← Eesti

2-23-8404/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8404 Tsiviilasi L. M. ja L. M. hagi M. M. vast

§ 101järgi.

Hagile lisati tõendid hagejate sünni kohta. 2. Kostja väitis, et algsest hagist ei nähtunud tagasiulatuva elatise nõue. Tagasiulatuv elatis ei peaks ületama 1083,41 eurot, sest tema ema L. M. on oma arveldusarvelt tasunud hagejate seadusliku esindaja ja L. M. arveldusarvele perioodil juuni 2022 kuni juuni 2023 kokku 4130 eurot. Jooksvat elatist ei saa isegi miinimumsummas maksta igakuiste suurte kulude tõttu. Ta 2

(8)on lastele rattad ja telefonid ostnud, käib lastega spaas ja ostab neile ka riideid ja mänguasju. Kostja palk oli 2100 eurot, kuid on alates 29.09.2023 töötu. Kostja ei esitanud tõendeid enda sissetulekute ega vara kohta, kuid esitas töötuna arvele võtmise otsuse. Soomes töötades olid tal suured kulud. Kostja esitas ka enda ja L. M. pangakonto väljavõtted, millelt nähtusid ülekanded AS-le X, X OY, xxx KÜ jm eeldatavalt korteriga seotud kulud, X AS, maksed tanklas ja liikluskindlustuse eest, kuid need ei olnud seostatavad kostjaga, v.a kostja ülekanded L. M. ja tema ülekanded K. P.. Kohus andis kostjale tähtaja selgituste esitamiseks ja enda sissetulekute ja vältimatute kulude tõendamiseks alates
  1. a algusest kuni 20.10.2023, kuid kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Pärast teistkordset tähtaja andmist teatas kostja, et ei soovi L. M. pangakonto väljavõttele tugineda (dtl 119).
  2. Hagejad ei kinnitanud kostja väidetud ulatuses elatise saamist, sest kontoga seotud kaart oli kostja käes ning L. M. rahaülekanded jõudsid seega kostjani. Selle kohta esitas kostja ise hagejate esindaja e-kirja (dtl 82), selle seisukoha esitas hagejate esindaja ka kohtule (dtl 86), kostja ei ole sellele väitele menetluse jooksul vastu vaielnud, samuti on kostja seda 12.06.2024 istungil ise kinnitanud.
  3. 05.06.2024 esitas kostja taotluse tõendite asja juurde võtmiseks, mis annavad aluse elatise vähendamiseks: ärakuulamise protokoll teises tsiviilasjas, kus laste ema kinnitas, et ei tööta ja eluasemekulusid aitab kanda elukaaslane; kostja ema maksed laste ema kontole xxx euro ulatuses; väljatrükk täitemenetlustest, mis tõendab konto arestimist, kohtumäärus, millet nähtub, et teises tsiviilasjas tehtav otsus võib mõjutada elatise väljamõistmist ja e-kiri, millega kostja on kinnitanud laste enda juures viibimist; kirjavahetus ja hinnapakkumised, mis näitavad, et laste ema ei ole teinud jõupingutusi, et tema elukaaslane ei kahjustaks kostja vara.
  4. Hagejad vaidlesid istungil tõendite asja juurde võtmisele vastu, sest need on esitatud hilinenult ega ole asjakohased. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
  6. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 kohaselt ülal pidama. Hagejad on esitanud laste sünnitõendid, mille alusel loeb kohus tuvastatuks, et hagejad on kostja alaealised lapsed. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega on kostjal vanemana oma laste ülalpidamise kohustus. Kohus lahendab esmalt jooksva elatise (elatis alates hagi esitamisest) ja seejärel tagasiulatuva elatise nõude. Jooksev elatis 8. Perekonnaseaduse (

) § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 kohaselt võib elatise välja mõista muutuva suurusena määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist muutuva suurusena vastavalt

