← Eesti

2-23-144166/27

Obsah (11)§ 407§ 336§ 444§ 468§ 162§ 138§ 124§ 175§ 174§ 477§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-144166 Tsiviilasi Darvi

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

  1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
  2. Kohus andis
  3. veebruari 2024 kirjas kostjale täpsed selgitused menetluse peatamise osas, kuivõrd kostja seaduslik esindaja on viidanud e-kirjas kehvale tervislikule seisundile. Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole kostja teatanud nõuetekohaselt kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks (sh vastava põhistusega), seega leiab kohus, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole keelatud

§ 407lg 5 p 3 järgi.

  1. Kostja seaduslik esindaja on esitanud kohtule e-kirju. Kostja esitatud vastused on ebaselged. Kohus määras
  2. aprilli 2024 kostjale tähtaja (digi)allkirjastatud vorminõuetele vastava seisukoha esitamiseks. Vaatamata antud tähtajale, ei ole kostja selgelt vastanud, kas ja missuguses ulatuses ta hagi õigeks võtab ja missuguses osas mitte. Samuti märgib kohus, et samalt e-posti aadressilt ei ole kohtule varem ka digitaalselt allkirjastatud dokumente esitatud, mistõttu ei ole kohtul alust digitaalse allkirjastamise nõudest kõrvale kalduda (

§ 336lg 4).

3 12. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva. 13. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 pst 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

  1. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu kogusummas 595 eurot ja õigusabikulud 2732,80 eurot, kokku 3327,80 eurot.
  2. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 595 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisaga 1 ja

§ 124lg-ga 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 595 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 17. Tulenevalt

§ 175

lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud menetluses 16 tundi. Kohus leiab, et õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kuigi õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid (nt materjalidega tutvumine, tõendite kogumine, õiguslik analüüs, ettevalmistused), siis kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o menetlusdokumentide esitamisega kohtule. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks ega mõistlikuks hageja menetluskulude täies ulatuses kostjalt väljamõistmist. Kohus vähendab hageja menetluskulusid 5 tunni ulatuses, mis hõlmab eelkõige menetlusdokumentide koostamisele ja esitamisele, suhtlusele kliendiga, kliendi esitatud dokumentidega (24.04.24, 15.03.24) ja kliendile dokumentide edastamisele kulunud aega. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega mahus 11 tundi. 4 18. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174

). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 1878,80 euro ulatuses (11 x 140 + 22% käibemaks).

  1. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 2473,80 eurot, sh riigilõiv 595 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1878,80 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
  2. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.