KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-23-147812 Tsiviilasi TF Bank AB (publ.) Eesti filia

§ 49lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b.

tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (

§ 49lg 1 p-d 2 ja 4); c.

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (

§ 49lg 1 p 3); d.

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (

§ 49lg 1 p 5); e.

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (

§ 49lg 1 p 6).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima

§ 50

lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (

§ 49lg 3 p 2).

Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (

§ 49lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Riigikohus on 24. novembri 2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal

§ 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja eeltoodut täies ulatuses täitnud ei ole, vaid on piirdunud üksnes sissetuleku suuruse ja kehtivate maksehäirete kontrollimisega. Hageja ei ole pidanud vajalikuks kontrollida laenusaaja väljaminekuid. Antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vajalik küsida laenu taotlejalt tema pangkonto väljavõtet piisavalt pika ajavahemiku kohta. Pangakonto väljavõttest on võimalik aru saada, kas laenu taotlejal on veel teisi kohustusi või kas tal on teisi pangakontosid, mis on seotud võimalike täiendavate kohustustega. Kohus märgib, et kostja käitumine teadvalt valesid andmeid esitades olemasolevate kohustuste kohta on äärmiselt taunitav, kuid ei muuda laenuandja käitumist laenu andmisel vastutustundlikuks. 4 6. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär ning tarbija ei võlgne muid tasusid. Hageja ütles lepingu üles 23. oktoobril 2022. Kuni 1. jaanuarini 2023 oli seadusjärgse intressi määr 0%. Kohus jätab seega hageja intressinõude rahuldamata. 7. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 30 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud, mis tekkisid pärast lepingu lõppemist, on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Kohus selgitab kostjale, et seadusandja on näinud ette võimaluse nõuda kostjalt välja sissenõudmiskulud, kui kostja ei asu oma kohustuste täitmisele ka pärast lepingu ülesütlemist. Antud juhul on kostja andnud põhjust endale tema kohustusi meelde tuletada ning seetõttu tuleb tal ka vastavad kulutused hüvitada. 8. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (24. oktoober 2022) lepingus kokkulepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 35,04% aastas. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 koostoimes VÕS § 415 lg-ga 1 näeb ette, et kokku ei saa leppida viivises, mis ületab seadusjärgset määra (v.a juhul, kui viivis on intressiga võrdne). Seega on krediidiandjal võimalik sõlmida kehtiv viivisekokkulepe kolmel viisil:

1. a)VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
2. b)intressiga võrdsena;
3. c)konkreetse määrana, mis jääb alla VÕS § 113 teise lause määra. Lepingus oli viivise määr konkreetse määrana, mis ei jää alla VÕS § 113 teise lause määra. Selline viivise kokkulepe on tühine. Kuid hagejal on õigus nõuda viivist seaduse alusel (VÕS § 113), seadusjärgses määras. Kohus mõistab viivise välja kohtulahendi tegemise päevani kindla summana ning edasi seadusjärgses määras. Seadusjärgne viivis alates 24. oktoobrist 2022 kuni 7. maini 2024 põhivõlalt 296 eurot 63 senti on 50 eurot 85 senti (viivise määr 24.10.2022-31.12.2022 oli 8%, viivise määr 01.01.2023-30.06.2023 oli 10,5%, viivise määr 01.07.2023-31.12.2023 oli 12% ja viivise määr 01.01.2024-07.05.2024 12,%, seega 4,49 eurot + 15,45 eurot + 17,94 eurot + 12,97 eurot). 9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 955 eurot 50 senti, mis koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 175 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduvast menetluskulust 20 eurot ja hageja õigusabikulust 760 eurot 50 senti (4,5 tundi, tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud, seda kostja vastusega tutvumise, selle analüüsi ja hageja seisukoha koostamise osas. Kohtu hinnangul on selles osas põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 1 tund. Kohus leiab, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu on ülepaisutatud. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja rakendatud tunnitasu määr on võrreldav kõrge kvalifikatsiooniga advokaadi tasuga. Arvestades nõude olemust, mahtu ja asjaolu, et hageja on esitanud sarnaseid hagiavaldusi mitmes menetluses, millest tulenevalt saab eeldada, et esindaja on selle võrra oma töös tõhusam, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja 5 kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on ajakulu 3 tundi 30 minutit. Lepingulise esindaja kulu on arvestatud ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 615 eurot (175+20+420). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hageja põhjendatud menetluskuludest 62% kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena seega välja 381 eurot 30 senti. Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud. Kui kostjal on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja enda kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6