§ 101. 9.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud (https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad) eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot ja 01.04.2024 272,76 eurot. 3

(8)10. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk) ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

  1. aprillil. Alates 01.04.2023 on arvestuse aluseks keskmine brutokuupalk 1685 eurot, st lisandub (1685*3%) 50,55 eurot. Alates 01.04.2024 on arvestuse aluseks keskmine brutokuupalk 1832 eurot, st lisandub (1832*3%) 54,96 eurot.
  2. Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest, s.o 80 eurot/2=40 eurot. 12. Seega kujuneb miinimumelatise suuruseks alates 01.04.2023 (249,78+50,55-40) 260,33 eurot ja alates 01.04.2024 (272,76+54,96-40) 287,72 eurot.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Seega tuleb kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni teise lapse elatist vähendada 15%, s.t teise lapse elatis on vastavalt 221,28 ja 244,56 eurot. 13. Kostja ei ole vastu vaielnud elatise tasumise kohustusele, kuid väidab, et ei suuda elatist tasuda üle 300 euro kuus, mida on pakkunud ka kompromissina nii ajal, kui käis veel tööl kui ka pärast töötuna arvele võtmist. Kostja on esitanud taotluse elatise vähendamiseks, sh

§le 102 tuginedes. 14. Kuigi

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei kohaldu see alaealiste laste elatisele.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelnevast järeldub, et vanemal töö puudumine ei ole vähemalt üldjuhul elatise vähendamise aluseks. Nagu kostja ka ise on viidanud, peab ta ka ennast üleval pidama, samuti maksma oma korteriga kaasnevate kulude eest. Kostja väitis istungil, et elab säästudest, kuid lapsi ta säästude arvel toetanud ei ole. Samuti jättis kostja esitamata tõendid enda sissetulekute kohta. Kostja ei ole sisustanud, mis peaksid olema mõjuvad asjaolud elatise vähendamiseks. Kohus ei näe alust elatise vähendamiseks

§ 102alusel.

15. Eeldatakse, et kumbki vanem täidab ülalpidamiskohustust võrdselt ja lapsele kulub kahekordne elatise miinimummäär. Lapsi kasvatav vanem täidab seda kohustust vahetult. Kuivõrd elatist nõutakse miinimummääras, siis pole vaja lapse kulusid tõendada. Kostja väitis, et elatist tuleks vähendada põhjusel, et laste ema ei tööta. Kuigi see väide esitati hilinenult, pidas hagejate esindaja võimalikuks sellele istungil vastata ja kinnitas, et on rase ning seepärast praegu ei tööta. Kuivõrd elatist makstakse laste ülalpidamiseks ning lapsi vahetult kasvatav vanem vastutab selle eest, siis järelikult peab ta leidma ka teise poole lastele kuluvast summast. Asjaolust, et vanem ei tööta, ei järeldu, et ta lapsi üleval ei pea. Pealegi oleks olukorras, kus laste ema ei saa sissetulekut pigem kohane kostjalt väljamõistetavat elatist suurendada, mitte vähendada, et laste vajadused saaksid kaetud. 16.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt 4

(8)kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtupraktika kohaselt on sätte kohaldamise aluseks kas kohtulahend suhtluskorra kindlaksmääramise kohta või asjaolu, et vanemad on selles suhtes üksmeelel. Hagejate esindaja on viidanud, et peamiseks probleemiks ongi igasuguse kindluse puudumine, millal isa lastega koos viibib. Kostja esindaja edastatust nähtub, et lapsed on viibinud kostja juures ühekaupa. Viidatud sätte alusel elatise vähendamise mõtteks on lastega alaliselt koos elava vanema kokkuhoid kuludelt ajal, kui laps viibib kohustatud vanemaga. Kui laps on kohustatud vanemaga ette teadmata aegadel, mitmest lapsest on kohustatud vanemaga koos korraga vaid üks või kohustatud vanem ei täida sel ajal tegelikult lastega kaasnevaid kohustusi (nt hagejate esindaja on viidanud laste transportimise vajadusele trennidesse, arsti juurde vms), siis ei pruugi sätte mõtte realiseeruda. Pooled ei ole suhtluskorra kohta tõendeid esitanud, hagejad on seda eitanud. Seega puudub alus

§ 101lg 6 kohaldamiseks.

  1. Kuivõrd kohus ei tuvastanud elatise vähendamise aluseid, tuleb elatis alates kohtuotsuse tegemisest välja mõista miinimummääras, s.o 287,72 eurot + 244,56 eurot, kokku 532,28 eurot, mis muutub vastavalt seaduses toodule. Elatis hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni
  2. Kohus on eelnevalt põhjendanud ka elatise kujunemist alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud elatise miinimummäärale tuleb elatis alates 08.06.2023 kuni 31.03.2024 välja mõista järgmistes määrades: vanemale lapsele 260,33 eurot + nooremale lapsele 221,28 eurot, kokku 481,61 eurot (kehtib samuti teisele lapsele elatise vähendamine 15% võrra) ning alates aprillist 2024 eelmises punktis toodud määras.
  3. Juuni 2023 elatis (8.06.-30.06.2023) kujuneb (260,33/30x23) 199,59 eurot vanemale ja (221,28/30x23) 169,65 eurot nooremale lapsele.
  4. Juuli 2023 kuni märts 2024 elatis (01.07.2023 - 31.03.2024) kujuneb (9x260,33) 2342,97 eurot vanemale ja (9x221,28) 1991,52 eurot nooremale lapsele.
  5. Aprill 2024 kuni juuni 2024 elatis (01.04.2024 - 30.06.2024) kujuneb (3x287,72) 863,16 eurot vanemale ja (3x244,56) 733,68 eurot nooremale lapsele.
  6. Hagejate seaduslik esindaja esitas maksekorraldused ja kontoväljavõtte, mille kohaselt on ta teinud kostjale makse 250 eurot selgitusega „elatise tagasimakse“ (dtl 115) ja L. M. on talle kandnud
  7. a oktoobris kahe maksega 170 eurot,
  8. a detsembris 250 eurot ja
  9. a jaanuaris 190 eurot. Hagejad leiavad, et tagasi makstud summat ei tule arvestada elatisena, sest kostja nõudis selle makse tegemist. Kostja leidis, et kui hagejate esindaja on otsustanud raha nii kasutada, tuleb see sellegipoolest lugeda tasutud elatiseks. Arvestades, et kostja sai hoolimata enda Eesti panga konto käsutamise keelamisest teha makseid enda Soome panga kontolt, kuid ta ei ole teinud makseid laste emale ning palub arvestada lapse kontole tehtud makset (300 eurot) elatisena ning hageja on sellega nõustunud, leiab kohus asjaolusid arvestades, et kostja poolt tagasi nõutud summat ei saa lugeda tasutud elatiseks. Kuigi pole esitatud tõendeid makse tegemise asjaolude kohta, nähtub hagejate tõendist, et makse selgitus on olnud „elatise tagasimakse“, st saadud elatis maksti tagasi. Kostja on tagasimakset aktsepteerinud. Olukorda võib võrrelda nt valele kontole tehtud makse tagastamisega, mis juhul samuti ei loeta makset teostatuks. Puudub alus pidada seda kingituseks või muul alusel tehtud makseks. Kui tegemist oleks aga alusetu maksega, oleks võimalik see tagasi nõuda. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et hagi esitamisest alates on kostja teinud elatisemakseid kokku 910 eurot miinus 250 eurot, s.o 660 eurot. Kuivõrd makseid ei ole eristatud, tuleb pool sellest (660/2=330) võtta maha kummalegi hagejale tasutavast summast. See on oluline ainult arvestuslikult, sest hagejaile tasutakse elatist seadusliku esindaja (ema) kontole ühe maksena. 5

