KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Kaire Pikamäe, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 15.07.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1866 Haldusasi X kaebus P

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 04.01.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras.
2. Politsei- ja Piirivalveamet selgitas 14.06.2024 kirjas nr 15.2-15/1158-1 Xle, et selleks, et kaaluda erandina Eesti kodakondsuse andmist, peavad kõik kohustused riigi ees olema täidetud, karistused kustunud ning kantud karistusregistri arhiivi. Vabariigi Valitsus peab kodakondsuse erandina andmise otsustamisel olema veendunud, et taotleja on õiguskuulekas. Kuivõrd taotlejal on kaks kehtivat väärteokaristust, ei pea PPA praegu võimalikuks esitada Eesti kodakondsuse saamise taotlust Vabariigi Valitsusele erandina andmise otsustamiseks ning peab põhjendatuks pikendada taotluse menetlemise tähtaega. Kuna taotleja ei ole 11.06.2016 väärteo eest mõistetud rahatrahvi tasunud, ei ole teada, millal see karistus kustub ja väärteo andmed karistusregistri arhiivi kantakse. Eeltoodust tulenevalt pikendab PPA taotluse menetlemise tähtaega kuni 14.07.
3. Kui taotleja väärteokaristused on kustunud ja ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi, esitab PPA taotluse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. PPA andis taotlejale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 14.07.
4. 3-24-1866
5. X esitas 22.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 14.06.2024 kirja 15.2- 15/1158-1 peale. Kaebuse kohaselt tõendab menetlus kriminaalasjas nr 1-08-3772, et kaebaja ei pannud kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja on täitnud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused. Viimased 16 aastat pole kaebaja toime pannud tahtlikke kuritegusid.
6. Tallinna Halduskohus tagastas 26.06.2024 määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

PPA 14.06.2024 kiri on menetlustoiming Eesti kodakondsuse saamise taotluse menetluses. Sellega ei määratud kindlaks menetluses tehtava sisulise otsustuse lõpptulemust, vaid pikendati taotluse menetlemise tähtaega. Eesti kodakondsuse andmise üle otsustab Vabariigi Valitsus, kellele PPA reeglina edastab Eesti kodakondsuse saamise taotluse koos põhjendatud ettepanekuga Eesti kodakondsuse andmise otsustamiseks kuue kuu jooksul taotluse registreerimisest ja menetlusse võtmisest arvates. PPA tuvastas, et kaebaja puhul ei ole täidetud eeldused erandina Eesti kodakondsuse andmise kaalumiseks (kaebajal on väärteokaristused, mis pole kustunud ega karistusregistri arhiivi kantud) ega pidanud seetõttu veel põhjendatuks kaebaja taotlust lõppotsuse tegemiseks Vabariigi Valitsusele edastada. PPA pole seejuures võtnud seisukohta, kas kaebajale Eesti kodakondsuse andmine oleks hiljem põhjendatud või mitte. Halduskohus sekkub haldusmenetlusse ennetavalt üksnes seaduses sätestatud erandlikel juhtudel ning reeglina kontrollib halduskohus halduse tegevuse lõpptulemuse (haldusakti või toimingu) õiguspärasust tagantjärele. Sel eesmärgil näeb

ette menetlustoimingute vaidlustamiseks kaebeõiguse piirangud. Kohtupraktika kohaselt on menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel: kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (nt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p 21; 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 9). Kohtu hinnangul ei ole siinsel juhul

§ 45

lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks täidetud. Kaebaja ei ole ka ise põhjendanud, miks on praegusel juhul vajalik PPA 14.06.2024 kirja vaidlustada. Taotluse menetlemise tähtaega on pikendatud sisuliselt selleks, et tekiks üldse võimalus kaebajale erandina Eesti kodakondsuse andmist kaaluda. Kui kaebaja hinnangul on PPA meelevaldselt pikendanud tema taotluse menetlemise tähtaega, on tal võimalus esitada vastuväited kirjas määratud tähtajaks PPA-le. Kui PPA edastab kaebaja taotluse otsuse tegemiseks Vabariigi Valitsusele ja viimane teeb kaebaja taotluse suhtes negatiivse otsuse, saab kaebaja oma õiguste kaitseks halduskohtus vaidlustada selle haldusakti.

1. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 26.06.2024 määrus tühistada ja kaebus rahuldada. Määruskaebuse esitaja vastab kodakondsuse seaduse (KodS) § 21 lg 1 p-s 4 sätestatud nõuetele. Ta ei ole isik, kellele on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Tallinna Halduskohus on rikkunud menetlusnorme. PPA teade ja Tallinna Halduskohtu otsus ei ole kooskõlas KodS-i ja Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). PPA kirja vaidlustamine on vajalik, kuna sellega on piiratud määruskaebuse esitaja õigust vabalt valida tegevusala PS §-i 29 alusel. Ta ei saa kasutada kandideerimisõigust Narva linnavolikogusse ega osutuda valituks järgmisel sügisel. Samuti ei saa ta reisida Eestist välja. Kaebaja soovib, et Eesti riik kaitseks teda ka välisriikides. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203lg 1, § 121 lg 4), 2

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab määruskaebuse lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et PPA 14.06.2024 kiri nr 15.2-15/1158-1 on menetlustoiming. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu sellekohaseid põhjendusi korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Halduskohus on õigesti leidnud, et

§ 45

lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks ei ole täidetud.

§ 45

lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Seejuures tuleb võtta arvesse, et menetlustoimingut ei saa tühistada, vaid selle vaidlustamine on võimalik õigusvastasuse tuvastamise nõudega (

§ 37lg 2 p 6), mille esitamisel on samuti piirangud.

Nii võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks on praegusel juhul vajalik menetlustoimingut eraldi vaidlustada. Sellise vajaduse olemasolu ei nähtu ka ringkonnakohtule. Kui kaebaja soovib, et Vabariigi Valitsus teeks tema kodakondsuse saamise taotluse kohta otsuse ära varem kui 14.07.2025, on tal võimalik sellest PPA-le määratud tähtpäevaks (14.07.2024) teada anda. Sellisel juhul peab kaebaja arvestama, et tema taotlus võidakse PPA 14.06.2024 kirjas toodud põhjustel rahuldamata jätta ja tal on võimalik oma õigusi kaitsta tehtava Vabariigi Valitsuse otsuse peale halduskohtule kaebust esitades. 8. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 26.06.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3