← Eesti

2-24-3426/13

Obsah (9)§ 173§ 174§ 162§ 175§ 218§ 66§ 200§ 177§ 434

2-24-3426 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 28. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-24-3426 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi OÜ Forward j

) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja I ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Kohtuistungil kostjate esindaja on kinnitanud, et kostjad on laenu kätte saanud. Seega leiab kohus, et vaidluse all ei ole hagiavalduses toodud asjaolud, s.o kostjale I laenu väljastamine, tema poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmine ja hagiavalduses toodud kohustuste suurus.

  1. Laenulepingu lisa 3, s.o käenduslepingu punktis 1.
  2. Ü OÜ ja kostja II kokku leppinud, et käendaja vastutab laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 20 000 eurot (dtl 12). VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Maakohus leiab, et kostja II tagas kostja I kohustused olles ise kostja 1 juhatuse liige ja olles ise kostja I seadusliku esindaja sõlminud kotja 1 nimel laenulepingu. Seega oli kostja II teadlik kostjaga I sõlmitud laenulepingu tingimustest, kostja I majanduslikust seisuindist ja kostja I poolt laenukohustuste täitmise võimalustest. Olukorras, kus kostja II kui käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas oli kokku lepitud, et ole kostjaga II sõlmitud käendusleping tühine.
  3. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus ei nõustu kostja II vastuväitega laenuandja poolt käendaja laenuandja maksevõime kontrollimata jätmise kohta. Seadus ei kohusta hindama käendusaja maksevõimet. Laenusaajal vastuväidete puudumise ja kostja II esitatud vastuväitega mittenõustumise tõttu kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses. 5

(7)2-24-3426
  1. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 9 499.27 eurot, intressi 716.36 eurot, lepingu hooldustasu 163.33 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja seisuga 29.02.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 851.87 eurot. Samuti mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivise põhinõudelt 9 499.27 eurolt alates 01.03.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni laenulepingu punktis 1.
  2. ja laenulepingu üldtingimuste punkti 3.7 neljandas lauses sätestatud määras 28% aastas. Menetluskulud 21.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 22.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja.

23.

§ 174

lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

  1. Hageja palub hagiavalduses välja mõista riigilõivu summas 910 eurot ja õigusabikulud 720 eurot. 13.06.2024 toimunud kohtuistungil tehtud protokollitud määrusega võimaldati pooltel pidada kompromissiläbirääkimisi ja saavutada kompromiss kuni 21.06.2024, kompromissi mittesaavutamise korral tehti pooltele ettepanek samaks tähtajaks ka menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja esitas täiendavate menetluskude nimekirja 26.06.
  2. Hageja kuni 21.06.2024 täiendavate menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.

§ 66

alusel, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Seega kohus jätab hageja täiendavate menetluskulude nimekirja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 6 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja teenust 120 eurot tunnis. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 6 tunni, so 720 eurot ulatuses.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 6 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus 6

(7)2-24-3426 on seisukohal, et käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast, on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 480 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 29.02.2024 910 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 1 390 eurot, s.h riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. 25.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 26. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.