(8)23. Seega mõistab kohus L. M.le hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja (199,59+2342,97+863,16-330) 3075,72 eurot ja L. M.le (169,65+1991,52+733,68-330) 2564,85 eurot. Tagasiulatuv elatis 24.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

  1. Kohus leiab, et tagasiulatuvat elatist ei ole põhjendatud välja mõista enne 19.09.2022, sest 19.09.2023 esitati vastav selgesõnaline nõue. Seega jääb hagi 01.06.2022-18.09.2022 elatise nõudes rahuldamata.
  2. Perioodil 19.09.2022 - 31.01.2023 oli miinimumelatis (209,2+46,44-30) 225,64 eurot vanemal lapsel ja 191,79 eurot (-15%) nooremal lapsel; 01.02.2023 – 31.03.2023 vastavalt 215,64 ja 183,29 eurot ja 01.04.2023-07.06.2023 vastavalt 260,33 ja 221,28 eurot.
  3. 19.09.2022 – 30.09.2022 on elatise suurused vastavalt (225,64/30x12) 90,26 eurot ja (191,79/30x12) 76,72 eurot.
  4. 1.10.2022 - 31.01.2023 on elatise suurused vastavalt (225,64x4) 902,56 eurot ja (191,79x4) 767,16 eurot
  5. 01.02.2023 – 31.03.2023 on elatise suurused vastavalt (215,64x2) 431,28 eurot ja (183,29x2) 366,58 eurot
  6. 01.04.2023-31.05.2023 on elatise suurused vastavalt (260,33x2) 520,66 eurot ja (221,28x2) 442,56 eurot
  7. 01.06.2023 - 07.06.2023 on elatise suurused vastavalt (260,33/30x7) 60,74 eurot ja (221,28/30x7) 51,63 eurot.
  8. Seega on elatis perioodil 19.09.2022 - 07.06.2023 vanemale (90,26+902,56+431,28+520,66+60,74) 2005,5 eurot ja nooremale (76,72+767,16+366,58+442,56+51,63) 1704,65 eurot. lapsele lapsele
  9. Kostja esitas pangakonto väljavõtted, et tema ema maksis K. P. ja L. M. kontole 4130 eurot (dtl 61-64). Tõendeist nähtuvalt on L.M. maksnud K. P. kontole tõenäoliselt 3830 eurot (kindlus puudub seetõttu, et hoolimata kohtu viitest tõendi (pildifail) halvale kvaliteedile ei esitanud kostja seda korrektses vormis ja summa on halvasti loetav) ja L. M. kontole 10 eurot
  10. a aprillis ja 300 eurot septembris. Esmalt järeldub, et kostja soovib 300 eurost makset arvesse võtta kahekordselt, s.o nii tagasiulatuva kui jooksva elatise katteks. See ei saa olla kuidagi põhjendatud. Teiseks nähtub kontoväljavõttest, et L. M. kontole on tehtud ka tagasikandeid 575 euro ulatuses, mida kohus palus selgitada, kuid kostja ei teinud. Seega ei nähtu tõendeist maksed kostja väidetud ulatuses.
  11. Lähtudes otsuse punktis 3 toodust leian, et on tõendatud, et hagejate seadusliku esindaja pangakaart oli kostja käes ning seetõttu oli tegemist n.ö maksetega kostja enda kontode vahel. Kostja on esitanud enda Soome konto väljavõtte maksete kohta L. M. (dtl 65-66), millest nähtub, et
  12. a augustist kuni
  13. a septembrini on netomaksed (on ka tagasikandeid) L. M. kontole mitmesajast eurost mitme tuhande euroni. Seega sai kostja hoolimata väidetavast Eesti pangakonto arestist teha makseid oma Soome kontolt, kuid ei ole selgitanud, miks ei oleks ta saanud elatist maksta oma Soome kontolt. Samuti on ilmne, et kostjal oli vahendeid vähemalt sellises ulatuses ülekannete tegemiseks. Maksete suurust ja sagedust, poolte selgitusi ja 6

