1-24-3229/18

(24930000011)Kohtukoosseis Markus Kärner, Sten Lind, Elina Elkind Kriminaalasi Igor Novitski süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

1. juuni
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Igor Novitski, apellatsioon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Igor Novitski apellatsioon Harju Maakohtu
3. juuni
4. a otsuse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohus tegi
6. juunil 2024 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Igor Novitski süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks kokkuvõtlikult KarS § 65 lg 2 alusel 8 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus KarS § 68 lg 1 alusel
7. jaanuari
8. Lisaks mõistis kohus I. Novitskilt välja menetluskulu 5592,12 eurot: sundraha 2050 eurot, kaitsjatasu 1398,12 eurot, ekspertiisikulu 2144 eurot. Kohus määras KrMS (kriminaalmenetluse seadustiku) § 180 lg 3 alusel, et menetluskulu tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Sama otsusega tunnistas kohus süüdi ja määras karistuse Robert Ploomile, kelle osas pole apellatsiooni esitatud. 1-24-3229
9. Kohtuotsuse tõlke sai I. Novitski kätte Tallinna Vanglas
10. juunil
11. Seega oli KrMS § 319 lg-s 2 sätestatud 15-päevase apellatsiooni esitamise viimane päev
12. juuli
13. Nimetatud tähtaja jooksul ( laekus Tallinna Ringkonnakohtusse I. Novitski apellatsioon, milles ta väidab, et kohtuotsuses temalt välja mõistetud kaitsjatasu summa erineb kokkuleppes märgitust. Lisaks vaidlustab süüdistatav kaitsjatasu suurust, leides, et kaitsja tehtud töötunnid olid ülepaisutatud ja tema osutatud teenus polnud kvaliteetne. Samuti taotleb süüdistatav, et ringkonnakohus vaataks üle temalt välja mõistetud ekspertiisikulu ja jaotaks selle kulu hüvitamise koos teise süüdistatavaga.
15. juulil 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus prokurör Eneli Lauritsa kirjalik seisukoht, milles ta palus jätta I. Novitski apellatsioon apellatsiooniõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Prokurör selgitab, et
16. juunil 2024 sõlmiti uus kokkulepe, milles korrigeeriti kaitsekulude suurust. Maakohtu istungil viitas prokurör uuele kokkuleppele. I. Novitski nõustus ka istungil korrigeeritud kokkuleppega. I. Novitski rahulolematus menetluskulu suurusega ei anna talle apellatsiooniõigust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus jätab I. Novitski apellatsiooni läbi vaatamata kahel erineval põhjusel. Osas, milles I. Novitski väidab, et kohtuotsus ei vasta sõlmitud kokkuleppele, jääb apellatsioon läbi vaatamata apellatsiooni ilmse põhjendamatuse tõttu (I). Osas, milles I. Novitski ei nõustu temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulu suurusega, jääb apellatsioon läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu (II). (I) Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ilmse põhjendamatuse tõttu
18. Apellatsioonis heidab I. Novitski maakohtule ette, et kohus ei mõistnud otsusega temalt välja kaitsjatasu sellises ulatuses, nagu kokkuleppes oli kokku lepitud. See tähendab, et apellant heidab maakohtule ette kokkuleppemenetlust reguleerivate normide (KrMS-i
19. peatüki
20. jao sätted) rikkumist.
21. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab eelmenetluses üksmeelselt, et I. Novitski apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
22. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele muu hulgas kriminaalmenetluse kuludes, mille hulka kuulub ka kaitsjatasu. Apellant on jätnud tähelepanuta, et kuigi I. Novitski, tema kaitsja ja prokurör sõlmisid algselt
23. mail 2024 kokkuleppe, siis sõlmisid nad uue kokkuleppe selles kriminaalasjas
24. juunil 2024 (III kd, tl 6-9). Kriminaalmenetluse seadustik ei keela kohtumenetluse pooltel sõlmida kriminaalasjas uut kokkulepet, kui sellegi juures on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Apellant ei väida, et uue kokkuleppe sõlmimisel oleks viimatinimetatud norme rikutud.
25. juuni 2024 kokkuleppe kohaselt leppisid I. Novitski, tema kaitsja ja prokurör tõlgi juuresolekul kokku, et I. Novitski süüdimõistmise korral mõistetakse temalt välja menetluskulu, sh kaitsjatasu 1398,12 eurot (kokkuleppe lk 4; III kd, tl 9). Harju Maakohtu
26. juuni 2024 istungiprotokolli kohaselt taotles prokurör samal istungil I. Novitski ja tõlgi juuresolekul uue, s.o
27. juuni 2024, kokkuleppe vastuvõtmist kohtu poolt. Prokurör tõi istungil eraldi välja, et
28. juuni 2024 kokkuleppes muudeti I. Novitski menetluskulude suurust võrreldes
29. mai 2024 kokkuleppega. Samal istungil kandis prokurör
30. juuni 2024 kokkuleppe sisu ette, sh I. Novitskilt süüdimõistmise korral väljamõistetava menetluskulude suuruse. Sellele 2

