lg 1 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid 30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot, menetluskuludena riigilõiv 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse lõiv 65 € ja hagimenetluse täiendav lõiv 35 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning esindaja. Lisaks soovib menetluskuludelt saada ka viivist
Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, kostja sai teada nõudest ettevõtte e-posti aadressil 08.01.2024, kostja maksis 06.02.2024 trahvi ja kulud kokku 20 eurot, ei ole saanud varem teavitusi. Ei ole nõus ühegi täiendava kuluga. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Võlaõigusseaduse (
) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool 2 kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita vastavalt kokkulepitule ja seadusele.
järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimisleping on
mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu.
.1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Hageja on esile toonud, et 11.12.2021 rikkus kostja viimasele kuuluva sõidukiga, reg.märk XXXXXX Tähesaju 5, Tallinn parkimislepingut, kuna tasu oli maksmata ja mille eest määras hageja leppetrahvi 10 eurot tasumise tähtajaga 25.12.2021. Kostja tasus 06.02.2023 võlgnevuse katteks 20 eurot, millega on ära tasutud leppetrahv 10 eurot ja osa sissenõudmiskuludest 10 eurot. Seda kinnitab kostja oma vastuses, et maksis ära 10 eurot kulusid ja leppetrahvi 10 eurot, mille tõendamiseks on esitatud ka maksekorraldus (dtl 77.) Nii ei ole vaidluse all, et 11.12.2021 sõlmisid pooled parkimislepingu, millest tuleneva
järgse tasu maksmise kohustust kostja
mõttes rikkus ning mille eest oli hagejal õigus nõuda
Hageja asetas leppetrahvi nõude kviitungi sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, mida tõendavad hageja esitatud fotod (dtl 42, foto, dtl 52). Kuna leppetrahvi tasumise tähtaeg oli vastavalt leppetrahvi kviitungile 25.12.2021 ja kostja tasus selle 06.02.2024, rikkus ta
ÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisil. Hageja esitatud leppetrahvi nõudekirjast 24.01.2022 nähtub, et see on saadetud e-posti aadressile xxx, millele kostja on viidanud ka oma vastuses hagile. Selles kirjas on antud tähtaeg trahvi 10 eurot ja kulude 10 euro tasumiseks 31.01.2022 (dtl 108). Hageja esitatud leppetrahvi nõudekirjast 03.05.2023 nähtub, et too on saadetud samuti kostja e-postile xxx (dtl 110). Kirjas on palutud võlg 10 eurot ja kulud 15 eurot, kokku 25 eurot, tasuda 10.05.
Nii oli hagejal õigus
.1 lg 1 alusel esitada 05.02.2024 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus leppetrahvi 10 euro ja sissenõudmiskulude 40 euro saamiseks. Kuna kostja tasus 20 eurot alles 06.02.2024, ei saanud hageja 05.02.2024 seda teada, kui ta oli esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse leppetrahvi 10 euro ja kulude 40 euro tasumiseks. Kostja väide, et maksekäsu avalduses oli nõue 135 eurot, on õige. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et hageja esitas 05.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista kokku 50 eurot, mis ongi leppetrahv 10 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot (dtl 92). Ülejäänud osa on menetluskuluna tasutud riigilõiv 65 eurot ja TsMS § 484.2 järgi (seadusjärgne) maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kumbki eelmärgitud kulu ei ole
Kostja on jätnud ülejäänud sissenõudmiskulud 30 eurot (40-10)
Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda
Kostja rikub
mõttes ka
Hagejal on õigus nõuda
Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 30 €. Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus 4 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb rahuldada, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning neid ei määra kohus ka kindlaks. Kostja tasus maksekäsu kiirmenetluses vaid osa sissenõudmiskulusid 10 eurot. Seega oli hageja õigustatud hagi esitama ülejäänud nõudes. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv kokku 100 eurot. Nimetatud põhjendustel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi lõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja esitas hagiavalduses esindaja kulude nõude 2 tunni töö eest 220 eurot. Kostja on hagile vastanud, seega on ta hagiavalduses märgitud kulude nimekirja kätte saanud. Hageja esitas täiendavad kulud 14.05.2024 3 tunni ja 5 minuti eest ja see on kätte toimetatud kostjale saatmisega kostja vastuses näidatud e-posti aadressile xxx ning maksekäsu kiirmenetluses eposti aadressile xxx, millelt kostja saatis vastuväited. Seega on vastavad kulud kostjale kätte toimetatud 21.05.2024 (saadetud 15.05.2024). Kohus andis kostjale vastamise tähtaja hageja kuludele 29.05.2024 ja märkis, et kui kostja esitab kulud (tähtaeg 29.05.2024), siis saab hageja vastata kostja kuludele 10.06.2024. Kostja kulusid ei esitanud, vaid esitas oma arvamuse, kuid hageja on asunud oma 05.06.2024 vastuses täiendavaid menetluskulusid nõudma. Kohus ei nõudnud 15.05.2024 kirjas hagejalt mingeid uusi kulusid. Hageja on arvestanud kulusid koos eelnevaga kokku viimases dokumendis 3 tunni ja 55 minuti eest. Kuna hageja ei pidanud enam midagi esitama, kuid esitas, millega suurendas kulusid, ei arvesta kohus nende kuludega. Sellel pole ka tähtsust. Kohus hindab tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi ei ole hageja lepingulise esindaja kulud sellises ulatuses, nagu 05.06.2024 dokumendis põhjendatud. Tegemist on vaidlusega, mis ei olnud keerukas. Vaidlus oli vaid sissnõudmiskulude üle, kostja ei ole esitanud muid tõendeid peale maksedokumendi. Seega on põhjendatud hageja esindaja tööaeg 3 tunni eest varasemate kulude nimekirjade järgi, tasu määr 110 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 järgi 330 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 450 € (100 +20+330). TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.