(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud avaldaja väidetele, et ta rahuldas nõude pärast kohtule avalduse esitamist. Kohus jätab menetluskulud
lg 5 alusel puudutatud isiku kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal menetluskulu 715 eurot, so riigilõiv ja kulu lepingulisele esindajale. Avalduse esitamiselt tuli vastavalt RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 tasuda 50 eurot riigilõivu, KISist nähtuvalt tasus avaldaja esialgselt 980 eurot, sellest on tagastatud 630 eurot, st jääk 350 eurot. Kohus tagastab avaldajale
lg 1 p 1 alusel 300 eurot ja
Avaldajal tekkinud menetluskulu seoses riigilõivuga on seega 25 eurot.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja on välja toonud, et avalduse koostamisele koos seonduvate toimingutega kulus lepingulisel esindajal 4,5 tundi. Kohus leiab, et märgitud ajakulu puudub põhjus pidada ilmselt ülemääraseks. Tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) ei ületa kohtu hinnangul keskmist sarnase 2 õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on seega 540 eurot ja koos riigilõivuga hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku 565 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele avaldaja kasuks välja puudutatud isikult.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.