(8)kinnitusi arvestades on tõendatud, et K. P. pangakaarti kasutas kostja. Seetõttu on ilmne, et makseid, mida käsutas kostja, ei saa kuidagi pidada laste elatiseks.
  1. Samas nähtub kostja kulude kohta esitatust (al dtl 69), et kuigi kontoväljavõtted puudutavad perioodi 1.05.2022 kuni 19.09.2023, nähtuvad sealt väidetavad üürimaksed X OY-le vaid kahel korral, kokku 800 euro ulatuses, Tallink
  2. a juuli august 3 korral kokku alla 300 euro ulatuses, Viking Line 5 korral. Circle K maksed on kõik tehtud L. M. poolt pärast hagi esitamist, kuigi kostja väitel oli tal iganädalane arvestatav kütusekulu Soomes. Kokkuvõtvalt, kostja ei ole hoolimata kohtu poolt sellele tähelepanu juhtimisest esitanud adekvaatseid tõendeid oma vältimatute kulude kohta ega mingeid tõendeid oma sissetulekute kohta. Seetõttu on tõendamata kostja väited, et ta ei suutnud lastele elatist maksta. Ka kostja enda seisukohtade kohaselt jäi tal ka kõigi kulude (sh enda söögi-, transpordi- ja eluasemekulud) tasumise järgselt üle mitusada eurot, kuid ta ei ole elatist tasunud ei enda poolt soovitud määras ega ka nt 200 või 100 euro ulatuses.
  3. Ei saa jätta märkimata, et hagejad olid nõus loobuma täielikult tagasiulatuva elatise nõudest ning kaalusid ka jooksva elatise vähendamist juhul, kui kostja teataks konkreetsed ajad, mil ta ise lastega viibib. Kostja ei ole neid aegu teatanud ega suhtluskorda kokku leppinud. Lastega viibimise ajad on kaootilised ning ka sel ajal on pidanud lastega tegelema nende ema (nt transport). Seetõttu ei jõudnud pooled kompromissile. Menetluse jooksul ei ole kostja samuti eriti makseid teinud. Hagejad on kinnitanud
  4. a septembris, oktoobris ja detsembris tehtud makseid ja
  5. a jaanuaris tehtud makset, samuti 250 euro tagasi kandmist. Isegi kostja enda väidetud ulatuses maksed – 945 eurot – ei kata isegi kolme kuu elatisemakseid ega ole pärast septembrit olnud ühelgi kuul ka kostja kompromissina taotletud mahus.
  6. Kohus jätab kostja 05.06.2024 esitatud tõendid asja juurde võtmata ja arvestamata, sest need on esitatud hilinenult ega ole asjakohased. Kostja ei ole põhistanud ka mõjuva põhjuse olemasolu. 37.1Olukorras, kus kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda sissetuleku kohta, on küüniline taotleda elatise vähendamist põhjendusega, et laste ema ei tööta. Selle asjaolu võtsid hagejad omaks ning see ei vaja seetõttu tõendamist. Ärakuulamise tõend jääb asja juurde võtmata ja käsitlemata. 37.2Kostja ema maksed on hilinenult esitatud tõend ja jääb asja juurde võtmata. Pealegi oli poolte vahel vaidlus vaid ühe makse osas – 30 eurot selgitusega kombe. Ülejäänud ulatuses esitasid hagejad ise tähtaegselt tõendid saadud maksete kohta ja kinnitasid neid. Kuivõrd varasemalt esitatud L. M. ülekannetes, mida kohus luges kostjale tehtud maksete kinnituseks, olid mitmed maksed samuti selgitusega kombe, siis ei saa pidada usutavaks, et lastele nii tihti erinevaid kombesid osteti. Kuigi iseenesest tulnuks hagejail tõendada, miks elatisemakseid ei peaks arvestama, sest nad möönsid, et mingist ajast hakkas K. P. ise seda pangakontot kasutama, kehtib see vaid maksete kohta, mis on identifitseeritavad kui elatisemaksed. Muu sisuga maksete kohta peab tõendama, et tegemist on elatisega, sellele tugineda sooviv pool. 37.3Väljatrükk täitemenetlustest ei tõenda, et kostja konto oli arestitud, vaid täitemenetlusi. Samuti on eelnevalt tuvastatud, et kostja käsutab Soome pangakontot. Eelkõige jääb tõend asja juurde võtmata hilinenult esitamise tõttu. Sama puudutab ka kohtumäärust. 37.4Kostja e-kiri on sisuliselt menetlusosalise seletus, mis peab olema korrektses vormis. Kiri, mille kostja saadab endale oma ema aadressilt, seda ei ole. Sellisele järeldusele viitab kirja sõnastus, sh „kandsin“ 250 eurot K. tagasi. Tõend võinuks olla lubatav, kui tegemist olnuks kostja ema kirjaga, kuid sellisel juhul oleks pidanud hagejaile jääma aeg sellele 7
(8)vastamiseks. Kuivõrd kostjale oli antud tõendite esitamiseks mitu tähtaega, kuid see esitati ikkagi hilinenult ja tõendi sisust nähtuvalt ei muudaks ka selles märgitu aktsepteerimine asja lahendust, siis jääb see asja juurde võtmata. 37.5Kirjavahetuse ja hinnapakkumiste asjakohasus jääb selgusetuks ka siis, kui vastaks tõele kostja väide, et tegemist on hagejate seadusliku esindaja elukaaslasega. Kui kostjal on märgitud isiku vastu nõudeid, siis tuleb need lahendada eraldi elatise maksmisest. Ka need tõendid oleks saanud esitada tähtaegselt, kuid seda ei tehtud.
  1. Kohus mõistab seega kuni otsuse tegemiseni (st
  2. a juuni k.a) 38.1L. M.le 5081,22 eurot (19.09.2022-07.06.2023 2005,5 eurot + 08.06.2023 – 30.06.2024 3075,72 eurot) ja 38.2L. M.le 4269,5 eurot (19.09.2022-07.06.2023 1704,65 eurot + 08.06.2023 – 30.06.2024 2564,85 eurot) hagi esitamisest hagi esitamisest
  3. Kostja esindaja esitas menetluse kestel ja ka istungil taotluse väljamõistetud summa ajatamiseks. Kuigi hagejad sellele otse vastu ei vaielnud, kinnitas kostja ise, et ta ei ole võimeline tasuma ka 700 eurot kuus ja on kogu menetluse kestel väitnud, et ei suuda tasuda kokku üle 300 euro kuus. Sellisel juhul on aga ajatamise taotlus sisutu. Kostja ei ole hagejaile elatist maksnud pikka aega ning olukorras, kus kostja ei tasuks ka ajatatud summasid, oleks see hagejate õigusi ülemäära riivav. Kostjal on võimalik välja mõistetud elatis tasuda nt oma vara müümise arvelt. Kuivõrd ta ei ole siiani laste ülalpidamisse oluliselt panustanud ja on selle arvelt kokku hoidnud, samal ajal on aga laste ema pidanud lapsi üksi ülal pidama, ei saa seda pidada kostjat ülemäära kahjustavaks. Kostja on menetluse käigus pidanud sellise summa tasumisega arvestama. 19.09.2023 avalduses (ja ka kostja vastuses) arvutati elatise suuruseks perioodi 01.06.2022-31.08.2023 eest 6237,33 eurot, mis on märgatavalt suurem kui välja mõistetud summa. Samuti on pooltel võimalik sõlmida kokkuleppeid ka täitemenetluses või selle väliselt.
  4. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu rahaliselt kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.