(3)1-24-3229 järgnevalt küsitles maakohus I. Novitskit

1. juuni 2024 kokkuleppe sõlmimise asjaolude osas. Süüdistatav I. Novitski kinnitas kohtule vastuseks, et prokuröri poolt ette kantud kokkulepe oli talle arusaadav, ta sõlmis selle vabatahtlikult, nõustub sellega, sh menetluskulude tasumisega. Harju Maakohus tunnistaski
2. juuni 2024 otsusega I. Novitski süüdi ja mõistis temalt välja menetluskulu, sh kaitsjatasu 1398,12 eurot. Seega mõistis kohus kaitsjatasu välja sellises ulatuses, nagu I. Novitski, tema kaitsja ja prokurör olid
3. juuni 2024 kokkuleppes kokku leppinud. Nii on ringkonnakohtule eelmenetluses selge, et apellatsiooni väited jäävad ainetuks. Vähimaidki viiteid kokkuleppemenetluse reeglite rikkumisele asjas ei esine. Neil põhjustel on kolmeliikmeline koosseis üksmeelsel seisukohal, I. Novitski apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, sest see on ilmselt põhjendamatu. (II) Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine kaebeõiguse puudumise tõttu
4. KrMS § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse regulatsiooni (
5. peatüki
6. jao sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Samuti saab süüdistatav apellatsiooni esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
7. Apellatsioonis leiab I. Novitski, et kaitsjatasu suurus ei ole põhjendatud ja temalt välja mõistetud hüvitist ekspertiisikulu katteks tuleks samuti vähendada. Apellandi hinnangul on põhjendatud jaotada ekspertiisikulude hüvitamine mõlema süüdistatava vahel. Ringkonnakohus selgitab, et kaitsjatasu suuruse ja ekspertiisikulude hüvitamise otsustuse osas puudub I. Novitskil kokkuleppemenetluses apellatsiooniõigus. Nagu ringkonnakohus eelpool p-s 7 viitas, kuuluvad menetluskulud, sh kaitsjatasu, ekspertiisikulu, nende suurus ja hüvitamise viis KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse. See tähendab, et tegemist on asjaoludega, milles pooled peavad kokkuleppe sõlmimisel kokku leppima.
8. juuni 2024 kokkuleppes leppisidki I. Novitski, kaitsja ja prokurör kokku, et süüdimõistmise korral hüvitab I. Novitski menetluskulu kogusummas 5592,12 eurot, sh ekspertiisikulu 2144 eurot ja kaitsjatasu 1398,12 eurot. Ühtlasi leppisid kokkuleppe pooled kokku, et nimetatud menetluskulu on I. Novitskil võimalik tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelpool p-s 7 on kirjeldatud maakohtu
9. juuni 2024 istungil arutatut, sh I. Novitski avaldusi, milles ta nõustus kokkuleppes kirjeldatud menetluskulude suuruse ja nende hüvitamise viisiga. Maakohus mõistiski I. Novitskilt välja kaitsjatasu ja kohustas teda hüvitama ekspertiisikulu niisuguses ulatuses ning sellisel viisil nagu
10. juuni 2024 kokkuleppes kokku lepiti. Arvestades kokkuleppele antud allkirja ja maakohtu istungil avaldatut, oli süüdistatav seega nõus temalt välja mõistetavate menetluskuludega. Järelikult väljub nende küsimuste vaidlustamine apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus ei ole pädev neid hindama. Teisisõnu puudub I. Novitskil selles osas apellatsiooniõigus. (allkirjastatud digitaalselt) 3