Obsah (5)

§ 207§ 119§ 204§ 104§ 210

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 02.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2180 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosali

) § 119 lg 1, § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 25.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab ta advokaati vangla läbiviidavas distsiplinaarmenetluses, kuna tal puudub materjalidele ligipääs ning ta ei ole võimeline end kaitsma.
2. Tallinna Halduskohus jättis 26.07.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1). Üldjuhul ei ole kinnipeetava osalemine distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ning distsiplinaarkäskkirja hilisem vaidlustamine sedavõrd keeruline, et taotleja vajaks selleks professionaalset õigusabiteenust. Vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus, mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset. Vanglateenistus on kohustatud distsiplinaarmenetluse läbi viima ning selgitama välja distsipliinirikkumise asjaolud. Kuna 3-24-2180 distsipliinirikkumise faktilisi asjaolusid oskab selgitada just taotleja ise, mitte riigi õigusabi korras määratud esindaja, siis oleks advokaat üksnes vahendaja rollis. Ka halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu. Kohtul puudub põhjus arvata, et taotleja ei suudaks oma õigusi kohtueelses menetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt pöördunud eestikeelsete kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse, mis kinnitab kohtu hinnangut taotleja võimekuse kohta ise oma õigusi kaitsta. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
3. X esitas 27.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 26.07.2024 määruse tühistamiseks. Kaebaja ei saa haldusmenetluses efektiivselt osaleda, sest vangla ei esita kogutud tõendeid. Vastustaja tegeleb võltsimisega. Hilisem tõendite saamine ei ole võimalik. Vangla tegevuse hilisem vaidlustamine on keerukas ja kaebajale üle jõu. Hilisema vaidlustamise võimalus ei ole põhjuseks, et võimaldada haldusmenetlus läbi viia puudulikult. Vastustaja plaanib kaebaja suhtes otsuse teha 29.07.2024, mis näitab, et menetlust ei viida läbi hoolikalt. Määruskaebuse lahendamise ajaks distsiplinaartoimingute tegemine. tuleb esialgse õiguskaitse korras keelata
4. X esitas 30.07.2024 vastuväite kohtu tegevusele. On arusaamatu, kuidas saab kohus asuda lahendama asja, kus taotleti menetlusabi ja õiguskaitset, kuid milles vangla on kõik toimingud ja otsused puudulikult ja võltsides juba teinud. Halduskohtu määrusele esitatud määruskaebus tuleb siiski lahendada. Kaebaja teavitas kohut, et vangla plaanib otsuse teha 29.07.
5. Kaebajale peaks jääma piisavalt aega professionaalse abi saamiseks. Kui aga menetlus viiakse läbi kolme päevaga, millest kaks on puhkepäevad, siis on ilmne, et eesmärgiks on jätta kaebaja õigused kaitseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Selle esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), see on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

1. Halduskohus tugines määruse tegemisel õigesti RÕS § 7 lg 1 p-le 1, mille järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti oli asjakohane halduskohtu väide, et üldjuhul ei ole kinnipeetava osalemine distsiplinaarmenetluses nii keeruline, et vajalik oleks professionaalne õigusabi. Määruskaebusest ja riigi õigusabi taotlusest ei ilmne, miks on kaebaja suhtes toimuv distsiplinaarmenetlus tavapärasest keerukam. Väited vanglapoolse võltsimise kohta on üldised. Jääb arusaamatuks, miks peaks vangla soovima läbi viia distsiplinaarmenetlust viisil, mis eirab kaebaja õigusi.
2. Kui kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse tulemusega rahul, on tal õigus see vaidlustada vangistusseaduses ettenähtud korras. Vastavat menetlust pole põhjust pidada ülemäära keerulises või koormavaks. Seejuures ei tagaks advokaadi osalemine distsiplinaarmenetluses seda, et vastav menetlus lõpeks kaebaja soovitud viisil.
3. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 26.07.2024 määrus muutmata. 2