) § 175 lg-le 51. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ esitas 23.01.2024 võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukoha. Võlausaldaja märgib, et võlgnikult laekumisi võlausaldaja nõude katteks ei ole toimunud. Võlausaldaja leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik järelejäänud kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on rikkunud
11.04.2024 toimus Harju Maakohtus võlgniku ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik märkis, et ei ole saanud selja tõttu töötada, kuna ei kannata raskusi. Võlgnikul puudub Haigekassa kindlustus. Kohus selgitas võlgnikule, et võlgnik peab arsti poole pöörduma meditsiiniliste dokumentide saamiseks. Kohus andis võlgnikule tähtaja tervise kohta kohtule tõendi esitamiseks 13.05.
) redaktsiooni.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud seitse aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas 11.04.2024 ära võlgniku.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et XX 2 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud
lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Esiteks märgib kohus, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust esitada kohtule iga-aastaselt aruandeid. Esitatud aruanded on esitatud ebaülevaatlikult, millest nähtub, et võlgnikul menetluse jooksul on sissetulek puudunud. Võlgnik ei ole esitanud kohtule arstlikku tõendit, millest nähtuks, et võlgnik oleks osaliselt töövõimetu. Kohus on korduvalt selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgadest vabastamise menetluses. Kuna võlgnik on esitanud menetluse jooksul kaootiliselt ebaülevaatlike aruandeid ja tõendeid, puudub kohtul selge ülevaade võlgniku sissetulekutest ja väljaminekutest ning kohtul tuleb lähtuda üksnes võlgniku enda poolt avaldatust. Võlgnik on esile toonud, et haige selja tõttu ei ole saanud töötada, kuid tõendeid töövõime vähenemise kohta esitanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul tulutoova tegevusega tegelenud ega seda otsinud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on seega rikkunud
lg-s 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Kuivõrd
175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on
Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et XX ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud
lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks
Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd XX ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldaja huve, tuleb XX kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt
lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku XX tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate XX (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise 3 määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.