Obsah (5)

§ 424§ 68§ 73§ 69§ 75

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2024, Rakvere Kriminaalasja number 1-24-4074 (24259050592) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Ann

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav KRISTJAN KRAAV, isikukood 39103175210, xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, töökoht M AS xxxx, kriminaalkorras karistatud 12.01.2023 Viru Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, millest

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamisega kuulus ärakandmisele 5 kuud 27 päeva vangistust

§ 73

lg 1,3 alusel tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga, kehtivad väärteokaristused puuduvad, kahtlustatavana kinni peetud 14.07.2024 kell 14.55 Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 - 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada KRISTJAN KRAAV

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 14.07.-15.07.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka. KRISTJAN KRAAV’il kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 28 päeva vangistust. 2

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada KRISTJAN KRAAV’ile mõistetud vangistus 598 (viiesaja üheksakümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel allutada Kristjan Kraav üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Kristjan Kraavi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Kristjan Kraavi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Kahtlustatavana kinni peetud Kristjan Kraav vabastada pärast kohtuotsuse kuulutamist. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 alusel välja mõista Kristjan Kraavilt menetluskuluna sundraha 615 (kuussada viisteist) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kristjan Kraavilt menetluskuluna kaitsjatasu 131,76 (ükssada kolmkümmend üks eurot ja 76 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Leelo Viili poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Kristjan Kraavil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 746,76 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 62,23 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700020383 ning selgitus: „Kristjan Kraav, 1-24-4074, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde elektrooniline andmekandja, s.o üks DVD+R plaat. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest 3 mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS Kristjan Kraavi (Kraav) süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud 12.01.
4. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-23-222

§ 424

lg 1 järgi, seega omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti 14.07.

1. a kella 14.55 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee
2. kilomeetril mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kristjan Kraavi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,27 mg/l kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Kristjan Kraav liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tegevusega pani Kristjan Kraav toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Kristjan Kraavile mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o 14.07.2024 kuni 15.07.2024. Ärakandmata karistus on 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 2, 3 ja 4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 598 tundi, mille tegemise ajaks määrata tähtaeg 1 aasta ja 10 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Kristjan Kraav kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt on Kristjan Kraav kohustatud: 1) elama alalises elukohas aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Kristjan Kraavi üldkasuliku töö sooritamise ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Kristjan Kraavi üldkasuliku töö sooritamise ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. 4 Kahtlustatavana kinni peetud Kristjan Kraav vabastada peale kohtuotsuse kuulutamist. Süüdistatav Kristjan Kraav on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Kristjan Kraav on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kristjan Kraav tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks ½ sundrahast, s.o 615 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 131,76 eurot vandeadvokaat Leelo Viili poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kohustub Kristjan Kraav hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 746,76 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 12 kuu jooksul (62,23 eurot kuus). Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Elektrooniline andmekandja, s.o üks DVD+R plaat, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik