Obsah (9)
§ 88§ 113§ 334§ 77§ 132§ 128§ 115§ 127§ 101KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. märts 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilas
§ 88lg 6 p 1).
Seega on tasumata 2019.a juuli üür 150 eurot, 2019.a augusti üür 450 eurot, 2019.a septembri üür 450 eurot, 2019.a oktoobri üür 450 eurot, 2019.a novembri üür 450 eurot, 2019.a detsembri üür 450 eurot ja 2020.a jaanuari üür 300 eurot, kokku 2700 eurot. 6
(12)30.11.2018 üürilepingu punkt 3.5 sisaldab järgmises sõnastuses poolte kokkulepet: „3.
- Üürnik on kohustatud tasuma Üüri üks kord kuus 10-ndaks kuupäevaks jooksva kuu eest“ (I kd, tl 13, p 3.5). Kohtu hinnangul on 2019.a juuli kuni detsembri ja 2020.a jaanuari üür tasumise tähtaeg möödunud, mistõttu on üüri tasumise kohustus muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri 2700 eurot tasumist.
- Hageja on avaldanud, et kostja kommunaalkulude võlgnevus üürilepingu lõppemisel oli 489,08 eurot. Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud. Poolte vahel puudub asjaolu üle vaidlus ning seetõttu ei vaja asjaolu tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja on avaldanud, et kostja on tasunud remondifondi makseid 457,80 eurot. Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud. Poolte vahel puudub asjaolu üle vaidlus ning seetõttu ei vaja asjaolu tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja on tasaarvestanud kõrvalkulude hüvitamise nõude 489,08 eurot kostja nõudega lepingulise aluseta makstud remondifondi maksete 457,80 eurot tagastamiseks. Kohus tuvastab eeltoodut arvestades, et kõrvalkulude hüvitamise nõue on lõppenud 457,80 euro ulatuses ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kõrvalkulude 31,28 eurot tasumist. 30.11.2018 üürilepingu punkt 3.6 sisaldab järgmises sõnastuses poolte kokkulepet: „3.
- Üürnik tasub eelmise kuu Kõrvalkulude eest hiljemalt vastavalt esitatud arvetele“ (I kd, tl 13, p 3.6). xxx xxx 31.01.2020 arve nr TE02836 on esitatud korter xxx kõrvalkulude kohta ning arve maksetähtaeg on 20.02.2020 (I kd, tl 37). Eeltoodust tulenevalt pidi kostja kõrvalkulud tasuma hiljemalt 20.02.
- Kõrvalkulude tasumise tähtaeg on möödunud, mistõttu on kõrvalkulude tasumise kohustus muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kõrvalkulude 31,28 eurot tasumist.
- Hageja nõuab kostjalt üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivise 1080 eurot tasumist (I kd, tl-d 1, 3-4, p 1.9).
§ 113
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 30.11.2018 üürilepingu punkt 8.1 sisaldab järgmises sõnastuses poolte kokkulepet: „8.
- Kui Üürnik viivitab Lepingujärgsete maksete tasumisega, on Üürileandjal õigus nõuda Üürnikult viivist 0,1 % õigeaegselt tasumata summadest iga viivitatud päeva eest“ (I kd, tl 17, p 8.1). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 30.11.2018 üürilepingu punkti 8.1 alusel üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on üüri tasumise kohustust täitnud täiendavalt 900 euro ulatuses 2019.a septembris ja oktoobris ning tasumata on 2019.a juuli üür 150 eurot, 2019.a augusti üür 450 eurot, 2019.a septembri üür 450 eurot, 2019.a oktoobri üür 450 eurot, 2019.a novembri üür 450 eurot, 2019.a detsembri üür 450 eurot ja 2020.a jaanuari üür 300 eurot. Kohus võtab eeltoodut arvesse hageja viivisenõude põhjendatuse hindamisel. Hageja nõuab kostjalt 2019.a mai üüri 150 eurot tasumisega ajavahemikus 11.05.2019 kuni 01.07.2020 viivitamise eest viivist 62,55 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivise tasumist kuni 2019.a septembrini, kui kostja tasus hagejale 450 eurot. Pooled ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub üüri tasumine muul ajal kui üürilepingus kokkulepitud tähtpäeval. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri 150 eurot tasumisega viivitamise eest viivist ajavahemikus 11.05.2019 kuni 10.09.2019 (123 päeva), millele vastab viivis 18,45 eurot. Hageja nõuab kostjalt 2019.a juuni üüri 450 eurot tasumisega ajavahemikus 11.06.2019 kuni 01.07.2020 viivitamise eest viivist 173,70 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivise tasumist kuni 2019.a oktoobrini, kui kostja tasus hagejale 450 eurot. Kostja on avaldanud, et ta tasus üüri
- või
- oktoobril. Hageja ei ole tõendanud teistsugust tasumise aega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri 450 eurot tasumisega viivitamise eest viivist ajavahemikus 11.06.2019 kuni 16.10.2019 (128 päeva), millele vastab viivis 57,60 eurot. 7
(12)Hageja nõuab kostjalt 2019.a juuli üüri 450 eurot tasumisega ajavahemikus 11.07.2019 kuni 01.07.2020 viivitamise eest viivist 160,20 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda üürilt 450 eurot viivise tasumist kuni 16.12.2019, kui kostja tasus hagejale 300 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri 450 eurot tasumisega viivitamise eest viivist ajavahemikus 11.07.2019 kuni 16.12.2019 (159 päeva), millele vastab viivis 71,55 eurot. Hagejal on õigus nõuda 2019.a juuli üürilt 150 eurot viivise tasumist ajavahemikus 17.12.2019 kuni 01.07.
- Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 2019.a juuli üüri 150 eurot tasumisega viivitamise eest viivist ajavahemikus 17.12.2019 kuni 01.07.2020 (198 päeva), millele vastab viivis 29,70 eurot. Hageja nõuab kostjalt 2019.a augusti, septembri, oktoobri, novembri, detsembri ja 2020.a jaanuari üüri tasumisega viivitamise eest alates üürisummade sissenõutavaks muutumisest kuni 01.07.2020 viivise tasumist kogusummas 674,10 eurot (I kd, tl 4). Kohtu hinnangul lähtub viivisearvestus sissenõutavaks muutunud üüri summadest, kokkulepitud viivisemäärast ning viivitatud päevade arvust. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise 674,10 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt kõrvalkulude 31,28 eurot tasumisega ajavahemikus 01.02.2020 kuni 01.07.2020 viivitamise eest viivist 4,72 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja kohustus tasuda kõrvalkulusid muutus sissenõutavaks 20.02.
- Seega on hagejal õigus nõuda viivise tasumist ajavahemiku 21.02.2020 kuni 01.07.2020 (132 päeva) eest, millele vastab viivis 4,13 eurot. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise 855,53 eurot tasumist. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt viivise 224,47 eurot tasumist. 9.
§ 334
lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
§ 334
lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Pooled ei koostanud eluruumi kostjale üleandmisel üleandmisakti. Seetõttu on hagejal koormis tõendada eluruumi seisund kostjale üleandmisel. Seejärel on hagejal koormis tõendada eluruumi kahjustused, sh selles olnud asjade kahjustumine, hävimine või kaotsiminek. Hageja on soovinud tõendada eluruumi seisundit vestlusrakenduse väljavõttega, mis sisaldab fotosid eluruumi kohta. Vestlusrakenduse väljavõttest nähtuvalt on hageja saatnud 28.11.2018 kostjale eluruumist fotod (I kd, tl-d 23-31, 71-78). Kohus leiab, et enne eluruumi kostjale üleandmist tehtud fotodega on võimalik eluruumi seisundit tõendada, kui fotod on tehtud üürilepingu sõlmimisele lähedase aja seisuga ning fotodelt nähtuvad eluruumi osad ja eluruumis asunud asjad, mille hilisemat kahjustumist, hävimist või kaotsiminekut hageja väidab. Kohus on seisukohal, et 20.01.2020 kuupäeva kandev eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ja selle juurde kuuluvad fotod sisaldavad teavet eluruumi seisundi kohta selle hagejale tagastamisel (I kd, tld 38-61). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud tõendi ebausaldusväärsust, sh taotlenud akti koostamisel osalenud xxx ülekuulamist dokumendi koostamise asjaolude kohta. Kohtu hinnangul puudub aktis märgitud ja fotodel nähtuval teabel vastuolu, mistõttu on usutav fotode tegemine eluruumi ülevaatamisega lähedasel ajal. Kostja esitatud fotod eluruumi seisundi kohta 2020.a jaanuaris ei ole tehtud eluruumi osade ja eluruumis asunud asjade kohta, mille kahjustumist või kaotsiminekut hageja väidab. Seetõttu ei tõenda kostja esitatud fotod (I kd, tl-d 125-167) eluruumis hageja kahjunõude aluseks olevate asjaolude puudumist. 8
(12)Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et elutoa rulookardinad on soditud ja lõhutud, tapeet on määrdunud ja osaliselt katki, seinas on väiksem auk (I kd, tl 4). Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu rulookardinate seisund (I kd, tl-d 23-31, 75-76). Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave rulookardinate seisund kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Seetõttu ei saa hinnata, kas rulookardinate seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud elutoa rulookardinate kahjustumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtuvalt on elutoa seinad ilma plekkideta ning uksel puuduvad kahjustused (I kd, tl-d 23-31, 75-76). Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtuvad elutoa värvitud seinte plekid ja ukse kahjustused (I kd, tl-d 40, 44). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud eluruumi seinte ja ukse kahjustumise ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et elutoa diivan haiseb uriini ja puhastusaine järgi ning diivanis on augud ja vedrud on lahti, diivan on soditud, üks seljatoe padi on puudu, teised neli patja määrdunud ja rikutud (I kd, tl 4). Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtuvalt ei ole elutoa diivanis auke ning neli patja ei ole määrdunud (I kd, tl-d 23-31, 75-76). Vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu viiendat seljatoe patja ja vedrude seisukord. Fotodelt nähtuvalt vastab diivan vähemalt keskmisele kvaliteedile (
§ 77lg 2).
Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtuvad diivani augud ja diivani määrdumine (I kd, tl-d 46-48). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud diivani kahjustumise ajal, millal see oli kostja valduses. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et esiku tapeet oli rebitud, soditud ja määrdunud (I kd, tl 4). Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu esiku tapeedi seisund (I kd, tl-d 23-31, 71-78). Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave esiku tapeedi seisundi kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Seetõttu ei saa hinnata, kas esiku tapeedi seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud esiku tapeedi kahjustumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et suure magamistoa uks on katki, üks rulookardin on puudu, kaks rulookardinat on lõhutud ja soditud, tapeet on kriibitud ja osaliselt rebitud ning seinas on auk (I kd, tl 4). Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu magamistoa ukse seisund (I kd, tl-d 23-31, 71-74). Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave magamistoa ukse seisundi kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Seetõttu ei saa hinnata, kas magamistoa ukse seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud magamistoa ukse kahjustumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub suure magamistoa aken, millele on paigaldatud kaks rulookardinat (I kd, tl-d 23-31, 71-74). Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtub, et suure magamistoa aknale on paigaldatud üks rulookardin (I kd, tl 54). Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu aknale paigaldatud rulookardinate seisund. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave magamistoa aknale paigaldatud rulookardinate seisundi kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud ühe rulookardina kaotsimineku ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid rulookardinate seisundi kohta, ei saa kohus hinnata, kas magamistoa aknale paigaldatud järele jäänud rulookardina seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud järele jäänud magamistoa rulookardina kahjustumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtuvad suure magamistoa tapeetkattega seinad (I kd, tl-d 23-31, 72-73). Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub, et tapeedil puuduvad kahjustused. Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtub, et suure magamistoa tapeet ukse kõrval on rebitud, kriibitud ning seinal on tapeeti läbiv auk (I kd, tl-d 51-52). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud suure magamistoa tapeedi kahjustumise ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et väikse magamistoa kolme kupliga lambi kaks kuplit on katki, lambi kolme soklisse on pirnid sisse murtud, tapeet on plekiline, soditud ja rebitud, rulookardin 9
(12)on lõhutud (I kd, tl 4). Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub kolme kupliga lamp, mis on terve (I kd, tl-d 23-31, 77). Eluruumi valduse üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatu kohaselt on kolme kupliga lambi kaks kuplit on katki, lambi kolme soklisse on pirnid sisse murtud (I kd, tl 39). Kohus leiab, et hageja on vestlusrakenduses saadetud fotode ja eluruumi valduse üleandmise-vastuvõtmise aktiga tõendanud lambi kahjustumise ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub väikse magamistoa tapeet, millel puuduvad kahjustused (I kd, tl-d 23-31, 77-78). Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtuvad väikse magamistoa tapeedi kahjustused (I kd, tl-d 55-58). Kostja on väikse magamistoa tapeedi kahjustusi möönnud. Kohus leiab, et hageja on vestlusrakenduses saadetud fotode ja pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodega on tõendanud väikse magamistoa tapeedi kahjustumine ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub väikse magamistoa tapeet, millel puuduvad kahjustused (I kd, tl-d 23-31, 77-78). Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtuvad väikse magamistoa tapeedi kahjustused (I kd, tl-d 55-58). Kostja on väikse magamistoa tapeedi kahjustusi möönnud. Kohus leiab, et hageja on vestlusrakenduses saadetud fotode ja pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodega on tõendanud väikse magamistoa tapeedi kahjustumine ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu väikse magamistoa rulookardinate seisund (I kd, tl-d 23-31, 77). Fotolt (I kd, tl 77) on näha, et akna ette on paigaldatud rulookardinad, kuid kardinate seisundit ei ole foto põhjal võimalik hinnata, sest foto on tehtud selliselt kauguselt ning sellise nurga alt, mis ei võimalda rulookardina seisundi foto põhjal hindamist. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave väikse magamistoa rulookardina seisundi kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Seetõttu ei saa hinnata, kas väikse magamistoa rulookardina seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud väikse magamistoa rulookardina kahjustumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et vannitoa ja WC seina on puuritud augud ja paigaldatud riiul, uks on soditud, gaasiboileri nupp on kadunud, üks rätiku riputamise nagi on murtud, üks nagi on eemaldatud, WC uks on rikutud värvilaadse ainega (I kd, tl 4). Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub vannituba ja WC (I kd, tl 26). Fotodelt ei nähtu gaasiboiler ja rätikute riputamise nagid. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave gaasiboileri ja rätikute riputamise nagide seisundi kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Seetõttu ei saa hinnata, kas gaasiboileri ja rätikute riputamise nagide seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud WC ja vannitoa gaasiboileri nupu kadumist ja nagide eemaldamist ning murdumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. WC ja vannitoa uks on vestlusrakenduses saadetud fotolt nähtuvalt ilma värvikahjustusteta (I kd, tl 26). Eluruumi valduse üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatu kohaselt on vannitoa uks soditud (I kd, tl 39). Kohus leiab, et hageja on vestlusrakenduses saadetud fotode ja eluruumi valduse üleandmise-vastuvõtmise aktiga tõendanud vannitoa ukse kahjustumise ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Kostja on kinnitanud vannituppa riiuli paigaldamist, mistõttu asjaolu eraldi tõendamist ei vaja (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et integreeritud köögimööbli ja külmiku ukse omavaheline sidusmehhanism on kadunud, köögimööbli tagasein on lõhutud rätikute riputamise kohalt, rätiku riputamise siinidel olev nagi on katki, külmiku sügavkülma osa on seestpoolt lõhutud, neli tooli on määrdunud ja eri värvi, kolmel toolil on eemaldatud kinnituskruvid. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kadunud on keedupott, klaasist ahjuvorm, kausid, plastikust prügikast, võileivagrill (I kd, tl 4). Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub köök (I kd, tl 29). Fotodelt ei nähtu asjad, mille kahjustumist ja kaotsiminekut hageja väidab. Hageja ei ole tõendanud köögimööbli kahjustumist ja asjade kaotsiminekut ajal, millal eluruum oli kostja valduses. 10.
§ 132
lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
§ 132
lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks 10
(12)tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus tuvastas eelnevalt, et kahjustatud olid elutoa, magamistoa, väikse magamistoa ja WC ning vannitoa seinad olid kahjustada saanud ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Kohus on seisukohal, et üürilepingu kestust arvestades ei ole kahjustused tekkinud hariliku kulumise tulemusena. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kahjustuste kõrvaldamise kulude hüvitamist. Hageja on soovinud tulevikus tekkivaid kulusid tõendada 26.03.2020 hinnapakkumisega summas 2072 eurot, mille on teinud Keit Kaljukivi (I kd, tl-d 62-63). Hinnapakkumisest nähtuvalt on see tehtud elutoa, magamistoa, väikse magamistoa ja WC ning vannitoa seinte remonttööde tegemiseks. Kostja ei ole tõendanud kulutuste ebamõistlikkust. Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma hagejale eluruumi seinte kahjustuste eest hüvitist 2072 eurot. Kohus tuvastas, et kahjustatud oli elutoas asuv diivan. Hageja on diivani asendanud ning nõuab selleks tehtud kulutuse 1114,29 eurot hüvitamist. xxx OÜ 29.06.2020 arve nr 860842 järgi on hageja tasunud nurgadiivani eest 1114,29 eurot (I kd, tl 66). Kohus leiab, et kahjustatud asja asendamiseks tehtud kulutus on mõistlik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma diivani kahjustuste eest hüvitist 1114,29 eurot. Kohus tuvastas, et suures magamistoas oli kaotsi läinud üks rulookardin. Hageja on esitanud xxx OÜ 01.07.2020 hinnapakkumise / tellimuse kinnituse nr 206175, mille kohaselt on ühe kassettruloo suurusega 76*116 maksumus 62,61 eurot ilma käibemaksuta (I kd, tl 64). Kohus on seisukohal, et suures magamistoas kaotsiläinud ruloo asendamise kulu on seega 75,13 eurot (62,61 eurot, millele lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma kaotsi läinud suure magamistoa rulookardina eest hüvitist 75,13 eurot. Kohus tuvastas elutoa ukse kahjustuse. Hageja on esitanud xxx AS-i 26.06.2020 pakkumise P0394601, mille kohaselt on ukselehe Cremona 8x21 PAR maksumus 65 eurot (I kd, tl 67). Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud maksma elutoa ukse kahjustamise eest hüvitist 65 eurot. Kokku on eluruumi kahjustamisest tuleneva kahju suurus 3326,42 eurot. Hageja on kahjuhüvitise tasumise nõude lugenud rahuldatuks kostja makstud tagatisraha 450 eurot arvel. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise 2876,42 eurot tasumist. 11.
