Obsah (13)

§ 5§ 230§ 231§ 438§ 436§ 328§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 20. juuni 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-14027 Tsiviilasi E. M. hagi AAS BTA Baltic Insu

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 7.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt

§ 5

ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

§ 438lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Hagi on menetlusse võetud ja kohus jätkas poolte taotlusel asja menetlemist kirjalikus menetluses.

1. LKindlS § 24 kohaselt kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Käesolevas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. LKindlS § 26 järgi asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
2. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. LKindlS § 23 lg 1 kohaselt võib kahjustatud isik kahju hüvitamise nõude esitada kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees VÕS § 1057 alusel või õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus kahju tekkimise asjaolude üle. VÕS 128 lg 1 kohaselt võib kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige 3 kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sellise kahjunõude esitamisel arvestada kahju hüvitamise üldiste põhimõtetega. LKindlS § 23 lg 1 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees VÕS § 1057 alusel või võlaõigusseaduse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.
3. Pooled ei vaidle kahjujuhtumi asjaolude üle, et 16.07.2022 Vindi tn 1a, Kristiine linnaosas sõiduki Toyota Avensis, XXXXXX tagumise parempoolse ukse avamisega tekitati värvikahjustusi BMW X6, XXXXXX vasakpoolsele tagauksele. Hageja on korrektselt kahjujuhtumist kindlustuseandjat teavitanud ning õnnetusjuhtumi tagajärjel on sõidukile tekitatud kahju. Kohtule esitatud Colomania OÜ hinnapakkumise kohaselt tuleb sõidukile BMW X6, XXXXXX vasakpoolse tagaukse värvikahjustuse kõrvaldamiseks teostada remonditööd kokku summas 621,60 eurot. Kahju likvideerimise hinnakalkulatsiooni on koostanud Colormania OÜ kostja tellimisel 03.08.
4. Kostja on esitanud ka võrdleva hinnapakkumise BMW esindusest United Motors AS, kes on 02.05.2024 seisuga kahju likvideerimise hinnanud suuruses 382,42 eurot. Kohtu hinnangul on tõendatud, et sõiduki uksele tekkis värvikahjustus vaidlusaluse kindlustusjuhtumi tõttu. Kindlustusandja ei nõustu hüvitama hagetavas suuruses kahjusummat, väites, et sõiduki uks oli juba eelnevalt kahjustunud. Kohtu hinnangul ei ole kostja väited põhjendatud, antud kahjujuhtumi puhul on varasemad kahjustused remondikulude mõttes samaväärsed, mitte oluliselt enam kahjustunud. Esmase esitatud hinnapakkumuse kohaselt sõiduki ukse taastamise kulu ei ole suurem varasema seisukorra tõttu, seda ei ole kostja tõendanud. Kahju hüvitamise põhimõtte kohaselt on hüvitamise eesmargiks taastada olukord, mis oli enne kindlustusjuhtumit. Kahju suurust saab kohus hinnata taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et taastamise kulu sõltuks varasemast seisukorrast ja see uks oli enne liiklusõnnetust oluliselt kahjustunud. Kohus määrab kahju suuruse Colormania OÜ hinnapakkumise alusel, kuivõrd see koostati kostja tellimisel 03.08.2022, seega vahetult pärast kahjujuhtumit 16.07.
6. Seega tuleb hagi rahuldada ja hageja kasuks välja mõista 621,60 eurot. Menetluskulud 12.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. 13.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 14. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot. Hageja õigusabikulud on 600 eurot (lisandub käibemaks). 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on 4 riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

16.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 600 eurot põhjendatud. Kuivõrd hageja kinnitab kohtule, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, siis kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele koos käibemaksuga ja kostjalt tuleb õigusabikulude hüvitisena hageja kasuks välja mõista 732 eurot (käibemaksuga). 17. Lisaks õigusabikuludele taotleb hageja kostjatelt ka riigilõivu, s.o 175 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

18. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 907 eurot (732 + 175), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. 19.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 5