§-s 108 sätestatule võib ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitamisega on võrdsustatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, mille hagejad esitasid käesolevas asjas Pärnu Maakohtule 18.12.2023.a. Käesolevaks ajaks on sissenõutavaks muutunud ka 2024.a. jaanuarikuu eest tasumisele kuuluv elatis summas 260,33 eurot, mille tasumiseks oli vastavalt
Kostja jooksva kuu elatist tasunud ei ole. Hagejad lähtuvad perioodil 01.01.2023.a. kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni tagasiulatuva elatisnõude esitamisel
§-s 101 sätestatud miinimummäärast ning nõuavad kostjalt sellest vähemtasutud elatisvõlgnevuse tasumist perioodil
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 5. Hagejad on palunud välja mõista tagasiulatuva elatise miinimumulatuses perioodi eest 01.01.2023 kuni 31.12.2023.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda 4 elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Tasumisele kuuluva elatise miinimummäraks perioodil 01.01.2023 kuni 31.03.2023 oli ühe lapse kohta 215,64 eurot kuus ning sellele järgneval perioodil alates 01.04.2023 kuni 31.12.2023 260,33 eurot kalendrikuus. Seega tuli kostjal mõlemale hagejale tasuda 2989,89 eurot, s.o kokku 5979,78 eurot. Kostja on tasunud 2023 aastal elatist kokku 2280 eurot (dtl 25). Seega on kostja tasunud 3699,78 eurot vähem (hageja I osas 1849,89 eurot ja hageja II osas 1849,89 eurot). Kostja ei ole tõendanud, et vanematel oleks olnud kokkulepe elatise tasumises miinimumist väiksemas ulatuses. Samas on kohus hagejatele 26.03.2024 eelistungil selgitanud, et tagasiulatuva nõude asjaolusid tuleb täiendavalt täpsustada ja tõendada ehk kas ja millal on hagejad elatist kostjalt küsinud. Hagejad on esitanud kohtule kirjavahetuse 2021 aprillist, 2022 juulist ja 2023 jaanuarist (dtl 122-125). Antud kirjavahetus ei tõenda aga, et hagejad oleksid elatist miinimumulatuses 2023 aastal järjepidevalt nõudnud. Kui hagejad leidsid, et kostja ei täida piisavalt oma ülalpidamiskohustust, oleksid nad saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks juba siis, kui selgus, et kostja tasutavast elatisest ei piisa laste ülalpidamiseks. Kohus arvestab, et antud juhul on hagejad ise viidanud juba ka aastatele 2021 ja 2022. Hagi varajane esitamine võimaldab tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. Kuigi hagejad ei ole käesoleval juhul tõendanud, et nad oleks järjepidevalt elatist kostjalt nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hagejad oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejatele tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Kohus on nimetatut ka kostjale 26.03.2024 eelistungil selgitanud (dtl 124). Samas tuleb kohtul vastavalt Riigikohtu praktikale järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmise asjaoluga arvestada nõude ulatuse määramisel. Seega on kohus seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane kostjalt
alusel hageja kasuks tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust
lõike 2 alusel vähendada poole võrra, sest käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne hagi esitamist oleks hageja kostjalt elatist nõudnud ning tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine suuremas summas võib ohustada kohtu hinnangul jooksvate elatismaksete tasumist. Kohus märgib, et jooksva elatise tasumine on antud olukorras prioriteetne, kuna hagejad vajavad ülalpidamist igapäevaselt. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja I kasuks ajavahemiku 01.01.2023 kuni 31.12.2023 eest elatis summas 924,95 eurot ning hageja II kasuks samuti elatis summas 924,95 eurot. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.