§ 128
lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult nõuda kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda (RKTKo 3-2-1-79-08 p 18). Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused
§ 115lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks üürilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest)
§ 115lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule Ts
MS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda. Need on hõlmatud ka
§ 127
lõigetega 2 ja 3 (vt RKTKo 3-2-1-5-13 p 50, RKTKo 3-2-1-138-10 p-d 26-30).
§ 101
lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
§ 127
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja nõuab kostjalt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 296 eurot. Hageja põhjendab nõuet sellega, et ta on palunud hageja lepingulisel esindajal esitada kostjale võlanõue ja hagihoiatus. Hageja on esitanud Xxx Xxx OÜ blanketil koostatud nõude, mille adressaat on xxx (I kd, tl-d 68-69). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostjale on saadetud võlanõue ja 11
(12)hagihoiatus. Seetõttu ei vaja nõude kostjale saatmine tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtule esitatud Xxx Xxx OÜ 12.03.2020 arvest nr 2020119 (I kd, tl-d 27-31) nähtub, et hagejale on Xxx Xxx OÜ poolt osutatud teenust, mille sisu on arvel kirjeldatud järgmiselt: „Kohtuvälise nõude koostamine (xxx)“ (I kd, tl 70). Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on kostja vastu üüri, kõrvalkulude, viivise ja kahjuhüvitise tasumise nõue. Kohtu hinnangul on võlausaldaja esindaja poolt võlgnikule kohustuse täitmiseks nõudekirja koostamine ja saatmine õigusteenuseks, millega kaasnevad mõistlikud kulud tuleb hüvitada
§ 128lg 3 järgi.
Kostja ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on õigusteenuskulu 296 eurot ebamõistlik. Kohtu hinnangul vastab õigusteenuse eest maksmisele kuuluv tasu osutatud õigusteenuse mahule ega ületa kohalikku keskmist turuhinda. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt õigusteenuskulude 296 eurot hüvitamist.
- Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri 2700 eurot tasumist, kõrvalkulude 31,28 eurot tasumist, viivise 855,53 eurot tasumist, õigusabikulude kahjuhüvitise 296 eurot tasumist ning kahjuhüvitise 2876,42 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6759,23 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata üüri 900 eurot tasumise nõudes, viivise 224,47 eurot tasumise nõudes ning kahjuhüvitise 669,37 eurot tasumise nõuetes.
- TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt
§ 113
lg 1 kehtivas määras kostjalt viivise väljamõistmist rahuldatud põhinõuete summalt alates 02.07.2020 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hagiavalduse hageja TsMS § 367 järgi esitatud viivise tasumise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 5903,70 eurot tasumata osalt
§ 113
lõike 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 02.07.2020 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 5048,17 eurot. Kohus ei mõista viivist välja põhinõuet ületavas osas, sest hageja ei ole tõendanud hagejale kahju tekkimist põhinõude summat ületavas osas.
- Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
- TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse nõuetes, millelt arvestatud hagihind oli 8843,57 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastab hagihind 7231,53 eurot. Kohus rahuldas seega hagiavalduse 81,77% ulatuses (7231,53 8843,57-st on 81,77%). Kohus jätab menetluskuludest hageja kanda 18,23% ja kostja kanda 81,77%. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 12
(12)