Obsah (5)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. aprill 2024, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-23-16203 Hagi

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kostja laps, kes on alaealine. Seega on hageja õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.

1. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt ka nt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13).

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (

§ 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 4).

Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (

§ 101

lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (

§ 101lg 6).

Elatise baassumma on 272,76 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 1832 × 0,03 = 54,96 eurot ehk 272,76+54,96 = 327,71999 eurot. Arvestades, et lapse vajadusi saab osaliselt rahuldada lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast lahutada 40 eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse määrast, s.o 3 327,71999 - (80 : 2) = 287,72 eurot. Seega on E. A. kohustus tasuda K. - E. A. ülalpidamiseks elatist 287,72 eurot kuus.

1. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hageja nõudis elatist miinimummääras, ei pidanud hageja oma kulutusi tõendama.
2. Kohus selgitab, et

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).

1. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
2. Kohus tagas
3. detsembri 2023 kohtumäärusega hagiavalduse ning kohustas kostjat tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus kuni lõpplahendi jõustumiseni. Kohus tühistab
4. detsembri 2023 määruse kohtuotsuse jõustumisel. allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 4