bee käsiraamatuga, mida on S. Golubev ise kohtule kohtuistungil esitanud. Nii tehnoülevaatuse kontrolli lehest nähtub, et mootorsõiduki maksimaalne võimsus on 910W, kuid Sun Run Light Bee käsiraamatus on maksimaalseks võimsuseks märgitud 168W. Samuti nimetatud tõendid on omavahel vastuolus kiiruse poolest – Sun Run Light Bee jalgratta käsiraamatus maksimaalne kiirus: 20 km/h ja tehnoülevaatuse kontrolli lehelt on 24 km/h. Seega S. Golubevi poolt esitatud tõendid, mis kinnitavad sõiduki vastavust seaduses sätestatud tingimustele on vasturääkivad. Kohtu hinnangul ei lükka S. Golubevi poolt esitatud tõendid ümber väärteoprotokollis tehtud etteheiteid.
17. Asjaolu, et S. Golubevi juhitud sõiduk ei vastanud talle etteheidetava teo toimepanemise ajal seaduses kehtestatud jalgratta või pisimopeedi nõuetele, kinnitavad kohtu hinnangul tunnistajate ütlused. Piirivalvuritest tunnistajad kinnitasid oma ütlustes, et S. Golubevi sõiduk sõitis kiiremini kui 50 km/h. Kuigi piirivalveametnikud ei mõõtnud S. Golubevi juhitud mootorsõiduki kiirust mõõtevahendiga, on nad kinnitanud, et nende sõiduk liikus kiirusega 50 km/h ja piirivalvesõiduki liikumiskiirus eessõitjaga ei vähenenud. Tükk aega tunnistajad sõitsid selle transpordivahendi taga ega jõudnud S. Golubevile järgi, see sõitis kogu aeg nende ees. Tunnistajate sõnul nad panid tähele seda sõidukit, sest ka visuaalselt sõiduk liikus suure kiirusega - kiirus võiks ületada 25km/h. Selleks, et jõuda S. Golubevi sõidukile järgi oli tunnistajal V P vaja isegi suurendada kiirust. Nimetatud tunnistajate ütlustest tegi kohus järelduse, et S. Golubev pidi liikuma kiiremini kui 50 km/h. 7 4-24-1246
18. Hinnates tunnistajateks olevate piirivalveametnike usaldusväärsust, siis kohtu hinnangul puuduvad mis tahes nüansid, mis tunnistajate antud ütlused kahtluse alla seaks. Vastupidi – tunnistajate ütlused aset leidnud sündmuse käigu kohta leiavad kinnitust ka menetluses uuritud teiste tõenditega. Nii fototabelist, kui ka veebilehe väljatrükkist sõiduki Sur-Ron Light Bee X kohta nähtub, et maksimaalne kiirus sellel transpordivahendil on 75 km/h. Kuna S. Golubevil ei olnud piirivalvuritele mingeid dokumente esitada, siis kontrollisid tunnistajad kohapeal selle sõiduki kirjeldus ja see vastas ka veebilehel olevale pildile ja samas oli ta sarnane selle mudeliga, mida neile nimetas S. Golubev.
19. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja jõudnud õigele seisukohale selles, et Sergei Golubev juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit Sun Run Light Bee X, mis ei ole kehtestatud korras registreeritud ja täitis sellega

§ 203väärteo objektiivse koosseisu.

29. Liiklusseaduse (

) § 2 p 40 kohaselt mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 2 p 73 kohaselt sõiduk on seejuures teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Riigikohus on 30.05.2023 otsuses nr 4-22-4021 p-s 12 selgitanud, et mootorsõidukina tuleb liiklusseaduse – sh

§-de 201 ja 203 - mõttes käsitada mis tahes seadet, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) see on kas teel liiklemiseks ette nähtud või on seda selleks faktiliselt kasutatud; 2) see liigub mootori jõul; 3) selle valmistajakiirus ehk valmistaja määratud suurim kiirus ületab 6 km/h; 4) see ei vasta mitte ühelegi

§ 2

p-s 40 ammendavalt loetletud erandile, s.o tegemist pole ei üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduki (

§ 2

p 13), jalgratta (

§ 2

p 14), kergliikuri (

§ 2

p 211), pisimopeedi (

§ 2

p 56), robotliikuri (

§ 2

p 681), maastikusõiduki (

§ 2

p 36) ega trammiga (

§ 2p 87).

30. Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud, et Sergei Golubev juhtinud sõiduk Sur-Ron Light Bee X on mõeldud teel liiklemiseks ja menetlusalune isik seda selleks ka kasutas. S. Golubev juhtis sõidukit Sur-Ron Light Bee X jalakäijate ja jalgratta teel Jõesuu tänaval Narva linnas. Samuti on tuvastamist leidnud, et Sur-Ron Light Bee X liigub mootori jõul ning selle valmistajakiirus ületab 6 km/h. Antud asjaolude üle puudus väärteoasjas ka vaidlus. Järelikult oleneb vastus küsimusele, kas tegemist on mootorsõidukiga, üksnes sellest, kas Sun Run Light Bee vastab mõne

§ 2p-s 40 loetletud erandi tunnustele.

Sergei Golubevi arvates juhtis ta elektrijalgratast, kuna sõiduki kiirus ei ületa 25 km/h. Kohus tuvastas eelnevalt tunnistajate ütlustega, et oli Sergei Golubevi juhitud sõiduki kiirus suurem kui 25 km/h. Samuti osutas eelnevalt kohus veebilehe väljatrükile sõiduki Sur-Ron Light Bee X kohta. Veebilehe väljatrükist nähtub, et Sur-Ron Light Bee X on mägiratta ja krossiratta vaheline ülemminekuversioon elektriratta omadustega. Mootori võimsus on 6000 W. Maksimaalne kiirus on 75 km. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et Sergei Golubevi juhitud mootorsõiduki Sun Run Light Bee X valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h. Puuduvad samuti tõendid, et sõidukil on olnud ka sellist kiiruspiirikut, mis välistanuks võimaluse liikuda sellega ainult mootori jõul kiiremini kui 25 km/h. 31. Viidatud Riigikohtu lahendis selgitab kõrgema astme kohus sedagi, et

§ 2

p-s 40 sätestatud definitsioonile vastav seade on liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk olenemata sellest, kas see vastab ka mõne mootorsõiduki kategooria (vt

§ 93

ja vastavad definitsioonid

§-s 2) tunnustele. Just

§ 2

p-s 40 ette nähtud mootorsõiduki üldmõiste eesmärk on piiritleda 8 4-24-1246 nende sõidukite ring, mille puhul tuleb liiklusohutuse tagamiseks järgida mootorsõiduki käitamisele ja sellega liiklemisele kehtestatud reegleid. Seejuures defineerib seadus mootorsõidukit ennekõike selle üldtunnuste (kasutusotstarve, jõuallikas, kiirus) kaudu, mitte mootorsõiduki kategooriate suletud loeteluna. Ka asjaolu, et mõni

§ 2

p 40 tähenduses mootorsõiduk ei ole liigitatav mitte ühessegi mootorsõiduki kategooriasse, ei vabasta mootorsõidukiga liiklejat kehtestatud piirangutest ja vastutusest. Seega, Sergei Golubevi teo vastavus

§-s 203 sätestatud väärteokoosseisule ei olene sellest, kas tema juhitud Sur-Ron Light Bee X on elektrijalgratas/pisimopeed või mitte. 32. Kõike eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et Sergei Golubev juhitud Sur-Ron Light Bee X on mootorsõiduk liiklusseaduse mõttes. Liiklusseaduse § 76 lg 1 kohaselt peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning sellel peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Mootorsõiduki registreerimiseks peab mootorsõiduk vastama Eestis kehtivatele tehnonõetele (vt “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”, vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42). Teisisõnu, kui isik soovib liikuda mootorsõidukiga teedel liiklusseaduse mõttes, tuleb täita tehnonõudeid ja sõiduk registreerida. Kui tegemist on kehtestatud korras registreeritud sõidukiga, siis sellele väljastatakse ka registreerimismärgid. Registreerimismärgid kinnitatakse vastavalt sõiduki margile ja mudelile selleks ettenähtud kohale sõiduki ees ja taga. Menetlusalune isik oleks pidanud enne sõidu alustamist kontrollima, kas sõiduk on tehniliselt korras, kas on registreeritud ning kas sellel on olemas registreerimismärgid. On selge, et isegi siis, kui Sergei Golubev sooviks mootorsõidukit Sur-Ron Light Bee X registreerida, poleks see võimalik, sest Transpordiametil poleks õiguslikku alust registreerimiskannet teha. Riigikohus on oma lahendis märkinud, et sellist mootorsõidukit, mida pole lubatud registreerida, ei tohi ka liikluses juhtida ning seda tehes paneb isik toime

§ 203

tunnustele vastava väärteo (Riigikohtu 30.05.2023 otsus väärteoasjas nr 4-224021, p 23).

1. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et Sergei Golubev juhtis 25.02.2024 mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Seega täitis ta enda tegevusega liiklusseaduse § 203 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, rikkudes liiklusseaduse § 76 lg
2. Kohtu seisukoht subjektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas
3. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kohtuväline menetleja leidis, et Sergei Golubev pani teo toime ettevaatamatult.
4. Kohus nõustus kohtuvälise menetlejaga, et S. Golubev pani väärteo toime ettevaatamatuse vormis, s.o hooletusest. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. S. Golubevi ütluste kohaselt ta ei teadnud sellest, et tegemist on motoorsõidukiga. Kohus möönab, et S. Golubev ei teadnud, et juhib mootorsõidukit, aga arvestades sõiduki tehnilisi andmeid (võimsus ja tippkiirus) pidi ta ette nägema, et tegemist on 9 4-24-1246 mootorsõidukiga, mis tuleb registreerida. Seega tuvastab kohus pehmeima ettevaatamatuse vormi ehk hooletuse, mis on süüteokoosseisu tuvastamiseks piisav. Kohtu seisukoht õigusvastasuse ja süü osas
5. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Sergei Golubev on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane.
6. Süü aspektist omab tähendust KarS § 39, mille kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kohtul on olnud alust kahelda S. Golubevi korduvalt kinnitatud väidetes: ta ei teadnud sellest, et elektriratas on seaduse mõttes mootorsõiduk, mis tuleb registreerida, kuna nii politseis kui ARK talle selgiti, et sõiduki pole vaja registreerida. Kohtu hinnangul olid S. Golubevi ütlused selles osas paljasõnalised. Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas. S. Golubevi ütlustest nähtub, et temal on A ja B kategooria juhiload olemas. Kui isik soetab endale Ameerika Ühendriigi päritoluga kasutatud jalgrattast, siis peab ta olema hoolikas ja tegema endale selgeks kõik võimalikud piirangud. Ka sotisaalmeedias on olemas väga palju nii sõnavõtte, selgitusi kui ka artikleid selle kohta, millised transpordivahendid on seaduse mõttes mootorsõidukid, mis tuleb registreerida. Seega oli S. Golubevil võimalik ka juriidiliste eriteadmisteta aru saada, et tema poolt juhitud sõidukit saab määratleda kui mootorsõidukit ning seetõttu peaks see olema registreeritud.
7. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et S. Golubev on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 203 järgi. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Karistus
8. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
9. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. 41.

§ 203

näeb kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Rahatrahvi keskmiseks määraks on 50 trahviühikut ehk 200 eurot. 10 4-24-1246 42. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi suuruses 50 trahviühikut ehk sanktsiooni keskmises määras. S. Golubevi süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning kohus tuvastas teo toimepanemise ettevaatamatuse vormis, viitab see isiku keskmisest väiksemale süüle. Süü suurust mõjutavad ka väärteo toimepanemise asjaolud. Kuivõrd registreerimise eelduseks on ohutusnõuete täitmine, on registreerimisvõimetu mootorsõiduk liikluses üldjuhul ohtlikum ja sellise mootorsõiduki juhtimine liikluses tähendab suuremat süüd KarS § 56 lg 1 esimese lause mõttes. S. Golubev liikus mootorsõidukiga päeval Narva linnas, Jõesuu tänaval jalakäijate ja jalgratta teel, s.o ajal ja kohas, kus oleks võinud viibida suurem hulk rahvast. Niisuguses olukorras on raske tagajärje põhjustamine märksa tõenäolisem kui nt keset ööd mõnes hõredasti asustatud paigas. Kiiremate elektriratastega ei tohi jalakäijatega samas keskkonnas liigelda, kuna see ei ole teistele liiklejatele ohutu. Kohtu hinnangul muudavad nimetatud asjaolud kaebaja süü suuremaks ja teo ohtlikumaks. Sellest tulenevalt ei saa kohtu arvates karistus olla alla

§ 203sanktsiooni keskmäära.

1. Süüd vähendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et Sergei Golubevil puuduvad varasemad karistused. Ühtlasi ei tuvastanud kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. S. Golubev ei ole oma süüd tunnistanud ega avaldanud toimepandu suhtes kahetsust. Kuna aga puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis tuleb kõike eelöeldut arvestades sellegipoolest lähtuda karistuse keskmisest määrast.
2. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et S. Golubevile mõistetud karistus 50 trahviühiku suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.
3. Eeltoodu pinnalt nendib kohus, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja kaebuse lahendamisel kohtus ei leidnud tuvastamist minetused, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 11